Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks külarahvale valetada, et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu. Teine armastus hakkab süttima Eerik Lammi ja Kelli Lundi vahel. Nad hakkavad üksteisega üha rohkem suhtlema. Kuid see ei meeldi Eeriku vanematele, kuna nemad on Eeriku jaoks juba ammu välja valinud Neemi Andersi, keda aga Eerik isegi mitte ei tereta. Eerik saab kingituse Toora Jookuselt, milleks on nahast kuub, sonimütsi ja merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga
Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks külarahvale valetada, et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu. Teine armastus hakkab süttima Eerik Lammi ja Kelli Lundi vahel. Nad hakkavad üksteisega üha rohkem suhtlema. Kuid see ei meeldi Eeriku vanematele, kuna nemad on Eeriku jaoks juba ammu välja valinud Neemi Andersi, keda aga Eerik isegi mitte ei tereta. Eerik saab kingituse Toora Jookuselt, milleks on nahast kuub, sonimütsi ja merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei
Eerik Lamm, postivedaja poeg istus kivil ja vaatas laineid. Kivile lähenes Pastori tütar Kelli. Ta nähvas Eerikule, et igale poole kuhu ta ka ei läheks, et alati on Eerik ees. See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik nõustus, hiljem hakkas ta kahetsema, et ehk nad ei jõua tagasi ja jäävad tormi kätte. Jõõrilaiule jõudes palus Kelli, et Eerik temalt kõvastu ümbert kinni hoiaks, Eerik tegi seda
Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas oli tõlkimine kirjanikule Kaukaasias viibimise ajal *Tema meelest oli tõlkimine omamoodi puhkus Tammsaare tõlkes on ilmunud: *O.Wilde ,,Dorian Gray portree" *W.Scott ,,Ivanhoe" jne I Loomingu periood (1900-1908) *debüteeris 1900 a. jutustusega ,,Kilgivere Kustas" (esimene teos) *1900 jutustus ,,Ärakadunud poeg"
Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone väga hästi välja . Reigo Tamm ( Õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis , hiljem täiendas ennast Londonis Rose Bruford College'is ). Väga maheda ja huvitava häälekõlaga noormees. Ta elas täielikult oma rolli sisse ning etendas seda väga ilmekalt . Ta näitas väga hästi välja oma emotsioone ja mõtlemist . Rene' Soom (Õppis Georg Otsa nimelises muusikakoolis (Henn Eeriku klassis), Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof. Jakko Ryhäneni juhendamisel). Väga professionaalne laulja ja näitleja . Hääldas kõik sõnad selgelt ja kõlavalt välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud 1966 Prantsusmaal.
Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas ,,Varamu" viimases, kuuendas numbris.1944.aastal sõja sündmuste arenemisel pidi luuletajapaar kodumaalt lahkuma Rootsi, peatudes mitmes põgenikelaagris. Pere asus 1945.aastal elama Stockholmi äärelinna Mälärhöjdenisse. Ta töötas seal arhiivitöötajana. Paguluses avaldas Under kaks uut luulekogu. Sel ajal tähistas ta ka 70.juubeli sünnipäeva.1973.aastal Maria haigestus ja ta viidi 28.augustil Saint Eeriku haiglasse, kus ta jagas palatit oma abikaasaga.1977.aastal 5.jaanuaril suri Maria Underi abikaasa Artur Adson.1980.aastal ööl vastu 25.septembrit suri Maria Under. Põrm tuhastati eksituse tõttu ja ta maetakse Stockholmi metsakalmistule. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu
Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329. aastal laiendati pärimisõigus ka tütardele. 1397 muudeti läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole kõrvasugulusastmetes kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus
1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti
