Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism
Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk. 2
*jaotusfunkt. *taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi evolutsiooni, toimub üleminek lihtsamast kooseluvormist kõrgema, keerulisema struktuurini. Simmel (1858-1918) Keskendus suhtlevatele inimestele. Ühiskond oli tema jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Mead (1863-1931)- inimestevahelised suhted olulised. Läbi teiste saame aru, millised ise oleme. Sotsiaalses integratsioonis esineb alati ettearvamatust ja pinget. Frunktsionalism- Durkheimist kuni Parsonsini. Ühiskond peab püsimajäämiseks täitma 4 funktsiooni: 1) kohanemine keskkonnaga, 2)oma eesmärkideni jõudmine, 3)järjepidevuse tagamine, 4)oma liikmete sotsialiseerimine olemasolevasse korda. Ühiksond on *suhteliselt püsiv elementide konfiguratsioon, *hästi integreeritud elementide süst., *süsteemi iga element annab panuse süsteemi funktsioneerimisse, *konsensus ühiskonna liikmete vahel Manifestfunktisoon- soovitud, tunnustatud nähtus, tegevus Latentne funkt
e ühiskondlike nähtusi, indiviidi piire ületavaid tegevusi, mõtteid või muid tunnetusi, mis surutakse ühiskonna poolt üksikinimesele peale, nt mõtlemis- või arusaamisviis ja ideed. Funktsionalism – Bronislaw Malinowski. Selle järgi täidavad ühiskonna institutsioonid oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsioone. Lähtub sellest, et oluline on indiviid ja indiviidi rahuldamise vajadusest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, st sotsiaalne süsteem on ühiskond ise ja selle säilitamiseks on erinevad institutsioonid. Malinowski viis läbi uurimistöid Trobirandi saartel ja hakkas propageerima pikaajalisi välitöid, Boase tööd olid pigem etteplaneeritud ja uuriti enne väljamõeldud probleeme, aga Malinowski idee oli see, et koha peal võiks viibida vähemalt aasta, ta ise oli Trobiandidel 3 aastat. Malinowski sõnul peavad inimese põhivajadused saama rahuldatud, neid on 7: toit, järglaste tootmine, kehaline
Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstraheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: - Sihiratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk KOOLIASJAD onenote Page 11 eesmärk
(agregaatide püsivus) Emarebaste valitsemise aeg on majanduskasvu aga ka moraalse allakäigu aeg kuna ei suudeta rakendada võim. Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis. Tänapäeva sotsioloogia USA tähtsus kasvab Funktsionalism lähtub Emile Durkheimist Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid
Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. 11 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega.
1903. aastal avaldasid Durkheim ja tema nephew olulise teaduste süsteemi, Primitive Classification. 1909. aastal avaldas Arnold van Gennep Les Rited de passage'i, rituaalide analüüsid, Lucien Lévi-Bruhl esitles ka oma teooriat. Maussi ja teisi toonaseid mõtlejaid kutsuti ,,loogika-eelseteks". Maussi teoreetiline positsioon oli keeruline. Ta uskus süstemaatilisse võrdsusesse ja korduva sotsiaalelu mustrite olemasolusse kõikjal. Nagu Radcliffe-Brown, oli ka Mauss inspireeritud Durkheimist, kuid teistmoodi. Tema projekt koosnes väga eriliste ühiskondade kirjeldamises ja klassifitseerimises, eesmärgiga leida strukturaalseid sarnasusi. Mauss ei avaldanud oma eluajal ühtegi raamatut oma nime all, alles pärast Durkheimi surma avaldas ta teose The Gift. Mauss ei teinud kunagi etnograafilist välitööd. Kuid tema tohutud teadmised keeltes ja kultuuriajaloos võimaldasid tal esitada mõned kõige läbitungivamad analüüsid,
· Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal. · Sotsiaalsed faktid 2
uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud peabki sotsioloogia uurima. mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Jäägid on instinktid, mis mõjutavad inimese tegevust. Sotsiaalne tegevus Olulisemad jäägid inimeses: Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab Kombinatsioonide jääk uurima eelkõige indiviidide tegevust. Loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav manipuleerimisele indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on Agregaatide püsivus selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste Hirm muudatuste ees, agressiivsus inimestega
ole seotud indiviidide omadustega. Ei leidnud, et oleks vajalik ühsikondlike nähtuste individuaalsete ilmingute uurimine. Sotsioloogia. Funktsionalism Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. On kaks alternatiivset lähenemist. Üks lähtub, et oluline on indiviid ja tema vajaduste rahuldamisest on kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, tähendusrikas üksus on ühiskond ise, kuna seda püütakse säilitada on loodud institutsioonid, mis võimaldavad ühiskonnal hästi jätkuvalt funktsioneerida. Esimene suur klassik on Bronislaw Malinowski (1884-1942), pooldas indiviidi seadmist, kogu klultuuri funktsioneerimise keskmesse. Viis läbi väitööd Trobriandi saartel. Hakkas propageerima pikaajalisi välitöid (vähemalt aasta). Tähtsuse omandab tema jaoks üksikindiviid, teisalt ei toimu see vaimses mõttes. Funktisonalism
toetust. Idee inimese kutsumusest hiilib meie elu ümber surnud religioossete uskumuste varjuna..." 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED - Durkheim kirjutas ,,mehaanilisest ja orgaanilisest solidaarsusest". * lihtsam, ühesugune vs. keerulisem, diferentseeritud - suht sarnase jaotuse esitas veidi varem Ferdinand Tönnies (1855-1936), raamatus 1887: ,,Gemeinschaft (kooskond - Community) ja Gesellschaft (assotsiatsioon)". * oli Durkheimist pessimistlikum: pidas, et areng oli halvemuse poole Gemeinschaft - valitseb loomulik tahe: instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused - isiklikud sidemed (sugulus-, sõprus-) on olulisimad - harjumused, traditsioonid - rollide terviklikkus - nt. küla Gesellschaft - valitseb ratsionaalne tahe: mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsedarvestused - mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel - lepingud - rollide spetsiifilisus - nt. linn - tegemist ideaaltüüpidega (vrd
palju ühiskondlikest suhetest, riigist jne. Eks teises loengus räägitakse siis rohkem teistest traditsioonidest. 2. rõhk inimkäitumise kontekstil, so välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tekib probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Alustame Durkheimist, ja enne Marxi on see eriti sümboolne, sest surmadaatum on kattub marksistliku teooria rakendamise katsega Venemaal. Kui oleks elanud, siis mitte üleelanud. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks
· Pööras esmakordselt tähelepanu sellistele aspektidele nagu abielu, lapsed, kodune ja religioosne elu, rassisuhted · Lisaks vaatlusele tuleb ühiskonnas ka midagi kasulikku korda saata 2.4.Emile Durkheim (1858 1917) · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja · Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie" · Sotsiaalsed faktid · Solidaarsus Emile Durkheim · 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet · Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu · Loengud sotsiaalteadustes: mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted, intsest, totemism, enesetapud, kuritegevus, religioon, seadus jm Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal
annaabi.ee 
