esindaja eest, nt. välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi. (Euroopa Ülemkogu, 2019) KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Ülemkogu, E. N. (2019). Euroopa Ülemkogu, ELi Nõukogu. Retrieved from ELi nõukogu eesistujariik: https://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council- eu/ Riigikantselei. (2017). Riigikantselei . Retrieved from Eesti eesistumine 2017: https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa- liit/eesti-eesistumine-2017
Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni
Nii oli Euroopa Ülemkogu olemas juba ammu enne seda, kui see sai Lissaboni lepingu jõustumisel ametlikuks Euroopa Liidu institutsiooniks. Euroopa Ülemkogu mõiste võeti ametlikult esimest korda kasutusele Euroopa Liidu lepingu 15. artiklis. Lissaboni leping eristas Euroopa Ülemkogu lõplikult eraldi institutsioonina Euroopa Liidu Nõukogust ja lõi ülemkogu alalise eesistuja ametikoha. Olles välja kasvanud Euroopa Liidu Nõukogust, järgis ülemkogu varem sama süsteemi, kus eesistumine roteerus iga- aastaselt liikmesriikide vahel. Kui Euroopa Liidu Nõukogus püsib rotatsioonisüsteem siiani, siis Euroopa Ülemkogul on 2009. aastast üksikisikust eesistuja, kes ei oles samas ühegi riigi juht. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning sama inimest võib tagasi valida ainult ühe korra. Novembris 2009 valiti ülemkogu esimeseks eesistujaks Belgia peaminister Herman Van Rompuy, kes uuele ametikohale asudes lahkus valitsusjuhi ametist
Mis nüüd edasi?) 2 LISSABONI LEPE- Euroopa põhiseadus: Euroopa konstitutsioon (2003 algatatud protsess. Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla. Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi. Konstitutsioon prügikastis). Lissaboni lepe (2006 taaselustatakse protsess. 2007 II pool Portugali eesistumine (+Barroso). Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus. Jõustub 2009) 2010+ muutused: Majandus (Täpsemad rahandusmeetmed, uued eurotsooni riigid). Laienemine (Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid). Poliitika (Palju omavahelist nagelemist. Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks). Lissabonist loobumine, hägune tulevik).
(Bahovski, 2008: 16-18). Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Eesistuja töö on sageli keeriline, sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada. Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse, mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18). 6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal
sesenemis keeldu samadel eesmärkidel. 15. Nimetage Euroopa Liidu põhilised institutsioonid. Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna, kuid tal ei ole volitusi võtta vastu õigusakte. Ülemkogu juhib eesistuja praegu Herman Van Rompuy. Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. 16. Nimetage kolm vabalt valitud inimõigust ja selgitage nende sisu. ... 17. Mis on ,,distsiplinaarsüütegu"? Distsiplinaarsüütegudeks on: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu
hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja põllumajandus. Ettevõtete äriregistris on registreeritud 46 Iiri osalusega firmat. Kahepoolsed suhted 1998. a. Eestile esitatud kutse alustamaks läbirääkimisi Euroopa Liiduga tihendas Eesti ja Iirimaa omavahelist suhtlemist. Eestit on sestpeale külastanud peaminister Bertie Ahern (1998. a. kevadel, 2003. a. suvel ning 2004. a. kevadel) ja president Mary McAleese (2001. a. kevadel). Iiri EL eesistumine 2004. a. esimesel poolel ning Eesti ühendamine EL-ga tihendas neid kontakte veelgi. 2003. a. veebruaris toimus selle aegse peaminister Siim Kallase ametlik visiit Iirimaale; sügisel 2003 ja kevadel 2004 toimusid mitmed tööalased kohtumised Dublinis erinevatel töötasanditel Euroopa Liidu teemadel, s.h. ekspeaminister Juhan Partsi visiidid Dublinisse 16.veebruaril ning 01.mail. 2004.a. 12 Dublin
ametikohtadele korraldatakse konkursse ning eksisteerib reaalne konkurets avaliku- ja erasektori vahel parima tööjõu pärast. Samas ei tasu luua pettekujutelma, et siit edasi pole enam midagi paremaks muuta. Arendamist vajab veel paljugi, iseäranis tuleb tõsta efektiivsust, vähendada dubleerimist, suurendada koostööd (iseäranis horisontaalset). Kindlasti on järgmiseks suureks katsumuseks Eesti avalikule teenistusele Euroopa Liidu eesistumine, milleks ettevalmistumine suurendab esmalt juba oluliselt koostööd eri ministeeriumite vahel, ent samas suureneva töömahu tõttu peab paranema ka efektiivsus avalikus teenistuses. 11 KASUTATUD ALLIKAD 1. Avaliku teenistuse seadus. RT I, 06.07.2012, 1. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001 (01.01.2016). 2. Cardona, F. (2007)
liikmesriigid ühendavad osa oma suveräänsusest, olles koos tugevamad ja mõjukamad kui üksi. Suveräänsuse ühendamine tähendab seda, et liikmesriigid teevad ühiseid otsuseid ühiste institutsioonide kaudu, nagu ELi kodanike valitud Euroopa Parlament või Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, mis mõlemad esindavad liikmesriikide valitsusi. Otsused teevad need institutsioonid Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, milles on esindatud ELi kui terviku huvid. Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistumine on vastutus, mis on vajalik Euroopa Liidu nõukogu toimimiseks. Eesistumine roteerub Euroopa Liidu liikmesriikide vahel iga kuue kuu järel. Euroopa Liidul ei ole ühte eesistujat ning selle vastutuse võtab kuue kuu vältel ühe liikmesriigi kogu valitsus, seega saab antud riik ka suunata Euroopa Liidu poliitikate suundi eesistumisperioodi jooksul. Eesistuja kohustuseks on korraldada ja läbi viia kõik EL-i ministrite nõukogu kohtumised poole aasta jooksul.
Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi? Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe Euroopa konstitutsioon: 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+ toimima, Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi, 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla, Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi, Konstitutsioon prügikastis Lissaboni lepe: 2006 taaselustatakse protsess, 2007 II pool Portugali eesistumine (+Barroso), Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus, Jõustub 2009. Sisuliselt ei muutnud midagi. Suht mõttetu lepe 2010+Tulevik Majandus: Täpsemad rahandusmeetmed, Uued eurotsooni riigid Laienemine: Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid Poliitika: Palju omavahelist nagelemist, Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks), Lissabonist loobumine, hägune tulevik
Komisjonid (EL siseasjad), delegatsioonid (EL välisasjad) Kõige vähem õigusi, seoses Lissaboni leppega õigused suurenevad. Euroopa Komisjon 28 liiget igast riigist, esindab Euroopa Liidu huve, ajavad EL asja Valitsus otsustab kõike Kõige rohkem õigusi Koosneb hetkeseisuga kõikidest liikmesriikidest 1 liikmega Andrus Ansip- digivolinik Euroopa Liidu Nõukogu Esindab riike Erinevate ministrite kogunemised Roteeruv eesistumine, kus riigid pooleks aastaks on riigi EL juhid. See riik saab seada agenda, mida hakatakse ajama sel ajal. Muutuva hääletussüsteemiga (suurtel riikidel rohkem hääli) Euroopa Kohus Kõik EL-iga seotud küsimused Seadusandlik võim- parlament Täiesaatev võim- valitsus EL tegevused ja teemad Majandus igast küljest - Rahandus (eurotsoon) - Põllumajandus - Riikide stabiilsus Välispoliitika - Aina enam seoses Lissaboni leppega
sekretariaat jne ● rahvusvahelised organisatsioonid - õigus -> oluline väikeriikide jaoks Väikeriik suureks ● füüsiliselt võimatu -> tänapäeval pole enam väga võimalik, et mingi linn suudab end suureks ja oluliseks teha nagu kunagi tegid Rooma või Moskva ● majandus - nišš ● nähtavus poliitikas - inimesed - osalus -> proovitakse saada pilti mingite sündmustega, nt Eesti eesistumine juuli- detsember 2017 - üritused Institutsioonid ● põhiseadus ja eriseadused -> § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. ● rahvas ei osale -> ei osale lepingute allkirjastamisel jne ● president
Reformiti EU institutsioonide toimimine, asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine. Mida võiks uus aluselping sisaldada, mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem. EUROOPA LIIDU EESMÄRGID,ÜLESANDED,PÄDEVUS Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte
Valmistab ette nõukogude otsuseid COREPER I- liikmesriikide EL suursaadikute asetäitjad (1-2 korda nädalas) COREPER II- liikmesriikide EL suursaadikud (kord nädalas) COREPER I- kõik teemad, mis II alles jäävad COREPER II- GAC, FAC ja EcoFin · Umbes 70% nõukogus arutusel olevate eelnõude ja dokumentide teksti suhtes saavutatakse kokkulepe töögruppide ja erikomiteede tasandil, umbes 1015% osas Coreperi koosolekutel ning ülejäänud 1015% osas nõukogu istungitel. Eesistumine (Eesti 2018 jaanuar-juuni) · Iga liikmesriik vastutab teatud perioodil nõukogu töökorralduse eest ja on otsuste tegemisel liikmesriikide vahel kompromisside vahendajaks. · Eesistuja esindab nõukogu ka suhetes teiste ELi institutsioonidega, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Lissaboni lepinguga väheneb eesistujariigi roll rahvusvahelisel areenil. Ministrite Nõukogu ülesanded
Euroopa Liidu juhtimisstruktuur 1. Mis linnades paikneb enamik Euroopa Liidu juhtorganeid? 2. Kuidas erineb Euroopa Liidu juhtimine "tavalise" riigi juhtimisest? 3. Mis on Euroopa Liidu seadusandlik ja mis täitevorgan? 4. Kellest koosneb Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu? 5. Mis valdkondade ministrid teevad rohkem koostööd ja miks? 6. Keda nõukogu esindab? 7. Kelle ettepanek on vältimatult vajalik, et nõukogu saaks otsuse teha? 8. Kuidas on eesistumine seni toimunud ja kuidas hakkab toimuma? 9. Millal saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks? 10. Mis on eesistuja ülesanded? 11. Missugune on Euroopa Komisjoni roll? 12. Kuidas nimetatakse Euroopa Komisjoni liiget ja kui palju neid on? 13. Kes on Euroopa Komisjoni president? 14. Kes on Eesti esindaja Euroopa Komisjonis? 15. Kes ja kui kauaks volinikud ametisse nimetab? 52 16
annaabi.ee 
