Anton ja Eduard on kadedad Goga peale ning nad teavad et tegelikult on Goga pisivaras ja paljastavad ta Anne-Maile kuid Anne-Mai annab Gogale andeks ning arvab et Gogal oli raske lapsepõlv. Anne-Mai tahab et Eduard ja Anton hakkaksid töö kõrvalt õppima. Eduard oli kõigest 6 klassi lõpetand ja Anton oli peaaegu gümnaasiumis. Õpivad nad lihtsalt niimoodi, et Anne-Mai loeb töö kõrvalt neile raamatuid ja õpikuid. Teine vaatus. Algab tavaline tööpäev Antonil ja Eduardil. Anton kingib Anne-Maile suure punase õuna ja hetk hiljem jõuab Eduard ja kingib suure ja punase roosi. Anne-Mai on kingituste üle hea meel. Kui Anne-Mai lahkub hakkab Eduard oma plaanist rääkima, et võiks öösel õhtu maiia sisse tulla redeliga aknast ja mõned maalid ja siidtapeedid sisse vehkida, mehed on kokku leppind ja teevad asja ära. Kui Anne-Mai tagasi tuleb märkab ta et poistel on kavalad näod peas ja hakkab pärima, et mis üllatust nad hauvad
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna
Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas
tõsised vastuolud kooliga. Ta ise räägib, et kandis õpetajate õrritamiseks kaasa ,,Kalevipoega". Kui viimasel kooliaastal avastati tema poolt organiseeritud poiste rühma katse laevale pääseda, et Ameerikasse põgeneda, soovitati tal paari seikluskaaslasega koolist lahkuda. Vilde ei pidanud aga kooli lõputunnistust tähtsaks ja ta lahkus pool aastat enne lõpueksameid 1882. a juunis kreiskoolist. Ehki ta koolist pidi lahkuma, omandas ta sealt kõik vajalikud teadmised. Saksa keel oli Eduardil nii selge, et ta võis vabalt saksakeelseid teoseid tõlkida. (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966; Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 4 Peale kreiskoolist lahkumist asus Vilde elama oma vanemate juurde Karjakülla. Karjaküla sai üldsusele tuntuks Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" kaudu. Selles on autor kujutanud Karjaküla ümbrust ja sealseid inimesi.
Kuna põgeniku loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Eduard Tubin langes pikaks ajaks põlastatavate hulka. 1945. aastal sai Tubin töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’
Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õpinguid, seda juba kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat
valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena oli õppekavas ka prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil kolm keelt praktiliselt suus. • Eduard olevat olnud kooli parim õpilane, eriti tugev matemaatikas, ELUKÄIK • Wiiralt paistis teiste hulgast silma kirgliku huviga joonistamise vastu. • Wiiralt fantaseeris, jäädvustas kaasõpilasi, käis loodust joonistamas. Tema varasemad dateeritud joonistused pärinevad 1914. aastast. Need olid värvilise pliiatsi ja akvarelliga tehtud etüüdid seentest, motiivid Varangult. • 1913-1914 tegi Eduard läbi kooli kõik neli astet. Isa
3 Elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.(2) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.
Anton rääkis AnneMaile, et Eduardi töö ei kõlba kuhugi ning vastupidi. ,,Leopold ütles, et kurjal on vähemalt see hea omadus, et ta iseennast õgib: kurjad inimesed ei hoia õnneks kokku." Kurjad inimesed on niivõrd alatud, et nad on võimelised isegi oma partnerile noa selga lööma, et ise saada rohkem kasumit. 3. Kas raha on piisav põhjus, et teistele inimestele halba teha? Teosest selgub, et Antonil ja Eduardil oli mõlemal raha puudus käes ning oma vara suurendamiseks, tahtsid nad vanalt inimeselt AnneMailt petta tema rikkusi välja. ,,ANNEMAI: Raha pärast ollakse mõnikord valmis isegi alatusteks. Ollakse valmis heale inimesele halba tegema. Kas olete tähele pannud?" Kuid AnneMai hea süda sai nende kahe suli kurjusest võitu. Täpselt samamoodi, nagu kunagi suutis AnneMai teised sulid õigele teele juhtida. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud
finaalid, eriti teise vaatuse oma, mille jaoks helilooja oli varunud kõige kirkamad, meeldejäävamad meloodiad, mis mõjuvad tõsiselt nakatavalt, kaasahaaravalt. ,,Nahkhiir" esietendus 1874.aasta 5.aprillil Theater an der Wien'is. Sellele järgnesid uued operetid ,,Cagliostro", ,,Prints Methusalem" ja ,,Pimesikumäng". 1870-ndate lõpul suri helilooja abikaasa. Vapustatud Strauss, kes oli kogu elu tundnud surma ees ületamatut hirmu, põgenes kodust. Palunud vend Eduardil oma naise matuste eest hoolitseda, sõitis ta kahe tunni pärast Itaaliasse. Mõne aja pärast Viini naasnud, tutvus ta siin noore saksa lauljanna Angelika Diettrichiga, armus ja tegi neiule juba peatselt abieluettepaneku. Angelika oli küll andetu laulja, kuid efektse väljanägemisega ja armuintriigides kogenud naine, kes armastas pillavat eluviisi. Nende abielu lõppes sellega, et noorik jättis Straussi maha ning lahkus Viinist koos helilooja sõbra Steineri pojaga. Strauss
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.
