Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti biotoobid ja nende elustik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siirdesoo, järved, soolsus, järvedest, penikeeläänemeri, väinad, kooslused, taimestik, mändvetikad, kaisel, kamm, pilliroog, katvus, madalsoos, taimeliigid, kadakas, haruldasedoomastik, halljänes, kitsad, belt, veevahetus, jäätumine, kinnis, mage, maastik, antropogeense, metsadiigirikas, kuusk, mineraal, eksam, hiljuti, sulfaate, mullutupeened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon.
Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik:
turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt.
Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: · aru-, · lammi-, · ranniku- ja · soostunud niidud. Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega 6. Pool-looduslikud e pärandkooslused. põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 7. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (rohttaimed)
-autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes saavutavad sellise ulatuse, et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele. -allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet:
Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused (lamminiidud). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.) Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide- kalurite-korilaste ajal (...3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20
laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. · autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendus võrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Metsa vääriselupaik määratletakse: · Võtmetunnuste põhjal bioloogilised võtmetunnused on metsa arengu käigus tekkivad iseloomulikud elupaigaelemendid või struktuur; maastikulised võtmetunnused viitavad eripärastele keskkonnatingimustele, millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine; · Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.; geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud;
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
annaabi.ee 
