MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool, Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused. Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute materjalide maksimaalne kasutamine, kõrghooned muutuvad vaheldusrikkmaks. V Hi-Tech suund Pompidou keskus Pariisis(tellingulik, kõik on teisaldatav, MASIN); Lloyd'i hoone Londonis(juures suur sigar); ja Louvre'i klaaspüramiid. VI Dekonstruktivism Hoone tahab mõjuda nagu skulptuur. FRANK GEHRY, arhitektuur kaetakse
71teemalistest uurimustest ja selle ilmnemisest akadeemilises keskkonnas. 72 73 1.1. Prokrastinatsiooni olemus 74 75Termin ,,prokrastinatsioon" tähendab viivitama või edasi lükkama ning see moodustub kahest 76ladina keelsest sõnast: pro, mis tähendab edasi ja crastinus, ehk kuulub homsesse (Burka & 77Yuen, 2008; Knaus, 2002). 78 Prokrastinatsiooni kohtab erinevates vormides, sõltuvalt sellest, kas käitumine on 79funktsionaalne või ebafunktsionaalne. Ebafunktsionaalsus seisneb selles, kas prokrastineeriv 80käitumine häirib igapäeva elu (Ferrari, 1994). Kõik prokrastinatsiooni vormid ei pruugi Chu 81ja Choi (2005) sõnul sisalda negatiivseid tagajärgi, kontseptuaalselt saab eristada kahte tüüpi 82prokrastinatsineerijaid: 83 1) passiivsed prokrastineerijad ei planeeri ülesandeid edasilükata, kuigi teevad seda 84 ikkagi, sest ei nad ei suuda vastu võtta otsust, et ülesanne õigel ajal ära teha, mille tõttu
VAIMNE HÄIRE on defineeritav kui normaalset hälbiv käitumine *normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED
Mitteametlik rollistruktuur. 20. 5. Millised mitteametlikud või varjatud rollid perekonnas eksisteerivad? Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6. Mis eesmärki teenib selle määratletud, varjatud või mitteametliku rolli olemasolu? 20. 7. Kas mõni neist mitteametlikest rollidest tundub perekonnale või pereliikmetele ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11
Mitteametlik rollistruktuur. 20. 5. Millised mitteametlikud või varjatud rollid perekonnas eksisteerivad? Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6. Mis eesmärki teenib selle määratletud, varjatud või mitteametliku rolli olemasolu? 20. 7. Kas mõni neist mitteametlikest rollidest tundub perekonnale või pereliikmetele ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11
missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine. 2. Ohjeldav mudel- häire on inimliku vaimu puudumine. Tuleb kinni hoida spetsiaalses varjupaigas. 3. Moraalne mudel- häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps. Aitab leebe kohtlemine, rahulik ja religioosne atmosfäär, hea toit,
teaduslik uurimine. kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981) Ebanormaalne - Normaalne Subjektiivne norm Normatiivne norm Statistiline norm Kliiniline norm Ebanormaalne on: Ennustamatu Norme rikkuv Kultuurile sobimatu Harvaesinev Endale/teistele kannatusi põhjustav Häiriv Ebafunktsionaalne Psüühikahäire Meditsiiniline mudel olemas kehaline põhjus; vaimuhaigus; 1)orgaanilised häired, 2) psühhoosid, 3) neuroosid Biopsühhosotsiaalne häire kujuneb 3 põhjusel: 1) bioloogilised, 2) psühholoogilised ja 3) sotsiaalsed; psüühikahäire Diateesi-stressi mudel momendi seisund kujuneb välja püsivalt olemasoleva soodumuse (diateesi) ja momendil mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus Psüühikahäire diagnoosimine, klassifikatsioon
religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Vastavalt sellele, kuidas religioon mõjutab inimese eluga toimetulekut, on võimalik rääkida funktsionaalsest ja ebafunktsionaalsest religioonist. Lihtsustatult võiks öelda, et funktsionaalne religioon annab inimesele elumõtte, aitab kujundada adekvaatse enesehinnangu, toetab püsivate inimsuhete kujunemist, rajaneb isiklikul jumalasuhtel, aitab elada ühiskonnas vastutustundlikult ja aitab eluraksusi mõtestada. Ebafunktsionaalne religioon pärsib eelnimetatud kvaliteete. Lihtsustatult võib öelda et funktsionaalne ehk eluterve religioon aitab inimesel elu ja iseendaga toime tulla. Ebafunktsionaalne ehk ebaterve religioon takistab inimest elu ja iseendaga toimetulekul. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. (Ühena esimestest võttis pastoraaldiagnostika mõiste kasutusele Paul W. Pruyser,
