Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dotatsiooni" - 14 õppematerjali

Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid
4
docx

Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid

On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud Infotõrket Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada liiga kõrge hinna, misõttu nõudluskogus on madalam, kui optimaalselt olla võiks. Sellisel juhul sekkub mõnikord riik nõnda, et ta maksab monopolile dotatsiooni selles ulatuses, et majandus tegutseks optimaalsel tasemel. Sellise toetamisega on aga probleeme ­ kuna riik ei tea tegelikult, kui suurt kasumit monopol tegelikult tahab saada ning, kui suur peaks olema subsiidium. Üldkasutatavad hüvised Turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada.

Majandus → Turunduse alused
10 allalaadimist
Laeva ökonoomika
14
docx

Laeva ökonoomika

Reaalselt võiks liini jaoks ehitada vastava laeva, mis arvutuste järgi võiks olla väiksem ning ökonoomsem. Praegustesse arvutustesse on sisse arvestatud ka dotatsioon, mida loodetakse anda esimesed 3 aastat ja hiljem loodetakse, et liin jääb kasumile ka ilma selleta. Seda ei oska praegu keegi eriti ennustada kuna seda liini pole reaalselt testitud. Sellele projektile on lubanud ka Läti riik õla alla panna ja siis võibolla oleks võimalik loota ka suuremat dotatsiooni. Liin iseenesest on võimeline konkureerima auto sõiduga Kuressaarest Riiga. Sõit Kuressaarest Riiga autoga kestab umbes 5,5 - 6 h, teepeale jääb ka praamisõit ning kokku on teepikkus 337 km. Kiirkatamaraan aga läbib selle tee 3h ja 15 minutiga. 13 Viidatud allikad 1. https://skk.ee/fileadmin/media/dokumendid/Strateegia_2015-2020/uuringud/ Parandatud_Laevaliinide_uuringuaruanne_14mar18.pdf 2. https://fi.wikipedia

Merendus → Eriala seminar
5 allalaadimist
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku valgustaja, teater oli oluline propagandasõjas, mis käivitus taasokupeeritud Eestis. Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35)

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
9 allalaadimist
Bartertehingud
22
pdf

Bartertehingud

hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 57. Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat 58. Milline alljärgnevatest ei ole fiskaalpoliitika vahend: a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni suurendamine b. maksude muutmine c. pankade kohustusliku reservi suuruse muutmine d. avaliku sektori kulutuste suurendamine 59. Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 60. Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: a

Majandus → Majandus
57 allalaadimist
Teater ja ühiskond-ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana
11
docx

Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana

muusikalavastustest ,,Kõrbelaul" ja ,,Kosjasõit" ning Hugo Raudsepa uudiskomöödiast ,,Tagatipu Tiisenoosen", mis kõik tõid enam-vähem täissaali, samas kui Gorki ,,Vaenlased" mängis 8,1% täituvusega. Kasvas ka poliitiline ja majanduslik surve. Majanduslikult tõi järsu muutumise märtsis 1948 avaldatud üleliiduline otsus teatrite üleviimisest ,,isemajandamisele", mistõttu 646 teatrit kaotas dotatsiooni täielikult ning teiste toetusi vähendati. (Rähesoo 2011: 271, 276) Seega omandas teater poliitiliste suunitluste tõttu täiesti teistsuguse eesmärgi, kui varem. Enam ei olnud tähtis see, milline oli publikupoolne nõudlus ja seda ei olekski tahetudki valitsuse õõnestamise vältimiseks järgida. Enam ei olnud tähtis kunsti loomine kunsti enese pärast. Teater kandis endas kindlat eesmärki ­ suruda peale kindlat ideoloogiat. Kõik toimus planeeritult ning vajadusele vastavalt

Teatrikunst → Teatriajalugu
29 allalaadimist
Naistemood 60-nendate esimeselpoolel
44
docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

