Loominguareng See on fantaasia ja kujutluse areng Matemaatiliste oskuste areng Hõlmab endas arvulugemisoskust, korrutustabelit, matemaatiliste mõistete omandamist, aja mõistet Motoorika areng See on käte liikumise funktsiooni areng, mõjutab lapse kõneaktiivsust Operatsioonieelne staadium tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta Potentsiaalne arengutase mida laps sooritab täiskasvanu või kompetentsema eakaaslase abiga Prenataalne areng lapse arenguperiood, mis on 0-9. kuuni Puute tundlikkus oskus tuvastada esemeid valmistamismaterjali järgi Realism teatud kujutluste pidamine reaalsuseks Ruumilise taju areng Jälgimisoskuse ja silmamõõdu areng Sensomotoorne staadium kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata Sesnoorika areng oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks; mõtlemise ja kõne arenemiseks. Sisekõne
kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Jaguneb kaheks tasemeks: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt, 2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga. Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi. Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised. Kunst, eelmäng ja laulud, metafoorid ja mudelid on kultuuri sümbolid, mille abil õpitakse. Võgotski rõhutab inimestevahelise suhtluse ja samuti ühiskonna rolli arengus. Võgotski väitel on keele ja mõtlemise vahel tihe seos. Lapse varaseim mõtlemine on kõne-
Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13.tiraa - trükiarv vm. eksemplaride arv 12 1970. aastad 1970
Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni (Haridus- ja Teadusministeerium, s.a.) 5 3. KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusee, mis tegelikkuses esineb kords sõna otseses mõttes uuimisena, kord katstamisena, kord võtab see mängu kuju. Mõnikord võib-olla uurimiseks vestlus eakaaslase või täiskasvanuga. Pea alati vajab aga laps ka rahuliku sõvenemise, omaette mõtisklemise aega. (Kraav & Raudik, 1998) Õpivalmiduse arengusoodsat kodu keskkonda peaks saama iseloomustada järgmiselt: 1. Laps tunneb end turvaliselt. 2. Tal on mida uurida (vaadelda, lahti võtta ja kokku panna, kuulata võrrelda, korrastada ja ümberkorrastada) 3. Tal on aega oma tegevusse süveneda ja selle juures rahulikult mõtiskleda. Teda ei
suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad
arusaamisega õppimisest. · Andekate enda sisemise arengu asünkroonsused · Pingutamine mingi eesmärgi nimel. Sageli on andekatel see suurem kui neilt nõutakse. · Soov olla nagu kõik teised, aga samas soov ka pingutada ja olla edumeelne. · Anti-intellektuaalne ja mitte toetav miljöö, mõnikord lausa negatiivne. Eakaaslastega jagatud sotsiaalsed vajadused Andekate põhilised sotsiaalsed vajadused ei nende eakaaslase omadest: perekonna stabiilsus ja turvalisus, vajadus hoolituse ja armastuse järgi, lähedaste sõprade vajalikkus, kellega saaks ennast mugavalt tunda, heakskiit, ühised huvid teistega, võimalusi arendamaks oma talenti ja tegeleda oma huvidega. Spetsiaalselt andekate sotsiaalsed vajadused Andekate laste ja noorukite üheks suuremaks probleemiks on sotsiaalne piiratus. Meie ühiskonnas on üsna tavaline, et andekad on jäänud välja sõprusgruppidest näiteks koolis, kodu
tegevuse võimalikest taga-järgedest. Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ; teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda;
õpetamist, impulsside ja viha kontrollimist, ratsionaalselt emotsionaalseid strateegiad, positiivseid suhtlemisoskusi, kognitiivlõõgastus strateegiad, sotsiaalset probleemilahendusoskust, positiivset mängimist ja stressijuhtimisstrateegiaid. Tehnikad, mis aitavad oskusi omandada, hõlmavad maha rahunemise õppimist sügava sissehingamisena; minema kõndimist; positiivsel viisil enesega rääkimist; mõne eakaaslase või täiskasvanu otsimist, kellega rääkida viha tunnetest, et vältida agressiivset väljendust. (Kellner jt, 2008) Programmide tagamõte peitub esmalt õpilastele viha tunde teavitamises ja siis mitteagressiivsetele tegutsemisviisidele suunamises. Enne harjutuste tegemist tuleks õpilastele (Rogers 2011: 154) selgitada, et viha on normaalne tunne ja mõnikord ka õigustatud ning sageli peaksid õpilased oma viha teistele edastama selgelt ja ühemõtteliselt,
täiskasvanute sotsiaalne kompetentsus. Laste sotsiaalsete oskuste arendamisel kasutatakse järgnevaid strateegiaid: • Modelleerimine, kus demostreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia. Siin keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemi lahendamise võimetele. Üheks võimalikuks meetodiks on siin juhendamine kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui
Rikas kogudus, andekast lauljatarist võluv naine mida on heaoluks veel vaja... Paraku olid King juba lapsepõlvest saati tunnetanud rassilist ebavõrdsust. Sellele poisile, pärastisele filosoofiadoktorile jäid selgesti meelde alandused, mida talle lasksid osaks saada orjapidajate järeltulijad. Ükskord kaupluses andis valge naine talle kõrvakiilu, öeldes: ,,Kuule, murjan, sa astusid mulle jala peale!" Ta oli viiene, kui tema kahe valge eakaaslase vanemad keelasid oma lastel temaga mängimise. Teinekord tuli Martinil ja ta vanematel lõunatada rongi restoranvagunis spetsiaalse eesriide taga, mis eraldas neegreid teistest reisijatest. ,,Ma tundsin," meenutas King hiljem, ,,kuidas see eesriie mässis mu endasse kogu eluks. Ma ei unusta seda solvangut iialgi." Ja veel üks seik, mis valusasti lõikus noore Martini hinge. Kord, kui ta koos oma õpetajaga
abil vabamalt ja üksikasjalikumalt väljendada. Selles vanuses on talle arusaadavad mõned lihtsamad ruumimõisted(all, peal, sees).Lapse ja täiskasvanu suhtlus on valdavalt situatsiooniväline ning lapse küsimused on põhjuse-tagajärje seoste kõrval seotud uue teabe otsimisega. Laste omavahelises suhtluses on valdavaks tegevus, areneb dialog ja laps kohandab oma juttu erinevatele vestluskaaslastele, näiteks räägib ta täiskasvanu ja uttavaga teisiti kui eakaaslase või võõraga. Koolieelses eas lapse keelekasutus areneb suure kiirusega. On täheldatud, et oluline tõus ilmneb 4-aastase lapse oskuses edasi anda lihtsat jutukest ning kasutada oma jutus üha keerulisemaid lauseid. Nimetatud vanuses laps kasutab 1500-1600 sõna ning kõnekeelest saab asendamatu vahend ümbritseva uurimisel ning küsimuste esitamisel. Hilisema koolieelse ea (6-7 aastat) jooksul on laps võimeline kasutama täiskasvanule omast keelekasutust, mille
Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus)
muutudes noori loovjõude ligitõmbavaks elutundelis-vaimseks tsentrumiks (Epner 1998: 169). 1969. aasta teatriuuenduse algimpulsiks oli noorema põlvkonna rahulolematus senise teatriga, eeskätt selleks ajaks šabloonistunud olustikurealismiga. Radikaalse murrangu algust tähistasid kolm tagasivaates krestomaatilist ja legendaarset lavastust: jaanuaris 1969 nn. Suitsu õhtu „Ühte laulu tahaks laulda” kuue eakaaslase rühmatööna Hermaküla ja Toominga eestvedamisel Tallinna Kirjanike Majas, veebruaris Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” (lav. Evald Hermaküla) ja detsembris „Laseb käele suud anda” (lav. Jaan Tooming, mõlemad „Vanemuises”). „Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii
Pole tähtis, kui kaua Pam oma abikaasa vägivaldsust kannatas. Kui illusioon oli purunenud, tekkis depressioon. Teine eksistentsiaalse kaotuse alaliik on oma surelikkuse tajumine. Kahekümneaastane üliõpilane teab, et ta ei ela igavesti, kuid ta ei mõtle sellele. Kuid neljakümneaastane inimene võib seda tõde hoopis teise pilguga vaadata. Vanemate või eakaaslase surm sunnib sageli inimeste oma surelikkust tunnistama. Ja nagu on öelnud rabi Harold Kushner: "Unes ei kummita meid mitte surmahirm, hirm elu lõppemise ees, vaid hirm, et meie elul polnud mingit tähtsust..." Äkiline arusaamine "aeg töötab minu kahjuks" võib mitte ainult tekitada hirmu tuleviku ees, vaid ka kurbust, et elu on olnud tühi, ilma tähenduseta või täis pettumusi.
ennast kõik ihukaitsijad, va. 1 saanud, poleks juhtunud Laios ei suutnud ka saatuse Laios lasi karjusel lapse Laios oleks lapse surmas eest põgeneda tappa, ei saa kindel olla pidanud veenduma Pime Teiresias teadis tõde Katku peatamise loogika Purjus mees oleks vait olnud Oidipus vabastas linna, aga Peale silmadesse torkamist Kui Oidipus oleks eakaaslase vaata mis juhtus. rääkis pikalt tarka juttu, mehe leidnud peaks valus piinlema Iokaste Oidipuse jaoks vana Kui Laiosel poleks lapsi 2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna
annaabi.ee 