Tarmo Tederi arvates on raamatu sündmustik loiuvõitu kuid realistlikus võtmes ning kerib lahti raskes, kitsas ja hirmutavas ajas. Raamatus antakse sõjaajaga paralleelselt tagasivaateid ka tsaari- ja iseseisvusaega. Autorile meenub selle autobiograafilise romaani adekvaatse paralleelina Mats Traadi ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga". Tarmo Tederi arvates ajab ,,Majad jõe ääres" korraga mitme inimese memuaarset asja, jutustades nii Elviine, Aleksandri, Elfriide kui ka Eeriku mälestustest. 21 7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Kollaste lehtede aegu" Tarmo Teder arvab, et see maa- ja linnaelu teemadel probleemitsev romaan genereerib positiivset eluvaimu. Raamat räägib pensionipõlves maale kolivast paarist, kelle kaks poega õpivad ülikoolis, ega kavatse mõelda talupidamisele. Tederi arvates loovad raamatu põgusa taustaga kontuursed karakterid piisavalt intriige ning aeglaselt 21 http://www.sirp.ee/2001/23.02
ebanormaalne 2)Väärikas surm oli ka mõõgaga. Tükkideks rebimine, raidumine ja ülespoomine oli alandav. Pea maha raidumine oli alternatiiv - et väärikalt surra. 3)Kui mehed kaklesid ja peksid üksteist rusikatega, oli see normaalne, aga kui üks mees lõi teist lahtise käega, siis selle eest tuli määrata suurem karistus, sest alandus oli suur. Alandamine on kõige hullem, mis saab vabale mehele omaks saada. Inimese au ja väärikuse kaotust ei kompenseeri mitte miski. Voldemar Eeriku lääniõigus-mõisad. Provitsiaalõiguse osa sisaldas ka Voldemar Eeriku lääniõigust. Läänid muutusid päritavaks, varem võis maahärra selle tagasi küsida. Erinevatel aladel on kohtusüsteem erinev. Oli Taani variant, Ordu variant. Talupoegade õigus ka päris muutumata ei jäänud, vaid pidi kohanema kõrgema kohtute süsteemiga. Talurahvaõigus koostati Vana-Liivimaal 14-15 saj alguses. See reguleeris talupoegade õigusi mõisnike ees
Ulatuslikumalt on ta eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Põhiosa tema lüürikast on ilmunud kõigest seitsme aasta jooksul, 1962-1968, kuid need olid nii Rummo kui eesti luule jaoks tõelised seitse vilja-aastat. Noore poeedi kiiresti edasiliikunud looming esindab suuri muutusi selleaegses lüürikas. (Süvalep) Paul-Eeriku parimad tekstid on kokkupuutes mingi olulise maailma- või elukogemusega, on jõudnud sellele nii lähedale, nagu võib ainult luules. Seejuures pole tegu ei religioosse 4 elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised
Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest? Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad
ja teised isandad keelduma viimast isand piiskopile osa, mis kuulub temale kümnisest". Nagu näeme, kuuluvad vasallid siin ka ,,isandate" hulka, kuid ikkagi on siin selle nimetusega eeskätt foogtide ja teiste ametmeeste ehk silmapaistvamate vasallide peale mõeldud. Brevern arvab, et rahvavanemate instituut hävis siin 1225-1228 ja kadus täielikult, vasallid said juba siis eestlaste kohta kohtumõistmisõiguse, kohtumõistmisõiguse juba ka elu ja surma kohta, iseäranis Virus, nagu Valdemar-Eeriku laenuõigus Harju-Viru laenumehi seks siis õigustas. Taani kuninga eespool esiletoodud kirja põhjal, kus vasalle eestlaste isandaiks nimetatavat, järeldab Brevern, et vasallide täielik kohtumõistmisõigus elu ja surma kohta jäänud ka uuesti järgneva Taani valitsuse ajal püsima (lk. 255). Kuid me nägime, et paavsti saadik 1226. a. just Viru vanematest ,,vanemad ja kohtunikud" määras (L. H. kroonika XXIX, 7). Veel 1343. a. on ka Harjus ,,principal Eesten" olemas (Hoeneke)
toomkapiitliga. 2. Riia peapiiskopkond-priikidest vanim, kaalukaim 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond-valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus 5. Kuramaa piiskopkond-vaene, iseseisvat pol ei ajanud, sest ordu oli selle 1290 inkorporeerinud st sealne p ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Esialgu läänid polnud pärandatavad, langedes maaisandale pärast läänisaaja surma tagasi, 1315 sai Taani kuni vasallid Valdemar-Eeriku lääniõiguse , mis lubas isalt pojale lääni pärandada. 1329 laiendati pärimisõigus tütardele. 1397(1450 Trt pk, 1524 S-L pk) nn Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm. 14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal.