Sellepärast saab rääkidagi moemajade võrgustikust. Tallinna Moemajast töötas 1967.aasta 221 töötajat, kellest 21- neist 16 moekunstnikku olid omandanud kõrghariduse, palju nendest Eesti NVS Riikliku Kunstiinstituudi. Kui Tallinna Moemaja ja Silueti tegevusest kokkuvõte teha, ei saa me mööda meie geograafilisest positsioonist, mis mängis ENSV-le kätte ida-lääne vahelise akna positsiooni. Tallinna Moemajast tuli institutsioon, mis peamiselt töötas Lääne moega, sai riiklikku dotatsiooni Lääne moeajakirjade sisseostmiseks, sünteesides nende põhjal moodi, mille tootmine ja kandmine võisid tulla Nõukogude Liidus kõne alla. Siluett oli oma kvaliteetsete moelõigetega orienteeritud elanikkonna sellele osale, kes suutis endale ise riideid õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju

Materjaliteadus → Kiuteadus
15 allalaadimist
Majandusanalüüs esitlus
10
docx

Majandusanalüüs esitlus

) Selliselt, kompleksselt korraldatud arenguga saavutatakse nii majanduslik jui sotsiaalne kasu ühiskonnale tervikuna. ÜT infosüsteemi arendamine annab tõuke efektiivseks ÜT korraldamiseks, samuti info saamiseks ja haldamiseks ning selle kaudu ka ühistranspordi rahaliste vahendite juhtimiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks. Majandusanalüüs Peaaegu kogu kasu ühistranspordi kasutajatele tuleb kokkuhoitud sõidu- ja ooteajast. Kasu annab ka arvestuslik dotatsiooni kokkuhoid ühiku kohta, kui suureneb sõitjate arv. Lisaks võimaldab ühistransport olulist keskkonnaalast kokkuhoidu, kuna väheneb kütuse tarbimine ning kasutatakse puhtama tehnoloogiaga sõidukeid. Põhieeldused Analüüsiperiood sisaldab järgmisi orientiire: · arendusperiood 2007-2010; · esimene täismõjuga aasta 2011; · majandusanalüüsi lõpp-aasta on 2030. Hinnatase Kõik kalkulatsioonid on tehtud 2006.a. alguse hindade põhjal. Kuna on kasutatud 2005. aasta

Majandus → Majandusanalüüs
123 allalaadimist
Äriõigus ja pankrotimenetlus
19
docx

Äriõigus ja pankrotimenetlus

Füüsiline isik ennast saneerida ei saa ja avalik-õiguslik ei saa. Eraõiguslik äriühing on näiteks Eesti Energia. Konkurents EUs kaubad peavad saama vabalt liikuda Euroopa piires. Euroopat käsitletakse nagu ühtset riiki. EU nõukogu määrus 139/2004/EÜ läbi lugeda!+konkurentsiseadus Riigiabi ­ · võib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja. Kahju katab riik dotatsiooni teel ja inimene saab liikuma. · Meditsiiin, põllumajandus, lubatud, sest riik peab ennast ära toitma, mitte sisse vedama. · Metsandus Riigiabi saab anda ilma, et aru saaks, et see oleks riigiabi. Eestis juhtunud paar korda ­ looduskatastroofid, õnnetused! 2015 võtab Eesti riik Eesti Gaasilt ära põhivõrgu. Nt postiteenus ei ole riigiabi. Kuigi see on kahjumlik siis peab riik seda tagama.

Õigus → Äriõigus
47 allalaadimist
Nõukogude eesti
17
doc

Nõukogude eesti

NSV Liidu Ülemnõukogu kinnitades liidulise aastaeelarve kinnitas iga kord ka käibemaksu osa - eraldamisprotsendi, mis kanti sel aastal üle liiduvabariigile. Eesti NSV-le jäetud käibemaksu osa moodustas kuni poole vabariigis laekunud käibemaksu summast. Reas liiduvabariikides ei tasakaalustanud eelarvet ka käibemaksu täielik jätmine vabariigile. Neile liiduvabariikidele anti NSV Liidu Ülemnõukogu poolt eelarve tasakaalustamiseks liidu eelarvest dotatsiooni (tagastamatut abi). Oma olemuselt oli tollane käibemaks osa ettevõttes loodud puhastulust, mis kauba hinna kaudu laekus riigieelarvesse. Selle maksu määrad ja maksustamiskorra määras NSV Liidu Ministrite Nõukogu või tema volitusel NSV Liidu Rahandusministeerium. Pangandussüsteemi iseärasuseks oli see, et kõik majandusorganisatsioonide jooksvad ülekanded ning maksete tasumised toimusid ainult NSV Liidu Riigipanga süsteemi asutuste poolt

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
Avaliku sektori ökonoomika
66
pdf

