Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1. Osalev 2. Alluv 3. Võõrandunud-eemalseisev Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu. Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik. Avaliku arvamuse funktisoonid: Sotsiaalsed: 1. Demokraatliku, rahvast kaasava otsuse tagamine 2
vaheleasetamise teel lahutada: ühendtegus:alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma; määrtegus(ülekantud tähendus):andeks andma, aru saam, aset leidma. - Ühend-ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. - Kui ühend-või väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada:äraminev külaline-ära minev külaline, eemalseisev võõras- eemal seisev võõras, allakirjutatud dokument-alla kirjutatud dokument, vastuvõtmata töö-vastu võtmata töö - Märkus:Kui ühendtegus. määrsõnalisele osael eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist:trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, aknast välja visatud müts - Märkus:Ühend-ja väljendtegusõnades mood. käändsõnade ja määrsõnade osad
Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki; individualism; enamusotsus; kokkulepe, avar tõlgendusruum) Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot) Aktiivne avalikkus (avaldajad) Funktsioonid : Sotsiaalsed (Demokraatliku otsustamise tagamine; Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal)
samal perioodil hakkas arendama tragöödia. Tragöödias loob müütide jutustava materjali kirjapanek uudse väljendusjõuga visuaalse jutustuse, milles hääl ja kujutis põimuvad teineteisega uut tüüpi suhetes. Tänu niisugusele rõhuasetuse muutusele ning uuendustele temaatikas muutub näitemäng või teater metafooriks, millega kirjeldatakse inimlikku kogemust üldse. Eeposte ja tragöödiate publik omab jumalatele kohast eesõigust: olla inimelu kannatuste ja võitluste eemalseisev pealtvaataja: eepostes küll ülekantud tähenduses, kui kõiketeadev jutustaja pühendab publiku asjadesse, mida näevad ja teavad ainult jumalad, kuid tragöödiates aga päris otse, kui vaatleme sündmusi olümposlikult distantsilt. Kuigi tragöödia juured jäävad varjatuks, on laialdaselt tunnustatud Aristotelese arvamus, mis seob tragöödia arengu jumal Dionysosega. Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse,
5.Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt: äraminev külaline --- ära minev külaline mahamurdunud puu --- maha murdunud puu eemalseisev võõras --- eemal seisev võõras asetleidnud sündmus --- aset leidnud sündmus kätteantavad raamatud --- kätte antavad raamatud allakirjutatud dokument --- alla kirjutatud dokument halvakspandav komme --- halvaks pandav komme tähelepandud vead --- tähele pandud vead Muutumatute sõnade KOLAKI 1.Määrsõnad kirjutatakse teistest sõnadest üldiselt lahku
tuttavat värvide jagamist: peremees on isemeelne, lapsed talu laostavad kergatsid, välja arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel Kalmuses on mõningaid Rohu varasemast loomingust pärinevaid jooni Kalmus on poliitikast eemalseisev leplik ja alandlik popsikuju. Aktiivse võitluse teele jõuavad aga Kaarli naine Salme ja nende poeg Arno, kellest saab partisan ja hiljem Punaarmee sõjamees. Romaanis ,,Kaks perekonda" astub Roht kindlalt välja kulakluse, fasislike okupantide ning nende käsilaste vastu. Tema siiras sümpaatia kuulub lihtsatele inimestele, kes asusid võitlema uue korra eest. Ent kirjaniku veendumused pole kristalliseerunud kunstipärastes kujundites,
viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud
Katsegrupp – keda mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne. - Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine
poliitilises käitumises olemasolu, nende väärtustamine, pühendumus reeglite ja tavade arendamisele ja täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames
2)Püüe oma vajaduste rahuldamise suunas. Võivad olla vastandid. Kõik rahuldused ei pruugi olla turvalised. Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega.
2)Püüe oma vajaduste rahuldamise suunas. Võivad olla vastandid. Kõik rahuldused ei pruugi olla turvalised. Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega.
Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab
Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab
peatus ta ukse ees; töö lõpule viidud, lahkuti ruumist; jätkati teed kedagi tähele panemata; seltskonnast kõrvale tõmbununa kirjutas ta romaani; rahasse ümber arvestatuna oli see suur summa; ta näis aru pidavat. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu
Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab olla anonüümne. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad
Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab
annaabi.ee 