· 1907-1911 Tartu Ülikool, õigusteadus · 1912-1913 - Kaukaasia, Punane Lageda · 1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikus · 1914 -1919 Koitjärve-periood · 1919 kolimine Tallinnasse, kooselu Käthe Veltmaniga · 13.03.1920 abiellumine Käthe Veltmaniga · 1921 näidend "Juudit" · 17.02.1921 tütre Riita sünd · 1922 "Kõrboja peremees" · 1926 romaani "Tõde ja õigus" I osa · 17.11.1928 poja Eeriku sünd · 1929 romaani "Tõde ja õigus" II osa · 1931 romaani "Tõde ja õigus" III osa · 1932 romaani "Tõde ja õigus" IV osa · 1933 romaani "Tõde ja õigus V osa · 1934 romaan "Elu ja armastus" · 1935 romaan "Ma armastasin sakslast", Eesti Raamatufondi auhind teose eest · 30.08.1936 Tammsaare ausamba avamine Albu vallamaja ees · 1936 näidend "Kuningal on külm" · jaanuar 1939 tervise halvenemine, maoatakk
kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse viikingite ajal, ka seal käidi röövretkedel, millest annab tunnistust arheoloogilistel kaevamistel leitud araabia päritolu mündid ja esemed. 12Soome ristiusustamine. Pähkinäsaare rahu. Räägitakse kolmest retkest. Soomet hakatakse ristiusku pöörama ja algab rootsi aeg I- Varsinais esimene retk. Toimumises kaheldakse. 1150ndatel. Püha Eeriku legend- Piiskop Henriku surmalaul. Legendi järgi korraldas Eerik koos Henrikuga esimese retke. Vastupanu ei osutatud. Piiskop tapeti( söömise eest maksmise jutt, mille tõttu piiskop ära suri). Pärast tema surma hakati rääkima paljudest imedest-teda peeti pühakuks. Levitamisele aitas ta kaasa oma surmaga. Kiriku kui institutsiooni tekkimine Soome. Rootsist saadeti piiskope, mistõttu muutus side Rootsiga tugevamaks. Karjala hakkab jagunema kaheks ristiusu tõttu.
siiski selgelt fikseeritud. Alati tuleb vaadata, kui palju on õigus fikseeritud ja millise astmega ta on. Varakult kaot tp õigus oma talukoha asukoha üle. Õigus talukohti müüa ja vahetada kadus ilmselt algselt 13 saj lõplikult 15 sajandil. 13 saj pärandi osas oli õigus tp ise veel otsustada , 16 saj pärand sõltus mõisniku tahtest ( talu+taluinventar)Varakult sai Gutsherrist gerichtsherr. Kohtufoogtide õigusest on juttu 1251-55 a saarlaste lepingutes. 1315 valdemar eeriku õiguse kohtuvõim. Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda
Algab retootika, et ordumeistrile tehakse selgeks, et ollakse valmis loobuma oma truudusvandest. 1560a sügisel on Stockholmis mitu saadikut. Eerik XIV kohtleb neid erinevalt, ordumeistriga ei suhtle, tallinlased võtab hästi vastu. Teeb ettepaneku, et tln alistuks rootsi riigile. Saadikutel polnud kaasas volitusi , et linna üle anda. Otsesed sündmused jäävaad uude aastasse,kui on võimalik üle mere sõita. 26 märtsil 1561 a saabuvad tln kuninga saadikud, tullakse 3 laevaga . Eeriku saadik liivimaal on Klas Horn. Maanduvad Tln, toimuvad läbirääkimised. Kinnitatakse rootsi valmisolekut liivimaad kaitseda , narva kaubanduse keelustamine . 3 mail läks tln rae ette ja teatas et soovib lõpliku otsust. 4 mail võtavad tln kodanikud ja harju virumaa rüütelkond vastu otsuse et annavad ennast rootsi kaitse alla aga lükkavad edasi truudusvande andmise. Horni see enam ei rahuldanud, 16 mail võtti üle saksa
annaabi.ee 
