DER DIE DAS Scmerz,-en Nase,-n Auge,-n Körper,- Hand,’’-e Ohr,-en Körperteil,-e Brust,-’’e Gesicht,-er Kopf,-’’e Bein,-e Mund,-’’er Knie,- Zahn,-’’e Hintern,- Kreuz,-e Hals,-’’e Popo,-s Arm,-e Po,-s Finger,- Fuss,-’’e Busen,- Zeh,-en Bauch,-’’e Rücken,- DER DIE DAS Tipp,-s Arznei,-en Medikament,-e Schulstress,- Tablette,-n Gesundheitsmagazin,-e Sprechstunde,-n Gefahr,-e Magengeschwür Schlafstörung,-en Ratschläge (PL.) Wastun Sie für Ihre Gesundheit? ’Trinke ganz wenig alkohol ’Ich esse und trinke gesund ’Ich mache regelmäsig sport ’Ich schlafe genug ’Besuche mein Zahnarzt/Hausarzt regelmäsig ’Ich konsumiere keine Drogen ’Möglichst viel draussen sein ’Ich rauche nicht Ich bin unwohl-Ma tunnen ennast halvasti Mir ist übel-Mul on paha olla Erkältet sein-külmetatud olema -eine böse/dicke Erkältu...
09.09Energia E=hf e-energia h-Plancki konstant f-sagedus E=mc2 VALGUSKIIRGUS Hf=mc2=> m=hf/c2 Aatomis on elektronidel teatud kindel hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli printsiip(W.Pauli). Järgmise olulise sammu tegi 1924.a. L. de Broglie, kes püstitas hüpoteesi, mille kohaselt dualis pole iseloomulik mitte ainult valgusele, vaid on palju universaalsem. See ke...
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
GROSSE DEKLINATIONSTABELLE Präpositionen ? Postpositionen MASKULINA NEUTRA FEMININA PLURAL W dieser,jeder,solcher, dieses,jedes,solches, diese,jede,solche, diese,solche,welche,alle, E welcher welches welche beide,meine,...,keine N R der ...e das ...e die ...e die ...en O als W ein ...er ein ...es eine ...e - ...e M. A mein,...,kein mein,...,kein meine,...,keine einige,mehrere,wenige, S ...
Artikkel Saksa keeles Eesti keeles Nr der Architekt;-en arhitekt 1 die Bauarbeiten ehitustööd 2 die Bauherrin;-nen ehituse tellija 3 die Behaglichkeit;-en õdusus 4 der Beton;-s betoon 5 die Betonierung;-en betoneenimine 6 das Design;-s disain 7 energiebewusst energiasäästlikult toimima 8 erfüllen täitma 9 fixieren fikseerima 10 das Gebäude ...
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
Ettevalmistamine, etteteatamine- die Anmeldung-en Kulg- der Ablauf-e" Matus-die Beerdigung-en= das Begräbnis-se=die Beisetzung-en Teade, sõnum, saatkond-die Botschaft-en Tunne- die Empfindung-en Lõõgastust lubama- (die) Entspannung gönnen Sündmus-das Ereignis-se Avamine-die Eröffnung-en Firma asutamine- die Firmengründung-en Käibemaks- die Mehrwertsteuer-n Mitmus, enamus die Mehrzahl Nimepäev- der Namenstag-e Rahvuslik püha, riigipüha- der Nationalfeiertag-e Vanasõna- das Sprichwort,Sprichwörter Linnafest- das Stadtfest-e Ristimine- die Taufe-n Asi,ese- das Teil-e Osa tervikust- der Teil-e Pidulik rongkäik- der Umzug-e" Teater, etendus-die Vorstellung-en Pane tähele- aufpassen,passte auf,hat aufgepassen Saatma- begleiten,begleite,hat begleiten Hoidma, kinni pidama- einhalten,hielt ein, hat eingehalten Tundma, tunnetama- empfinden,empfand,hat empfunden Välja uurima, selgitama- sich erkundigen nach+Dat Endast teada andma sich melden,m...