Peavad eristuma sõrmed ja sõrmevahed. a. Sõrmede kujunemine a. sõrmede alalolevad rakud jätkavad jagunemist. b. Osa sõrmevahede alal paiknevaid rakke liigub sõrmede koostisse. c. Sõrmevahede kujunemine sõrmede vahealadel olevatel rakkudel mitoos blokeerib, rakud surevad ja jagunevad. d. Osa sõrmevaherakke liigub tulevaste sõrmede alale. Häired: 1) Liigsõrmsus võib olla funktsionaalne või ebafunktsionaalne lisasõrm on väike ja ebatüüpilises kohas. 2) Liitsõrmsus sõrmevahede mittekujunemine e. sõrmede mittelahknemine. Võib olla eraldatav, kui mõlemal sõrmel on luukude moodustunud. Mitteeraldatav, kui eraldi luid pole. 3) Lühisõrmsus puuduvad teatud sõrmelülid. 4) Telgsus väärarengud paiknevad kahel pool sümmeetriatelge. 5) Totaalmoone jäsemed ei sarnane õige kujuga. Kõrvalekalded
Objektiivsuse pool: 1) Kultuurinorm. 2) Normatiivne norm - normaalne on see, mida peaks tegema - mis antud kultuuri normide järgi oleks ideaalne. 3) Statistiline norm - sõnastab selgelt mõned normi tunnused ja kavandab nende mõõtmise vahendid. 4) Kliiniline norm - häirib ennast ja teisi ning takistab elu. - Ebanormaalne - see, mis on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale ja/või teistele kannatusi (страдание) põhjustav, häiriv ning ebafunktsionaalne (takistab elu ja tegevust tööl, kodus jm). - Psühhoos - tegelikkusega kontakti kaotanud psüühika. Mitmesuguste psühhooside seletused: - demonoloogiline - moraalne - psühholoogiline (- Kraepeli) - sotsiaalne (- Kraepeli) - Demonoloogiline mudel - psüühikahäirete seletus, mille kohaselt vaimse elu häired tekivad inimese hinge oma võimustesse saanud kurjast vaimust. Meditsiini mudeli järgi on vaimuhaigus haigus nagu iga teinegi. Mõned haigused:
Normatiivne norm normaalne on see, mida peaks tegema mis antud kultuuri normide järgi oleks ideaalne. Statistiline norm sõnastab selgelt normi tunnused ja kavandab mõõtmise vahendid. Kliiniline norm kliinilise psühholoogia definitsioon, võtab aluseks ühteaegu mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud. Ebanormaalne on see, mis on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale ja(või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ning ebafunktsionaalne (takistab elu ja tegevust tööl, kodus jm) 15.2. Mis on vaimuhaigus Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. (nüüd nimetatakse häireks) Emil Kraepelin võttis palju mitmesuguseid psühhoose (tegelikkusega kontakti kaotanud psüühika) kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks ning esitas need meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist mudelit on olnud ka teisi, nt. demonoloogiline ja moraalne. Pärast on tekkinud nt
NT: Labakäe kujunemine jäsemepungast (nagu rusikasse pandud käsi). Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmevahede kujunemine: a) mitoos blokeerub, rakud surevad ja lüüsuvad b) osa rakke migreerub tulevaste sõrmede alale; Sõrmede kujunemine: a) nende koostises olevad rakud jätkavad jagunemist b) lisanduvad sõrmevahelt alalt saabunud rakud Organogeneesi häired: 1) Liigsõrmsus a) funktsionaalne- ühel käel on nt 6 normaalselt arenenud ja paigutunud sõrme b) ebafunktsionaalne- 1 lisasõrm teistest oluliselt väiksem, teise nurga all jne 2) Lühisõrmsus- teatud sõrmelülid puudu 3) Liitsõrmsus- embrüonaalses arengus sõrmevahed ei kujune välja (mitte kokkukasvanud), eluea jooksul kasvavad sõrmed kokku (kõrvetatud käsi, nahk maas, kokku seotud sõrmed kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne.