Avaliku sektori ökonoomika

Millised toetused tekitavad tuluefekti ja millised asendusefekti? Tuluefektid ebaefektiivsust ei tekita, asendusefektid aga küll. Tuluefekti tekitavad avaliku sektori abinõud, mis parandavad indiviidi olukorda, kuid hüviste hindu turul ei muuda. Asendusefekti tekitavad avaliku sektori abinõud, mis parandavad indiviidi olukorda, kuid muudavad ka turul hüviste hindu, millest tulenevalt tarbija eelistuste struktuur muutub. 181. Millest tuleneb dotatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata? Tarbimise mahust sõltuva subsiidiumi rakendamisel muundamise piirmäär ei võrdu asendamise piirmääraga, mistõttu ei ole enam tegemist Pareto-efektiivse seisundiga. Ettevõtted maksimeerivad oma kasumit ning toodavad tootmisvõimaluste rahal, tarbijad maksimeerivad enda kasulikkust. Subsiidiumi kinnitamine muudab eelarvekõverat ning toob kaasa asendusefekti tarbimise mahu kasvu näol. 182

Majandus → Avaliku sektori ökonoomika
69 allalaadimist
Avaliku sektori ökonoomika
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

168. Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine? Erasektor ei saa sellega alati iseseisvalt hakkama. AS saab seda teha avaliku hüvena, arvestades välismõjusid ressursside jaotamisel. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Nende maksude eesmärgiks on muuta erapiirkulud võrdseks sotsiaalse piirkuluga. Dotatsiooni puhul muuta erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega. 170. Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? CO2 kvoodid kui maksud, mida tuleb maksta saastamise eest (see on tegelikult rohkem kaubeldav luba). Mõnedes EL riikides (UK automaks) kehtestatud maksud, mis sõltuvad auto CO2 väljaheitest. 171. Tooge näiteid dotatsioonioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele?

Majandus → Majandusteadus
90 allalaadimist
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 ­ N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre. Päts nimetab uue valitsuse ­ J. Vares-Barbarus. Vabastab Laidoneri. Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur. Päts vabastatakse ametist, NL annekteerib Eesti. Muutused teatrites: Teatrite riigistamine (seltside vara võeti üle, komissarid, positiivne oli riikliku dotatsiooni tulek). Repertuaaris: N autorite teoste lavastamine (Gorki, Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes. Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism.

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu
118 allalaadimist
Kultuuridevaheline kommunikatsioon
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

väga palju veinisorte (kõige väiksem maa-ala on 4 hektarit!), ka kodulinnud jne. Prantslastelt võtsid idee üle itaallased (Denominazione di Origine Controllata), edasi ka teised Euroopa maad. (Nt 2005 Euroopa Komisjoni otsus, et feta juust pole üldnimi, vaid seda tohib kasutada ainult teatud Kreekas toodetud juustude kohta). Veinide puhul kasutab sama süsteemi isegi USA. Selline süsteem välistab suurtootmise: tootmise mahud loomu poolest piiratud. Vajab dotatsiooni, kaitset. Eeldab tarbijalt maitsemeelt. Ei sobi WTO ideoloogiaga. Bové juhitud McDonaldsi demonteerimine ajendatud just sellest asjaolust. Prantsusmaal (nagu nt ka Itaalias) hakatakse laste maitsemeelt arendama beebieast saati, vastandina nt USA-le, kus eelistatakse värvikirevat kaupa, muus osas ühtlustatud suurtootmine, mistõttu tarbija maitsemeel pole kuigi arenenud. Söömine ­ kultuuri oluline osa

Kultuur-Kunst → Kultuuridevaheline...
70 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Ühiskonna seisukohalt on otstarbekam arendada ühistransporti kui asetada transpordi põhikoor- mus isiklikele sõidukitele. Et ühissõidukeid kasutataks rohkem, tuleks piletihinda hoida suhteliselt madalal. Vajaduse korral maksab riik või kohalik omavalitsus transpordiettevõtetele dotatsiooni. • Riik kindlustab reisijate minimaalse teenindustaseme riigi kõikides piirkondades Reisijatevedu loetakse esmatarbeliseks teenuseks. See peab olema kättesaadav kõikidele elani- kele sõltumata nende elukohast. Transpordiettevõtjad ei ole huvitatud ebarentaablitest liinidest ja

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun