Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Protokoll nr. 1 Patsiendi andmed: Sugu Mees Vanus 41 a Kliinilised diagnoos(id) Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta, Pt. tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega
Loode areneb vesikeskkonnas. 9 kuu jooksul loode kasvab ja elundkonnad täiustuvad. 6.Sünnitamine algab õigel ajal- tulevad ära looteveed, laps sünnib tundide kuni paari päeva jooksul. Emakakael avaneb järk järgult. Tekivad tuhud(iseeneslikud lihase kokkutõmbed). On palju verd. Normaalkohaselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse ära- moodustub hiljem naba. Keisrilõige on operatsioon,mille korral laps ei sünni tupe kaudu, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu. Keisrilõige tehakse siis kui laps on vales asendis või liiga suur. Keisrilõikega kaasneb ohtlik verejooksuoht. 7.Paari esimese kuu vältel on embüro eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes: mitmed ravimid, alkohol, narkootilised ained, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi
Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud. Nimetage kas suuremat mälumislihast oimulihas ja mälurilihas 16. Kirjutage järgmiste lihaste ladinakeelne nimetus: Suur tuharalihas - gluteus maximus Deltalihas - deltoideus
Keisrilõige on kirurgiline operatsioon, mille korral laps ei sünni tupe kaudu, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu. Keisrilõige on tõsine, mitmesuguste ohtudega seotud vahelesegamine, mida võetakse ette vaid juhul, kui tavalise sünnitusega seotud oht on suurem lõikusega seotud ohust. Keisrilõike puhul riskib naine oma tervise ja eluga 12 korda rohkem kui loomulikul sünnitusel. Keisrilõike tagajärjel surnud naiste protsent on alla ühe 2500 keisrilõike kohta, loomuliku sünnituse puhul on see alla ühe 10000 sünnituse kohta.
sidekirme, niudeluu-hari, kilekõõluseks kubemeside Kõhusirglihas V-VII roidekõhre välispind ja Häbemeluu Aitab painutada lülisammast rinnaku mõõkjätke Kubemekanal Kulgeb põiki läbi kõhu Allkeha alumiste sisemiste Mehel kulgeb seemneväät; naisel eesseina lihaste ette alla lihaste aponeuroosi vahel emakaümarside mediaalsele Kõhuvalgejoon Paikneb kõhusirglihaste vahel Vertikaalselt kõhu Kõõluseline osa; pole funktsiooni ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m
iliaca interna) kulgeb väikevaagnas umbes 4 cm tüvena. Tüvi hargneb kaheks ja jaguneb harudeks, mis varustavad verega vaagnaõõne organeid. 2) Välimine niudearter (a. iliaca externa) on ühisniudearteri haru, mis ulatub kubemesidemeni. Arter varustab verega kõhuseina ja osaliselt välissuguelundeid. Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter.
Vaakumsünnituse korral pannakse lapse pea peale pehme kummist otsik milles tekitakse vaakum. Kui sünnitaja pressib, tõmbab arst samal ajal last ettevaatlikult väljapoole. Sellise sünnitusviisi juures on hea, kui naine pressib aktiivselt kaasa. Pärast lapse sündi on tal peas pehme sünnitusmuhk, mis kaob 24 tunni jooksul. Kesrilõige. Keisrilõige on operatsioon, mille korral laps ei sünni loomulikku teed pidi, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu. Operatsioon tehakse juhul kui sünnituse vältel tekib oht lapse või emaga. Kui on kindlaks tehtud, et lapse sünd ei ole võimalik loomulikku teed pidi, tehakse keisrilõige enne sünnituse algust võimalikult väljakantud rasedusega. Operatsioon valustutakse üldnarkoosi või spinaalanesteesia abil. Valustamine valitakse ja nõustatakse narkoosiarsti poolt, arvestades võimaluse korral patsiendi soovil.
Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned: Maksa tuleb veri kahe soone kaudu: a)Värativeen (vena portae) – kogub vere maost ja sooltest (imendunud toitained!) b)Pärismaksaarter (arteria hepatica propria) – toob arteriaalse vere (maksarakkude toitmiseks) Maksast lahkub veri maksaveenide (2-3) kaudu. Maksatriaad: Maksa sees kulgevad alati kõrvuti 3 soont – arteri haru, värativeeni haru ja sapijuha – maksakolmik e
"Legendid ja müüdid" MILLEST LÄHTUME Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa ravikestvuse pikenemise, mis paratamatult tõstab ravi maksumust (2) 1. Ballantyne JC. Anesth. Analg. 1998;86;598-612. 2. Beattie WS. Anesth. Analg. 2001;93;853-862. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Rindkere ja kõhu eesseina lihaste rigiidsus annab hingamismahu languse, alveolaarse ventilatsiooni jäakmahu vähenemise. Tulemus - alveoolide kollaps, hüpokseemia ja vere oksügenisatsiooni langus. Halveneb ekspektoratsioon arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete
- Eesmise nurga juures sisemine kusitisuue – ostium urethrae internum veenipõhimikust tingitud välje aitab tihedamalt sulgeda – uvula vesicae Tunica muscularis - kaks pikilihaskihti ja üks keskne ringlihaskiht - lihaslingud võimaldavad lihaskesta kooskõlastatud tegevust põie täitumisel ja tühjendamisel - Musculus sphincter vesicae – põiesulgur sisemise kusitisuudme ümber eesmine semisfinkter – tõmbab eesseina taha üles tagumine semisfinkter – musculus pubovesicalis’e osa, mis tõmbab tagaseina koos uvula’ga ette distaalne ringlihaskimp tahtele allumatu - Musculus detrusor vesicae - põietühjendaja Laiendid URETHRA MASCULINA - pars prostatica
Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid, rinnanahka, pleurat, samuti kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka. Koostanud M. Kolga 6 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Kaelapõimik moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapöörajalihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela-, pea- ja rinnanahale
recessus infundibuli (A14) Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS POOLKERAD 1. Pallium 2. Nuclei basales (corpus striatum) KOMISSUURID - poolkerade paaritud ühendusosad - siseõõs: külgvatsakesed – ventriculus lateralis sinister et dexter - III vatsakese kõige eesmine osa POOLKERAD – HEMISPHERIA - parem ja vasak koos meenutavad poolkera, muidu veerandkera - 3 serva ja pinda:
IAHpatofüsioloogia HingamissüsteemKardiovaskulaarsüstNeerufunktsKNS,Seed Ventrikul ekstrasüstoolia supraventrikul ekstrasüstooli ventrikulaarne tahhükardia Torsade de pointes Eesseina müokardi-infarkt 13 I astme A/V-blokaad II astme A/V-blokaad (Mobitz I) III astme A/V-blokaad Siinusbradükardia Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum) 14
kahest põiktorust. Ühe põiktoru külge on keevitatud haake-seadistega 4 ja 6 veotiisel. Tiisli siseküljele kinnitub tung-raud, millele rull toetub lahtihaagitud asendis. Kinnitus raami tagumisele talale poolitatava laagri abil ja eestalale vedruamortisaatoriga 3 annab sektsioonile sõltumatu püstliikumise. Sektsiooni eesseina ülaossa tehtud püstpilust läheb läbi toend, mis hoiab teda otse üles-alla vedrutamisel. Äärmiste sekt-sioonide rattad on varustatud õhkpiduritega, mida teisaldamisel saab juhtida auto kabiinis. Vibrorullid: Vibroseadmed kujuavad endast dünaamilist süsteemi, mille parameetrid on mass, elastsete elementide jäikus ja võnkumise iseloom. energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist
normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim. silma läbipaistvateks ja valgustmurdvateks keskkondadeks. Nad moodustavad optilise süsteemi, mistõttu silma sattuvaid valguskiiri fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke.
põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12 ★ innerveerivad roietevahelisi lihaseid, osasi rinnalihaseid ja kõhulihaseid, nahka rindkere eesmisel ja külgmisel pinnal - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet Kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS - moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest - paikneb kaelal peapöörajalihase m. sternocleidomastoideus all C1 - C4(5) ● temast lähtuvad lühikesed harud - TUNDENÄRVID -> kaela-, pea- ja rinnanahale ★ põimiku pikim närv: vahelihasenärv NERVUS PHRENICUS - seganärv, innerveerib diafragmat,
Selline ravim tuleb kindlasti välja praakida. Näidisjuhtum Hannes H. (56) tunneb rinnus väljakannatamatut kõrvetust. Ta tõuseb lõunalauast püsti, et natukeseks pikali heita. Äkki läheb tal silme eest mustaks. Taas teadvusele tulles on tema ümber kiirabitöötajad. EKG näitab ST-segmentide tõusu V3-kuni V5-, pulss on 97 korda/min, vererõhk on 80/50 mmHg, vere hapnikuga küllastatust ei saa halva perifeerse verevarustuse tõttu mõõta. Töödiagnoos: südame eesseina infarkt koos kardiogeense šokiga. Patsient pannakse kanderaamile, hapnikumask näole ja kanüül perifeersesse veeni. Hannes H. saab kiirabilt analgeesiaks fentanyl-i. Kanüüli kolmikule ühendatakse dopamiini ja dobutamiini perfuusor. Lisatakse nitroglütseriin, beetablokaator ja aspiriin. Tilkinfusioon füsioloogilise lahusega. Haiglasse jõudes on patsient valudeta ja vererõhk on naasnud 110/70 mmHg tasemele. Analgeesia – valuvaigistamine. Teadmiste kontrolli küsimused 1
annaabi.ee 
