uimasus/rahutus, lihasvalu või krambid jmt). Kasutatakse ka menstruatsioonieelsete tursete vähendamiseks.Vivad süvendada diabeeti ja podagrat. Ettevaatlikult kasutada ka rasedusel, rinnaga toitmise ajal ning neeru- ja maksapuudulikkusel. Soodus moment on, et Ca++ eritumine väheneb, mis aitab ära hoida osteoporoosi (luude hrenemist liigse Ca++ kao tttu) ja vähendab ka neerukivide teket. Vererõhku langetav toime on saavutatav tiasiidide väikeste doosidega. Annuse suurendamisel sagenevad kõrvaltoimed oluliselt. Kui vererõhu kontrolli väikeste doosidega ei õnnestu saavutada, on otstarbekas lisada raviskeemi uus preparaat teisest ravimirühmast. Kôrvaltoimed Hüpokaleemia- Naatriumkloriidi reabsorbtsiooni blokeerimine tekitab paratamatult ka kaaliumikaotuse. Hüpokaleemia vältimiseks soovitatakse suurendada toidus kaaliumi- ja vähendada naatriumisisaldust. Kombinatsioon kaaliumi säilitavate diureetikumidega või
· Üks siivert on väga suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu. Lihtsam on kiiritusdoosidest rääkides kasutada tuhat korda väiksemat millisiivertit (mSv) või miljon korda väiksemat mikrosiivertit (µSv). · Keskmine looduslik foon on umbes 3 mSv aastas. Lühiajaliste suurte doosidega kaasneb ajutine steriliseerimine, ilmnevad kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on inimesele surmav. Väiksemate dooside korral võib inimene mitmeaastase peiteaja järel haigestuda vähktõppe, samuti võivad
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa
Iatrokeemilisele suunale alusepanija, haiguste põhjuseks organismis toimuvad keemilised muutused, haiguse põhjuseks teatud keemiliste ainete vähesus või puudumine, ravida tuleb vastava toidu, taimede või ravimitega, kõik ained on suures doosis mürgid. 2. Hahneman homöopaatia rajaja (1755-1843). Sarnane ravib sarnast meetod, füüsiline maailm on psüühilise maailma tihendus, raviainete efektiivsus suureneb dooside vähenedes, inimest ravitakse selliste ainete väikeste doosidega, mis suurtes kogustes kutsuksid esilee haiguslikke sündroome, kroonilised haigused tekivad allasurutud ihade tulemusena 3. Köha reflektoorne kaitsereaktsioon, et vabastada hingamisteed sinna sattunud võõrkehast või põletkulisest sekreedist. Äge, krooniline, kinnine, lahtine köha. Saponiinid taimed toimeained, mis vähendavad pindpinevust. Nende lahused vahutavad, on puhastava toimega. Suureneb rögaeritus Lagritsa-magusjuur (Glyzyrrhiza glabra) toimeaineks glütseriin
maksimaalseid jõupingutusi. Tulemused näitasid, et kofeiin mõjutab tipp-sportlasti tunduvalt rohkem kui tavainimesi, kes treenivad madalate koormustega 2-3 koda nädalas. K. Collomp viis läbi uuringu, kus nii professionaalsetele ujujatele kui tavaujujatele manustati 250mg kofeiini. Osalejad pidid läbima 100meetrit vabastiilis, märkimisväärset tõusu ujuda kiiremini, märgati ainult professionaalsetel ujujatel. Sarnane uuring tehti ka suuremate doosidega ning pikema distantsiga, mis oli 1500meetrit. Meeskonnaalad nagu näiteks jäähoki ning jalgpall, hõlmavad endas pikka perioodi, mille vältel tehakse mitmeid kordi maksimaalseid jõupingutusi. G.R Stuart viis läbi uuringu, kus uuris kofeiini mõju rugby professionaalsetele mängijatele, manustades neile mõõduka doosi (6mg/kg). Oslejad pidid läbima rajaskeemi, mis koosnes sprintimisest ning pallide söötmisest, ning iga harjutus võttis aega umbes 3- 14sekundit
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11
MÄRGALADE SÜSTEEM(Wetland Systems) Võrreldes teiste alternatiividega, saab märgalade süsteeme ehiada odavamalt. Samas on märgala süsteemi tulemuslikkus võrreldes teiste alternatiividega väike. Märgalade süsteemid saavad üldiselt eelselitusega hakkama, kuigi mõnel juhul on nad ehitatud ka biopuhastuseks ehitatud. Märg süsteem töötab kõige efektiivsemalt siis, kui süsteemile eelneb heitvee kogumismahuti ning taimerile sätestatud pump, mis toimetab kontrollitud doosidega. Märgalasüsteemide septikud on tavaliselt ehitatud madalate kraavide moodi, 30-45 cm sügavused ning on vooderdatud, et vältida lekke tekkimist. Süsteemi väljavool on ehitatud nii, et säitlitada vee taset määratud sügavusel. Poorne materjal, näiteks peene kruus, paigutatakse kaevetöödel määratud veetasemest kõrgemale. Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on
tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6
mõjufaktori ja haiguse vahel on usaldusväärne. Ei näita otsest põhust/ tagajärge Põhjusliku seose põhjus eelneb tagajärjele, on kooskõla loomadel tehtud uuringutega, tagajärje pööratavaus. See on seos kindla kemikaali ja haiguse vahel, kõik faktorid, mis antud aine mõjul haigestumise tõenäosust suurendavad Loomaktsed- üldtoksikoloogilised, akuutne mõju- lühiajaline, suured doosid. Krooniline mõju- pikaajaline, madalate doosidega Eriuuringud teratogeensus- embrüotel, mutageensus. Loomkatsete eelised on katseloomade gen. sarnasus, katse ting. Kontrollitavad. Puudused- raske tulemusi inimesele kohandada Sihtobjektide määratlemine-tähendab ökoloogilise objekti ja selle vaatluse alla võetavate omaduste valimist. (ökoloogilised obj: populatsioon, kooslus, ökosüsteem) SO valitud ÖO tuleb valida omadus, mille kaudu saab seda piisavalt iseloomustada. Valitud SO peavad
Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6
mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond.
