Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja
1. Positiivne mina-pilt kujuneb inimesel juhul, kui olulised inimesed esitavad meile nn väärtoleku tingimusi, mida me täita ei suuda. V: VÄÄR 2. Normaalsuse/ebanormaalsuse määratlemisel lähtutakse mitmetest alustest. Milline norm võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4
psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel. ÕPPIMISE paradigma- toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus. KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist. HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse põhjuseks on eelkõige liigne tundlikkus teiste otsuste suhtes ja oma individuaalse loomuse eitamine ja seega eneseteostuse piiramine. 3.SÜMPTOM JA SÜNDROOM. Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia, amneesia jne)
Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud vastu hiskonnas kehtivate tavade vastu, ritades lhkuda siin kehtivaid nhtamatuid ja otseselt mitte kuskil kirjas olevaid norme lasteraamatu sisu ja tegelaste kohta. Lasteraamatut Kaka ja kevad ritan vaadelda tervikuna Foucault vimu, normide ning normaalsuse ja ebanormaalsuse kaudu. Vaatlen, kuidas avaldub hiskonna vimule vastuhakk ning nitan, et see ei ole kohe kindlasti ainult negatiivsete tagajrgedega ritus. Raamatu nimilugu Kaka ja kevad ei ole oma snumilt just kuigi mrkimisvrsem. Jah, kakale on antud elu ning jah, turtsuvad tdikesed on pandud torisema. Kakat iseenesest on kujutaud reaalses maailmas, kus teda mbritsevad tavalised inimeste maailma mured ja rmud ksindus, igavus ja armastus. Lugu lpeb nnelikult, nagu hele lasteraamatule kohaselt
(madalpingeseadmed) ja pingega enam kui 1000 V (kõrgepingeseadmed). Elektriohu suuruse järgi jagatakse ruumid ja maa-alad järgmiselt: 1. Väheohtlikud ruumid. 2. Ohtlikud ruumid (rõsked, tolmused, voolujuhtiv põrand, kõrge temperatuur) 3. Eriti ohtlikud ruumid (märjad, õhu suhteline niiskus ligikaudu 100 %, keemiliselt aktiivne keskkond). Maandamise all mõistetakse normaalselt mittepingestatud, kuid mingisuguse ebanormaalsuse (isolatsiooni rike, ebasümmeetriline koormus jne) tagajärjel pingestuda võivate metallkonstruktsioonide ühendamist maanduriga. Maandamiseks nimetatakse maandusjuhtmetest ja pinnasesse paigutatud maandurist koosnevat seadet. Maandurid võivad olla loomulikud (mingid pinnases paiknevad metallkonstruktsioonid) ja tehismaandurid. Normeeritud kuni lõpmatult suure isolatsioonitakistusega tagatakse ohutus inimestele ja kasutamiskõlblikkus seadmele.
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1
- Lõbu - emotsioon, mis siseneb rahulduses, mida saadakse kaupade, vaatamisväärsuste, toidu jookide, sigarettide inimeste, loengute, raamatute, filmide tarbimisest ja «sisseahmimisest». Kõik, nii vaimne kui ka materiaalne, muutub vahetus- ja tarbimisobjektiks. Armastus ei ole seksuaalsuse rahulduse tulemus, vaid seksuaalne õnn - isegi teadmised niinimetatud seksuaaltehnikast - armastuse tulemus. - Armumine - ebanormaalsuse piirimail, seda saadab alati pimedus tegelikkuse suhtes, sundidele alistumine, lapsepõlve armastuse ülekandumine uutele objektidele. Võtmeks inimesest arusaamisel ei ole keha ega mõni instinkt, et vajadus toidu ega omandi järele, vaid inimese terviklik eluprotsess, tema «elupraktika». - Lähedus - kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiktuse väärtuste avaldumise (Sullivan). «Egoism a deux» - tegemine kahe inimesega, kes teevad panuse ühistest huvidest lähtuvalt;
normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis - Standardiseeritud skoorid on vastavalt statistilisele jaotusele ümber arvutatud toorskoorid, mis näitavad indiviidi paiknemist normgrupi suhtes - Kliiniline norm põhineb spetsialistide arvamusel - Ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud - Kokkuleppe aluseks on erialateadmised kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad - Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV) Mis on normaalne käitumine? Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva
paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda. Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu, suutlikkust vastu võtta väga ebakindlaid ja tihtipeale vastukäivaid info tükke. Kiireid ja kindlaid vastuseid on vähe. Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi see teaduslikule uurimisele püstitab, kui see, mis vastuseid ta neile annab. Küsimusi see- eest on palju. Tegelikult on ka seda, mis juba teada on, piisavalt palju. Võib-olla isegi
Negatiivse asümmeetriaga jaotuses keskmine on väiksem kui median ja mood. Normaaljaotusel on asümmeetria 0, kuna see on sümmeetriline jaotus. Sümmeetrilise jaotuse korral on aritmeetiline keskmine. Median ja mood võrdsed. 13.Normaaljaotuse mõiste Normaaljaotus teoreetiline matemaatiline mudel, mis väljendab juhuslikku variatsiooni füüsikalistes mõõtmistes. Keskmine, mediaan ja mood on võrdsed. 14.Ebanormaalne kui ebatavaline. Ebanormaalsuse kriteeriumid on võimalik määrata statistiliselt. Näitajate puhul, kus optimaalne on kindlel näitaja vahemik ja nii näitaja liigkõrge või liigmadal väärtus tuleb lugeda ebanormaalseks. 5% 15.Ebanormaalne kui seos haigusega See lähenemine võtab aluseks leiud, mis ilmnevad regulaarselt seoses isendi haiguse, toodanguvõime vähenemise või surmaga. See lähenemine on väga oluline diagnostiliste testi hindamise juures, kus võrreldakse spetsiifiliste leidude
