Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI KAUBANDUSE ARENG 19saj". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raudtee, kartul, vill, rühmatöö, muudatus, turg, viina, maaparandus, tootma, väliskaubandus, kapital, raudteed, laevandus, tekstiilitööstus, metallitööstus, paberitööstus, masinatööstus, kesa, rühmatöös, tööstusharud, lühiülevaade, kartulist, toiduainetööstuse, šveitsi, baltisaksa, investeerima, tagasihoidlik, pärisorjusvimaaSelle majanduskriisi pikaajalisus ja sügavus seletub järgmiste asjaoludega. · Kriisist olid haaratud kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide manööverdamine teiste arvel; · tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; see süvendas tööstuskriisi · tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve. suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu; · rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud. Pidevalt oli ettevõtetel alakoormus ja töötute armee kasvas. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi 1948. aasta aprillis võttis USA Kongress vastu majanduskoostöö seaduse ehk Marshalli väljapakutud idee. Plaani ametlikuks nimeks sai Euroopa taastamise programm. Abi anti kolmes vormis: · tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üld-
Madalam kvaliteet, seega madalam hind, seega suurem nõudlus Puuduvad tsunftikorra poolt seatud piirangud Käsitöölised moodustasid erialade kaupa tsunfte. See toimus erinevalt olenevalt linnast ja turust. Selle spetsialiseerumise eesmärk on kaitsta turgu ja tagada meistri seisusekohane äraelamine. Laiahaardelises turuletootmises oli peamine tekstiilitööstus. See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal. Selle töötlemiseks oli tarvis palju erinevaid meistreid, kes tegid erinevaid töid. Igas keskuses olid eri nüansid nende protseduuride tegemiseks. Seetõttu eksisteeris lai sortiment ja lai hinnaskaala. Kangaid tunti peamiselt linnade nimede järgi. Flandria linnade kangatootmise hiilgeaeg oli 13. saj, hiljem toimus allakäik, millele aitas kaasa aristokraatliku rõivamoe muutus
- Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk Kõik need tegurid kokku mõjusid laastavalt kogu elanikkonnale, kuid eelkõige talupidajatele. Selle tulemusena inimesed metsistusid, ei tegelenud oma põhitegevusega,
Piirangud: Pärandada võis ainult meesliini pidi, igakord kui astus troonile uus valitseja pidi taotlema uuesti läänimõisa mõisavaldamise õigust. Mõisamajandus: 18. saj Eestis domineeris mõisa majanduslik agraalsüsteem. Teoorjuse töömaht suurenes. Seda on nimetatud teoorjuse mõisamajanduseks. 18. saj II poolel hakati turustama oma põllusaadusi Venemaale. (Ennem turustati Lääne-Euroopasse ja madalmaadesse). Peterburg oli kui lõpmatu turg, kuhu võis viia nii palju vilja kui taheti. Suurtes kogustes hakati viina välja viima Peterburgi. Viina tootmise tõttu, tekkis Eestis palju kõrtse (Väga palju): Rootsi aja alguses, 17. saj oli Eestis 200 kõrtsi (Maa kõrtsid). Rootsi aja lõpuks oli üle 1000 kõrtsi. 18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk
Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ning uute linnadena Baltiiski Port (hilisem Paldiski -1783) ja Võru (1784). Kui seni mõjutas linnade arengut kõige olulisema tegurina kaubandus, siis nüüd asendus see tööstusega. 19. sajandi keskel toimus Eestis nii nagu ülejäänud Vene impeeriumis industrialiseerumine st. kiiresti hakkas arenema tööstus. Lisaks tööstusele mõjutas linnade arengut raudtee ehitus, mis sai alguse 1871. aastal. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna algas pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas linna asumist 1866. aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus.
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
2 · Pronksiaeg 1500 e.Kr - 500 e.Kr. Ilmuvad esimesed pronksesemed. Kuna pronksi ei ole võimalik Eestis valmistada, on enamus tööriistu kivist. Perioodi teisel poolel hakatakse Eestis asulaid kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus, asjaajamiskeeleks saksa keel. Balti erikord hoidis ära võimaliku venelaste sisserändamise ning aitas säilitada kohaliku eripära. Säilisid tihedad sidemed Lääne Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. 15. Põllumajandus pärast Põhjasõda. Mõisa põldudel hakati uuesti kasvatama vilja (rukist, otra, kaera) aitas taastada mõisate majanduslikku olukorda. Viina põletamise ja Venemaale müümisega saadi veelgi suuremat kasumit. 16. Pärisorjuse kaotamine 23. mai 1816 a. Aleksander I kinnitatud talurahvaseaduse läbi. 17. Talurahva üleminemine raharendile. 1868 a. 18. Väljarändamine seoses 1863 a. kehtestatud uue passiseadusega. 19. Eesti esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 a. Tartus 20. Jakobsoni osa rahvuslikul liikumisel. 1868 ja 1870 a. pidas Jakobson ,,Vanemuise seltsis" kolm isamaa kõnet, mis ilmusid 1870 a. raamatuna. 1878 a
Väiksematesse kivikirstudesse maetud surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt. o Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu) o Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma. Eestis leidub soorauamaaki. o Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi. o Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha. o Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega. o Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse
Suurimad majanduskeskused: London, New York, Hong kong Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut. Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Vajati ju uusi laevaehitusettevõtteid. Ehitati kolm uut sellist. Loodi ka muid sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid, arnedati infrastruktuuri. Tööstuse kasv kujunes migratsioonipumbaks, toodi sisse arvukalt spetsialiste ja töölisi Venemaalt. Maailmasõja sündmused mõjutasid oluliselt Eesti majandust. Tekkisid probleemis tooraine ja kütuse hankimisega. 1916 rajati seetõttu esimesed põlevkivikaevandused. Esmajärjekorras varustati sõjatehaseid. Kaleivabrikud hakkasid tootma mundrit. Keskvalitsus määras kindlaks toodangu, kütuse ja tooraine hinnad ja normeeris ettevõtte varustamist. Juhtiv oli metalli ja masinatööstus. Naiste osakaal tööliste hulgas al 1915 kasvas 40%ni. Põllumajandus: edenemist takistas vähesed töökäed, kuna enamus mobiliseeriti või rakendati kindlustuste ehitusel. Eriti andis tunda mõisamajapidamises. Taludes kahanes tööjõud 30%, mõisates 45%. Olukorda raskendas ka veohobuste, kariloomade ja vilja rekvideerimine
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli
annaabi.ee 
