endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU
osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib Superego - meisse misstated normid ja reeglid 10.Millises vanuses kujuneb välja identiteeditunne? Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt mõtlema ja suudab näha asju teise inimese vaatepunktist? Mis vanusest suudab inimene abstraktselt mõelda? 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) 12.Milliseid ego kaitsemehhanisme inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks? Näited. Freud · Repressioon unustamine, allasurumine. Inimene surub alla näiteks seksuaalsust · Eitamine motiveeritud eitamine N: abikaasa petab, naine:" see ei ole võimalik"
vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. 5 1.3. Kognitiivne areng Piaget järgi 2-7a - eeloperatsionaalne periood, mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Laps imiteerib palju (loomi, teisi inimesi). Jäljendamine - 2.eluaastal jäljendavad lapsed täiskasvanute tegevusi (nt "loevad" raamatut). Jäljendamist peetakse oluliseks lapse suhtlemisoskuste kujunemisel. Kui laps ei jäljenda, saab täiskasvanu teda selleks suunata. Lapse arenguks on väga oluline
kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) (egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)- (põhjused-tagajärjed), 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)- Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria: 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)- oraalne periood (sünd-1a)-Imemine; anaalne periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel
Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete
vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus).
35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine)
Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab Piaget arenguteooria – 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
..) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald.
Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
„Koerast“ saab nüüd loomaliik, ka teiste loomaliikide kohta kujundatakse oma skeemid. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi 1) Sensomotoorne periood (0-2a) - Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus).
4) formaalsed operatsioonid 11+ 41 42 Täpsemalt: 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
omandada ja et neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond → rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng: 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus).
Assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi Akommodatsioon: muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Mõtlemise ja keele omandamine. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Omandatakse süstemaatiline loogiline mõtlemine. Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus) Animism: - Vastused küsimustele
Assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi Akommodatsioon: muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Mõtlemise ja keele omandamine. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Omandatakse süstemaatiline loogiline mõtlemine. Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus) Animism: - Vastused küsimustele
annaabi.ee 