Väga range. Kui inimesed on nagu mina, siis nad on ainult normi piires. • Kultuurinorm (enamus) • Normatiivne norm (ideaal) – Edastavad hästi seadusandlused (näiteks, kui keegi öösel mu ust lõhub, siis mida ma teen). • Statistiline norm (äärmuste probleem) –näiteks vaimne alaareng- teiselt poolt vaimne üleareng. • Kliiniline norm – Ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale/teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne. Psühhopatoloogia • Selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik- Kuidas on häired deagnostiliselt jaotatud. Teine võimalus on kirjeldada, mida häire endast kujutab ja mis on protsessid. • Kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia 60 61 • WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte
· 3) ravida häireid Vaimne häire... on defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Normid · Subjektiivne norm · Kultuurinorm (enamus) · Normatiivne norm (ideaal) · Statistiline norm (äärmuste probleem) · Kliiniline norm Ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale/teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne · WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste või vigastuste puudumine · Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi · Haigustunnetus! · Tervis haigus · Staatiline Dünaamiline · Primaarne Sekundaarne Kutsestandardid · http://www.kutsekoda.ee · Kliiniline psühholoog VII, VIII · Koolipsühholoog III, IV, V
või teise süsteemi mõju elu jooksul on erinev. Ökosüsteemne lähenemine Probleemid Ebaefektiivse interaktsiooniga õpilase, õpetaja ja lapsevanemate vahel. Süsteemide vahel. Kooli ja kodu terviksüsteem, selle alasüsteemid. Üleminekud ühest süsteemist teise. Nt üleminekul ühest kooliastmest teise. Probleemid interaktsiooni mõjul tekkinud, inteaktsioon süsteemide sisene ja süsteemide väline. Ema ja lapse vahel kodus tekkis tüli ja see, milline on nende vahelise alasüsteemi ebafunktsionaalne toimimine, mõjutab seda , kuidas lapsel tekib probleem, nt hilinemine. Ökoloogilise lähenemise järgi Mikrosüsteem, ekso või välissüsteem ja nende süsteemide vahel toimub erinevate süsteemide vahel interaktsioon see on mesosüsteem. Kõike haaravalt esineb makrosüsteem- kultuuris kehtivad suhtumised, väärtused jms. Ökoloogia mõistet kasutatakse selleks, et toonitada koostöö ja terviklikkuse perspektiivi väljaspool süsteemiteoreetiliselt vaatenurrka.
Meedia üksi loob sündmuse, sõltumata sõnumi. See tähendab mitte ainult sõnumi, vaid ka meediumi lõppu. Meedia implosioon reaalsuses. Ei ole, mida vahendada. Pooluste neeldumine, selgete piiride ja vastanduste purunemine. Üks udukogu. Vastuhakk -- vaikimine, keeldumine sõnast. Või siis süsteemi enda mehhanismide hüperkonformistlik simuleerimine. Kaks strateegiat -- subjekti ja objekti. Baudrillard. Laip spiraalis 1976 Ülikool on lagunemas: ta on ebafunktsionaalne turu ja tööhõive sotsiaalses plaanis, tal puudub kultuuriline aine ja teadmiste eesmärk. Võim (või see, mis teda asendab) ei usu enam ülikooli. Ta teab tegelikult, et ülikool on vaid majutus- ja järelvalvetsoon teatud vanuseklassi jaoks. Väärtuse viimane tango 1977 Märkide (teadmiste, kultuuri) vahetus Ülikoolis ,,õpetajate" ja ,,õpetatavate" vahel on juba mõnda
annaabi.ee 