Silmaklapid : See on üld levinud kalduvus keskenduda üksnes negatiivsetele detailidele, neid võimendada ning kõigist positiivsetest aspektidest mööda vaadata. Isiklikult võtmine: See on kalduvus järeldada, et kui miski on valesti, on see teie süü, ehkki see ei pruugi tõele vastata. "Peaks" laused: See on kalduvus nõuda, et kõik peaks olema mingit kindlat moodi. Need laused võivad olla suunatud nii endale, teistele kui reaalsusele. 106. Millest võib lähtuda normaalsuse ja ebanormaalsuse piir? Küsimusele, mis on normaalne ja kust algab ebanormaalsuse piir, ei ole kerge leida ühest vastust. Norme, mille järgi seda mõõta, võib olla erinevaid, lähtuda võib näiteks subjektiivsest ehk isiklikust normist, kultuurinormist või statistilisest normist: Normaalne on minu sarnane ja ennustatav subjektiivne norm Normaalne on see, mida teeb, mõtleb ja tunneb enamus mingisse kultuuri kuuluvaid inimesi kultuurinorm Normaalne on see, mida esineb kõige rohkem statistiline norm
7.1 Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Ebanormaalne käitumine Ebanormaalseks käitumiseks peetakse sellist käitumist, mida esineb statistiliselt harva mis ei sobi konteksti mis põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi Kindlat piiri on normaalse ja ebanormaalse käitumise vahele väga raske tõmmata. Seega pole ükski eeltoodud tunnustest eraldi võetuna piisav ebanormaalsuse defineerimiseks, kuid nende koosesinemine võib tähendada teatud ebanormaalsust. Psüühikahäiretesse suhtumine Ajaloo vältel on psüühikahäiretega inimestesse suhtutud mitmeti. Igas kultuuris on esinenud ajajärk, kus vigastuste ja haiguste põhjuseks peeti kurjade vaimude pahatahtlikkust. Esimesi mõtteavaldusi, mis ei seostanud ebanormaalset käitumist üksnes üleloomulike jõududega, leiame antiigi pärandist. Vanakreeka arst Hippokrates oli veendunud, et inimpsüühika on
Seal elavad Maa ini- mestele täiesti tundmatud eluvormid. Kuid tulnukate põhisõnum inimkonnale on põhimõtteliselt samasugune mida inimeste religioon on aasta tuhandeid õpetanud. Tulnukate sooline intentiteet on meie omast väga erinev. Neil tegelikult puudub sugu kui nii saab öelda. Nad on nii mehed kui ka naised. Inimühiskonnas on homoseksuaalid niigi taga kiusatud ja tõrjutud. Nüüd tuleb ilmsiks, et see on üks bioevolutsiooni tippvorme, mitte haiguslik või ebanormaalsuse ilming. See on kindlasti paljudele inimestele suur üllatus. Homo- või biseksuaalsus on tulnukate üks loomusi, millega tuleb nüüd inimestel harjuda. Inimeste suurim takistus maavälise eluga kontakteerumisel on prühholoogiline. Mitte kunagi va- rem pole inimesed Universumis selliseid elu eritahke näinud. Nüüd avaneb inimestel selleks võima- lus. Inimesel on väga kõrge hullumeelsuse hädaoht. Nähes tulnukaid võivad inimesed isegi vaimu- haiglasse sattuda
Seal elavad Maa ini- mestele täiesti tundmatud eluvormid. Kuid tulnukate põhisõnum inimkonnale on põhimõtteliselt samasugune mida inimeste religioon on aasta tuhandeid õpetanud. Tulnukate sooline intentiteet on meie omast väga erinev. Neil tegelikult puudub sugu kui nii saab öelda. Nad on nii mehed kui ka naised. Inimühiskonnas on homoseksuaalid niigi taga kiusatud ja tõrjutud. Nüüd tuleb ilmsiks, et see on üks bioevolutsiooni tippvorme, mitte haiguslik või ebanormaalsuse ilming. See on kindlasti paljudele inimestele suur üllatus. Homo- või biseksuaalsus on tulnukate üks loomusi, millega tuleb nüüd inimestel harjuda. Inimeste suurim takistus maavälise eluga kontakteerumisel on prühholoogiline. Mitte kunagi va- rem pole inimesed Universumis selliseid elu eritahke näinud. Nüüd avaneb inimestel selleks võima- lus. Inimesel on väga kõrge hullumeelsuse hädaoht. Nähes tulnukaid võivad inimesed isegi vaimu- haiglasse sattuda
Seal elavad Maa ini- mestele täiesti tundmatud eluvormid. Kuid tulnukate põhisõnum inimkonnale on põhimõtteliselt samasugune mida inimeste religioon on aasta tuhandeid õpetanud. Tulnukate sooline intentiteet on meie omast väga erinev. Neil tegelikult puudub sugu – kui nii saab öelda. Nad on nii mehed kui ka naised. Inimühiskonnas on homoseksuaalid niigi taga kiusatud ja tõrjutud. Nüüd tuleb ilmsiks, et see on üks bioevolutsiooni tippvorme, mitte haiguslik või ebanormaalsuse ilming. See on kindlasti paljudele inimestele suur üllatus. Homo- või biseksuaalsus on tulnukate üks loomusi, millega tuleb nüüd inimestel harjuda. Inimeste suurim takistus maavälise eluga kontakteerumisel on prühholoogiline. Mitte kunagi va- rem pole inimesed Universumis selliseid elu eritahke näinud. Nüüd avaneb inimestel selleks võima- lus. Inimesel on väga kõrge hullumeelsuse hädaoht. Nähes tulnukaid võivad inimesed isegi vaimu- haiglasse sattuda
annaabi.ee 