Tartus asusid nad elama Tiigi tänavale ja Koidula isa hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest" ja ka selle ajalehe tegemisel lõi Lydia Koidula oma käed külge ning aitas oma isa. Tartus kohtas ka Lydia Koidula oma meest. Mehe nimeks oli Eduard Michelson ja ta abiellus temaga Tartus. Eduard Michelson oli sõjaväe-ja naistearst aga ta oli omandanud ka akusööri eriala. Eduardile pakuti tööd Kroonlinnas mis praegu kannab Leningradi nime ja nad kolisid koos Lydia Koidulaga sinna. Koidulal ja Eduardil sündis palju lapsi. Kahjuks ei läinud kõigiga hästi ja mõned surid noorelt. Näitas Max oli elamisvõimetu ja suri koheselt peale surma. 1885 aastal viibis Koidula Saaremaal ravis. Ta võttis kaasa ka oma lapsed, kes elasid haigla lähedal majas. Koidulal oli rinnavähk. Koidula sureb sellese vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval 30. juulil 1886. aastal. Ta põrm sängitatakse 2. augustil Kroonlinna kalmistule. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949
Tartus asusid nad elama Tiigi tänavale ja Koidula isa hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest" ja ka selle ajalehe tegemisel lõi Lydia Koidula oma käed külge ning aitas oma isa. Tartus kohtas ka Lydia Koidula oma meest. Mehe nimeks oli Eduard Michelson ja ta abiellus temaga Tartus. Eduard Michelson oli sõjaväe-ja naistearst aga ta oli omandanud ka akusööri eriala. Eduardile pakuti tööd Kroonlinnas mis praegu kannab Leningradi nime ja nad kolisid koos Lydia Koidulaga sinna. Koidulal ja Eduardil sündis palju lapsi. Kahjuks ei läinud kõigiga hästi ja mõned surid noorelt. Näitas Max oli elamisvõimetu ja suri koheselt peale surma. 1885 aastal viibis Koidula Saaremaal ravis. Ta võttis kaasa ka oma lapsed, kes elasid haigla lähedal majas. Koidulal oli rinnavähk. Koidula sureb sellese vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval 30. juulil 1886. aastal. Ta põrm sängitatakse 2. augustil Kroonlinna kalmistule. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949
kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 5 7. Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.
inflatsioon on arvesse võetud, st rahasumma C üks ühik on ostujõult võrdne rahasumma P ühe ühikuga. Siis võttes valemis (2.5.10) V1 C ja V2 S , jõuame valemini S C 100. (2.5.15) Ip Näide 2.5.5. Eduardil on investeerimiskontol 1,5 miljonit eurot, millelt arvutatakse kolme kuu jooksul lihtintresse 28% nominaalse intressimääraga; igakuine inflatsioon on vastavalt 2,5%, 61 2% ja 1,8%. Milline on Eduardi investeerimiskonto nominaalne ja reaalne tulevikuväärtus ning nominaalne ja reaalne juurdekasv? Lahendus. Et kolm kuud on 0,25 aastat, r = 0,28 ja P = 1,5 miljonit EURi, siis nominaalne tulevikuväärtus on
annaabi.ee 