Klassikalisi loomkatseid tuleb võimalikult palju asendada, nende arvu tuleb kindlasti vähendada ja nende läbiviimise metodoloogiat täiustada. Loomkatsetel kaks põhiaksioomi 1. Toksikandi mõju laboriloomale on põhimõtteliselt ülekantav (ekstrapoleeritav) inimesele. aluseks mg/kg keha kaalu kohta, kusjuures kindluse mõttes oletatakse, et inimene on üldiselt 10 korda loomast tundlikum; 2. Väikese arvu katseloomade kontakt toksikandi kõrgete doosidega asendab suure arvu loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte. Katsed rakukultuuridega: In vitro toksikoloogia lõpppunkte on palju ning erinevaid ning üheks laialt kasutatavaks lähenemiseks on aine genotoksilisuse määramine tema potensiaalse kantserogeensuse esialgseks hindamiseks. Viimase meetodid on üpris hästi paika pandud. Kuna
tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents- dosimeetritega (TLD). See on rutiinne tegevus. 2. 2. Isikudosimeetrit tuleb kanda kaitseriietuse (tinapõlle) all vaagna kõrgusel selliselt, et dosimeter oleks esipinnaga langeva kiirgusvoo poole ja sellega võimalikult risti. Kui suurim kiiritus on silmadele ja kaela piirkonda tuleb kaitseriietuse peal kaelapiirkonnas kanda lisadosimeetrit. 3. 3
teises, kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas. loomkatsed · Loomkatsetel kaks põhiaksioomi 1. Toksikandi mõju laboriloomale on põhimõtteliselt ülekantav (ekstrapoleeritav) inimesele. aluseks mg/kg keha kaalu kohta, kusjuures kindluse mõttes oletatakse, et inimene on üldiselt 10 korda loomast tundlikum; 2. Väikese arvu katseloomade kontakt toksikandi kõrgete doosidega asendab suure arvu loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte Ainete mürgisuse testimiseks kasutatavate katseloomade ja inimese vahel on palju anatoomilisi ja füsioloogilisi sarnasusi, millega loomade kasutamine toksikoloogilistes uuringutes ongi põhjendatud aga ka rida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, mida ei tohi tulemuste ülekandmisel ühelt liigilt teisele ignoreerida. rakukatsed
Tulemuseks on suur kaalu langemine ja tõsised kõrvalmõjud. Kõige rohkem levib anoreksia teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas. Sellised neiud ei taipa, et nad on haiged ja käituvad järgmisel viisil: - toit kutsub esile vastikustunde - petavad inimesi enda ümber väites, et nad on juba söönud, kui ise viskavad toidu ära - kutsuvad endal esile oksendamist, pärast toidu võtmist. - Võtavad suurte doosidega lahtisteid - Hüperaktiivsed - Tihedalt tegelevad spordiga või mõne muu füüsilise tegevusega [9]. 10 Joonis 4. Kaalu normid naisel sõltuvalt tema pikkusest Anoreksia haigetel võib kaal langeda kuni 30 kg. Kui kehakaal on alla 45 kg siis naistel lõpeb menstruatsioon, kehal esineb väike ude, naha all on märgatavalt näha lihaseid ja puudub rasvakiht
Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV. Seda radionukliidi on haiglas lihtne valmistada ning ta seondub kergesti mitmesuguste kandeainetega. Selleks, et uurida, kuidas elundid ja koed käituvad ja kui kiiresti radionukliid liigub, on vaja eriandurit. Tehneetsiumi uuringutel saadud individuaaldoosid on võrreldavad kiirgusdiagnostika doosidega. Tuumameditsiini kollektiivdoos on siiski rohkem kui suurusjärgu võrra madalam, sest protseduuride arv on palju väiksem. Kui radionukliide kasutatakse pigem raviks kui diagnoosimiseks, puutub patsient kokku palju suurema aktiivsusega ja sihtkoed või elundid saavad palju kõrgemaid doose. Kilpnäärme ületalitluse hüpertüroiismi ravi on arvatavasti kõige levinum raviprotseduur, milles kasutatakse