ANTAA (1. tyyppi) imperfekti preesens annoin en antanut annan en anna annoit et antanut annat et anna antoi ei antanut antaa ei anna annoimme emme antaneet annamme emme anna annoitte ette antaneet annatte ette anna antoivat eivät antaneet antavat eivät anna imperatiivi konditionaali anna älä anna antaisin en antaisi antakoon älköön antako antaisit et antaisi antakaamme älkäämme antako antaisi ei antaisi antakaa älkää antako antaisimme emme antaisi antakoot älkööt antako antaisitte ette antaisi antaisivat eivät antaisi mA-infinitiivi ...
Paar-Das Paar;-e Karjäär-die Laufbahn,-en Tööline-Der Arbeiter,- Lõpetamine-der Abschluss,-e Pulm-die Hochzeit,-en Filiaal-die Filiale,-n (suurem)pidu, püha-die Braut;-e Partner-der Partner,- Pidu, pidustus-die Feier,-n Koostöö-die Kooperation,-en Sepp-der Scmied,-e Eraelu-das Privatleben Väljaõpe,õpetus-die Lehre,-n Abielu-die Ehe,-n Kokk-der Koch,-e Elulugu-der Lebenslauf,-e Pension-die Rente,-n Juhatama-leiten Kasvatamine-die Erziehung (õppeasutust)lõpetama-absolvieren Vanadekodu-das Altenheim,-e Valima-wählen Saatma(kaaslaseks olema)-begleiten Kulgema-verlaufen Armuma-sich verlieben (töökohta)taotlema-sich bewerben Kinkima-schenken Pädev, vastutav-zuständig Selgeks õppima-erlernen Rahul-zufrieden Alustama-anfangen=beginnen ...
Hispaania keele praktikum I (FONEETIKA) La fonética es la disciplina de la lingüística que estudia los sonidos del lenguaje. es la ciencia que estudia la producción, transmisión y recepción de los sonidos. La lengua es un sistema de signos que se usa para la comunicación. Los signos se componen de sonidos. Son unidades que se producen mediante la acción de los órganos articulatorios. La función de los elementos fónicos del lenguaje es, pues, la de distinguir la significación de las palabras o de las frases y asegurar así la comunicación entre el hablante y su interlocutor. fonética articulatoria → la acción de los órganos articulatorios fonética acústica → medición de las ondas sonoras que se crean en el aire fonética auditiva → la acción del oído Entendemos por fonología la disciplina lingüística que se ocupa del estudio de la función de los elementos fónicos de las lenguas, es decir, que estudia los sonidos desde el punto de vist...
1. der Abbruch,-s katkestamine, lõpetamine 2. abringen välja pressima, (kedagi) sundima 3. ablegen kõrvale panema 4. abnötigen välja pressima, peale sundima 5. allerorten kõikjal, igal pool 6. alltagstauglich igapäevane 7. aneignen midagi omandama, ära õppima 8. angehen puutuma, korda minema 9. der Anhänger,- pooldaja, poolehoidja 10. ansetzen kindlaks määrama, paika panema 11. die Anwendung,-en kasutamine, rakendamine 12. ausgeprägt väljakujunenud 13. die Auskunft,-“e informatsioon, teave 14. begleiten saatma 15. beklagen haletsev 16. die Berieselung pidev mõjutamine 17. der Berufsverband,-“e erialaliidud 18. der Betreuer,- juhendaja 19. betreuen juhendama 20. die Betreuung,- järelevalve, hoolitsemine 21...
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
VEKTORRUUMI BAAS JA MÕÕDE DEF1: Vektorruumi V lin. sõltumatute vektorite süsteem B={⃗ e1 , ⃗ e2 , … , ⃗ en } moodustab baasi, kui ruumi V mistahes vektor on avaldatav süsteemi kuuluvate vektorite lin.kombona, s.t ∀ ⃗x ∈V korral ⃗x =x 1 ⃗ e 1 +x1 ⃗ e 1+ …+ x n ⃗ ...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ...
Adiós, papa! Actividades. 1. a) De la desaparición un chico que vive con su padre b) en un barrio de una ciudad al norte de España c) Policíaca 2. Un resumen. El padre estaba preocupado por la desaparición de su hijo y pidió ayuda de la detective. Él no quería ir a la policía porque sabía que amigos de Javier asociados con drogas. Para rescate a su hijo, entrega Fernández tiene que pagar dinero o ellos cortaron los dedos de Javier, y luego matarlo. Al final resulta que esto es engaño a causa del odio de su padre. Y Javier no ha muerto, y se pasó a vivir con una novia. Capítulo I 4. a) 3 la acción tiene lugar en martes 3 de octubre b) 6 6 de la tarde, Javier sale de su habitación con una bolsa en la mano. c) 17 Javier tiene 17 años d) 9 La cena es a las nueve, como todas las noches e) 11.30 11.30 de la noche, Javier no ha venido a cenar 6. Razones: Se ha escapado de casa porque está cansado de vivir con su padre. ...
ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin-lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org. ainetest. Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loom...
Svenska. Första lektion: esimene tund 1) Hej! Tere God dag! [Gu da!] Tere päevast! Hur är det? [Hür ee det?] Kuidas läheb? Tack, bra! Tänan hästi! En gång till! [en gong till] Korda! Üks kord veel. Hejdå! =Vi ses! Nägemiseni! 2) Namn nimi Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel T...
Instuderingsfrågor inför tentamen i fonetik och fonologi: 1. Definiera skillnaden mellan vokaler och konsonanter med avseende på: a) produktion och b) funktion. Fonetik light . s. 43. Produktion- vokalerna har õppen ljudkanal längs en mittlinje genom svalg och mun. De är tonande, de har ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne,...
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Mehaaniliseks tööks. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (tähis: A, valem: A=Fs, ühik: 1 dzaul). Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (tähis: N, valem: N= A:t, ühik: 1W). Energia - keha võimet teha tööd min. energiaks. Tuntumad energia liigid: · mehaaniline · soojus en. · valgus en. · elektri en. · tuule en. · hüdra en. tuuma en. Mehaaniline energia koosneb kineetilisest-ja potensiaalsest energiast. Kineetiline energia on kehal siis kui ta liigub. Valem: E(väike k) = mv (astmes 2) : 2. Kineetiline energia sõltub põhiliselt kiirusest. Nt: püssikuul, massist: rong, auto kiirusest. Potensiaalne energia on kehal siis kui ta on vastasmõjus teise kehaga. Tuntuim liik on ülestõstetud keha. Valem: E(väike p) = m korda g korda h...
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
EMU Institut für Landwirtschaft FACHTEXT UND FACHWORTSCHATZLISTE DEUTSCH ESTNISCH Andrei Vassiljev EH-1 Tartu 2009 Liebe Studenten, mein Thema ist Energiesparend Bauen Darum habe ich das folgende Buch gelesen: ,,Lebensräume Der große Ratgeber für ökologisches Bauen und Wohnen" 77% des Energieverbrauchs der privaten Haushalte werden in Deutschland für Heizwärme benötigt. Das sind etwa 30% des Gesamptverbrauchs. Mehr als 250 Millionen Tonnen CO2 entstehen jedes Jahr in Deutschland durch Verbrennung von Heizöl, Gas oder festen Brennschtoffen. Die Nutzung alternativer Energien und ökologischer Bautechniken unterstützt die Entlastung fossiler Brennstoffe und ermöglicht eine effektive Nutzung vorhandener Energien. Beim Bauen des Hauses sind folgende Faktoren wi...
Masku Neu Femi Plural Nominativ Der / er Das / es Die / e Die / e Wer? Was? (Kes? Mis?) Akkusativ Den / en Das / es Die / e Die / e Wen? Was? Wohin? (Keda? Mida? Kelle? Mille? Kuhu?) Gegen, für, um, ohne durch, entlang. Dativ Dem / em Dem / em Der / er Den / en Wem? Wo? Woher? (Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *...
Övningar till adjektiver 1. Välj rätt adjektiv! (Vali õige om.s.) vackra dåligt stor ny goda kall smal varm trött lång gammal grön a) Thomas är 1.83 m ______ b) Hans mage är ganska ________ c) Det här är en ______bok. Den heter Bibel. d) Jag har en _____väska. e) ,,Impossible" är en ganska ____film. f) Vädret är_________ i dag! (Ilm....) g) Katarina jobbar jätte mycket. Hon är ofta ________ h) Rosor är_____blommor. i) Pepperkakor är__________ j) Carmen Kass är_______ k) Vinter är en________tid. (aeg) l) Daniel har en ___tröja. 2. Skriv rätt synonym! (Kirjuta sobiv sünonüüm e. sama tähendusega sõna!) Bra= Stor= Lätt= Dålig= 3. Skriv rätt antonym! (Kirjuta sobiv antonüüm e. vastandsõna) ...
TEST 4 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras. 1. Tahke (en kõige madalam) 2. Vedel 3. Gaasiline 4. Plasma (en kõige kõrgem) 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? Kui kehale mõjuv raskusjõud on suurem kui ülelükkejõud, siis keha upub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on võrdne üleslükkejõuga, siis keha heljub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem kui ülelükkejõud, siis keha ujub . 4. A. Kui aine molekulide keskmine kin en on väiksem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine tahkes olekus. B. Kui aine molekulide keskmine kin en on suurem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine gaasilises olekus. C. Kui aine molekulide keskmine ...
Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest tekkimiseks või lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?kovalentne keemiline side esineb 2 ühesuguse mittemetallivahel Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid sidu...
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha töö...
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeit...
TEST 4, TELEFON UND HANDY 1.Argumente * In meiner Klasse hat jeder Zweite ein Handy. * Das ist doch gar nicht so teuer. Eine Telefonkarte für 100 Kronen reicht mir bestimmt im Monat. * Natürlich schalte ich das Handy in der Schule ab. * Der Anruf kostet viel Geld. * Teuerer als ein Festnetztelefon. * Das Handy stört dich, wenn du im Unterricht bist. * Das Handy ist ein Spielzeug. * Die Telefonrechnungen sind hoch. * Ein Handy verdirbt deine Gesundheit. * Das Handy-Battery strahlt schlechte Strahlungen. * Das Handy ist notwendig und sinnvoll. 2. Wortschatz DER DIE DAS Verben Telefonanschluss Telefongesellschaft Telefon telefonieren (ühendus) (firma) Anruf (kõne) Telefonrechnung Mobiltelefon per Telefon/ telefonisch ...
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Elektriväli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikumõju vahendaja,columbi seadus(F= k q1q2/ r2)El.välja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*...
Saksa keel Der Kunde-n klient Erledigen,erledigte,hat erledigt-lõpule viima Gelingen,gelang,ist gelungen-õnnestuma Selbstständing-iseseisev Die Wunde-n haav Verbinden,verband,hat werbunden-siduma Geeignet sein-sobiv olema Die Reinigung-en puhastus Das Werkzeug-e tööriist Der Lager- ladu laager Der Unterschied-e erinevus Nötig-vajalik Mischen,mischte,hat gemischt segama Der Betrieb-e tehas Bieten,bat hat geboten pakkuma Der/Die Azubi-e meistriõpilane Die Metzgerei-en lihapood Die Aushilfe-n abitööline Der Laden-'' kauplus,pood
BIO METABOLISM METABOLISM ehk ainevahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi ja lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mill...
Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil mood...
Asesõnad ja käänamine XXX-AKK-DAT XXX-AKK-DAT mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - m...
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
Las Fallas (Falles tradicionalmente, en valenciano) son unas fiestas con una arraigada tradición en la ciudad de Valenciay diferentes poblaciones de la Comunidad Valenciana, que se celebran del 15 al 19 de marzo. Actualmente, esta festividad se ha convertido en un atractivo turístico muy importante, ya que están catalogadas como fiesta Interés turistico Internacional. Estas fiestas también son llamadas fiestas josefinas o festes de Sant Josep (en valenciano), ya que se celebran en honor a San José, patrón de los carpinteros. Sus orígenes son realmente sencillos, una simple quema de desechos de los talleres de carpintería. Pero la inventiva del pueblo valenciano le ha ido aglutinando todos los rasgos propios de su cultura e historia. · La versión más popular del origen de las fallas según el Marqués de Cruïlles, fueron iniciadas por el gremio de carpinteros que quemaban en la víspera del día de su patrón San José, en una hoguera purific...
Alfabeto A/a Ee / ee J/j N/n R/r W/w B/b Ff / ff K/k Ñ/ñ S/s X/x C/c Gg / gg L/l O/o T/t Y/y Ch / ch Hh / hh Ll / ll P/p U/u Z/z Dd / dd I/i M/m Q/q V/v - Saludos y despedidas ¡Hola! ¡Hasta pronto! ¡Buenos días! ¡Hasta luego! ¡Buenas tardes! ¡Hasta mañana! ¡Buenas noche...
Prantsuse keel Expression orale. 1. Parler de sa journée. Je me léve vers 6 heures 30. Le matin, je prends une douche et je me brosse des dents. Puis, je m'habille et je prends le petit-déjenuer avec ma famille. Puis je vais au lycée. D'habitude, je vais a l'ecole en voiture ou en bus, parce qui j'habite loin de mon école. Les cours commentent vers 8 heures. Je déjeune a l'école avec mes amis. Les cours finissent vers 3 heures 30. Le soir, je fais mes devoirs et j'ecoute la musique. Je dîne a la maison. Je me couche vers minuit. Je me répose, qui je dors et je joue avec mon chat. Le week-end, je visite ma grand-mére et je vais a l'entraînement. Je danser hiphop. Je sors souvent avec mes amis. Nous allons au cinéma. De temps en temps nous allons au cinéma et au théâtre. 2. Parler de ses habitudes alimentaries. D'habitude je prends mon petit-déjeuner vers 7 heures et demi, mon déjeuner vers midi et je dîne vers 6 heures. Le ma...
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
1. Elektrilaengute vastastikune mõju. Elektrilaengul on järgmised omadused: o Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne; o eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed elementaarlaeng; o elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata; o kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv; o elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb' i seadus: jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. 2. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud punktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja tugevus o...
1 Ryker Huffman Spanish 432.001 4-12-2013 ¿Porqué El Español? Decidí aprender español porque siempre he querido aprender un idioma secundario. El español es el mejor lenguaje para aprender para mí porque es muy popular (es la segunda lengua más utilizada en la comunicación internacional). Siempre he querido aprender un segundo idioma, ya que desde muy temprana edad yo podía ver los efectos de la globalización. El mundo se está globalizando, y todo el mundo está involucrado. Las empresas están operando a un nivel global, los estudiantes están estudiando en países diversas, y la tecnología del transporte está avanzando rápidamente. Con las crecientes poblaciones de una mezcla dinámica, el éxito en este mundo moderno depende mucho en la comunicación. En el centro de buenas habilidades...
Brem en Brem en •Bremen wurde im Jahre 787 von Кarl der Groste gegrundet Bremen liegt am Fluss Weser. Die Skulptur der Bremer Stadtmusikante n Marktplat zt Rathaus Sankt- Petri-Dom Wurde im 11. Jahrhund ert gegründ Sankt- Petri-Dom Übersee - Museum Im Übersee - Museum Bremen Kunsthalle Krankenhaus Museum Universum Science Center Bremen Roland der Ries Bremen ist sehr schöne Willkomm en in Bremen! Bremen ist… inte kl e in ress ant toll ö n Ich will nach s c h Bremen fahren.
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ...
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred ...
Mehhiko 1. Rahvusvahelised organisatsioonid, millesse riik kuulub : APEC (Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö organisatsiooni) OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) MIGA (Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 2. Tuntumad rahvusvahelised firmad, mis on pärits Mehhikost : Cemex - maailma suurim ehitusmaterjalide tarnija ja maailmas suuruselt kolmas tsemendi tootja. Gruma - suurim maisijahu ja tortillade tootja maailmas. Grupo Modelo - suurim õlletootja Mehhikos. Ekspordib oma toodangut USA-sse, Ühendkuningriiki, Kanadasse jne. Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % ·...
annaabi.ee 
