Rahvarinde, mis saavutas 1936. aasta valimistel võidu - Rahvarinde valitsus tõi riigi majanduskriisist välja VÄLISPOLIITIK - dominioonide süsteem- - põhienergia läks enda - Isolatsioonipoliitika A Briti Rahvaste Saksamaa vastu (jäi kõrvale Ühendus: India, kindlustamisele Rahvasteliidust ja ei 1919-1939 Austraalia, ratifitseerinud Uus-Meremaa, Kanada, Versailles’
loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud.
nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis
enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent. 1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, Eesti
Katsetati uusi relvi.dumdumkuulid,kuulipildujad,varjerõivastus.1902 andsid puurid alla. Nad said enda kasuks rahulepingu,vaid ingl esindaja häi riiki.1910. sai alast iseseisev riik.Rassieraldusprintsiip-juhtisid valged, seni oli kõik hea,kuni see kehtis.INGL1900-14:Jätkusid eelnevad muutused,palju põllumaad parkide jne alla.Mere ja kindlustuste esikkoht pysis. Tekstiil läks USA kätte(teksariie).1905a valmistuti sõjaks.Ashquit,W.Churchill. briti impeeriumi kindralstaap-kõikide dominioonide esindajad.Kaitsekomitee tegi sõjaplaani.Ametiyhingu ja rahvaliikumine:Ingl. Loodi esimesed ametiyhingud.Esialgu olid meremeeste ay.Laevaomanikud lasid oma vanu laevu meeskonnaga põhja.*ametiyhing on sõltumatu*Riik ei rahasta Aüd.*kuuluda saavad vaid yhe eluala inimesed.Rahvaliikumine-Polnud kommun. Ega sots.Oli aktiivne naisliikumine- sufrazetid.Võitlesid võrdsete õiguste eest.Faabiuslased-õppisid sotsialismi tundma.
1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1) 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel muutused: · osa asumaid olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus- Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas) · 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja
tabas eelkõige vanu tööstuspiirkondi. • 1932.a. kehtestati Inglismaale toodavatele kaupadele tollid. Inglismaa osatähtsus maailma tööstustoodangus vähenes järk-järgult. • 1926.a. toimus Inglismaa ajaloos suurim kaevurite üldstreik, kuid tulemusi sellel ei olnud. III VÄLISPOLIITIKA • I maailmasõja lõpul Suurbritannia positsioonid Euroopas tugevnesid, kogu maailma ulatuses vähenesid. • 1931.a. Westminsteri statuudiga toimusid muutused impeeriumis – dominioonide seaduslike organite otsused ei vajanud enam Londini heakskiitu. Suurbritannia ja dominioonid said võrdseteks Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. • Vahetult enne II maailmasõda oli Inglise konservatiivses valitsuses kaks erinevat suhumist: 1. teha järeleandmisi Saksamaale, et ta (Saksamaa) saaks alustada sõda idas (Chamberlain). 2. Luua kollektiivne julgeolekusüsteem Saksamaa vastu (Churchill). PRANTSUSMAA KUI DEMOKRAATIA I MAJANDUS
aastal toimunud esimese ja seni ainsa üldstreigi. Neli miljonit töölist streikisid üheksa päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kes esitasid ka nõudmised streigi algatuseks. Veel tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks võiks aga pidada Iirimaa iseseisvumist 1937. aastal, mil põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. 1920-ndatel aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri- Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: osad asumaad olid dominioonid, s.t nad omasid laialdast omavalitsust. 1931. aastal võeti vastu Westministri statuut dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati hoida endiseid kolooniaid oma mõjusfääris
(tühistatakse 1939.a.). 40* USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendad (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.2.2. Suurbritannia: 41* 1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: 68* osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). 69* 1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja
1910. aastal loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused. Tagajärg buuride poolt – 6000 hukkunut lahingus, 24 000 küüditatut. Koonduslaagrites hukkus 27 927 buuri ning 20 000 mustanahalist. Vangilaagritesse koondati kokku 115 000 inimest. Inglastel – 22 000 hukkunut, kellest 7882 surid lahingus ning 14 210 haiguste tagajärel. 934 kadunut, 22 828 haavatut. 11. Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik. Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale. Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks Briti impeeriumi koosseisus. 12. 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 13. Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel
kaheteistkümnendiku elanikkonnast. Poolale loovutatud nn "Poola koridor" eraldas muust Saksamaast IdaPreisimaa. 53,4% Saksamaast eraldatud alade elanikest olid sakslased. · Danzig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Küll pidi ta jääma Poola tollitsooni. · Saksamaalt võeti ära tema kolooniad, mis anti Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati ning kindralstaap saadeti laiali. · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud.
Silmas pidades seda, mis sünnis ja kõlbab kehtestada käesoleva akti sissejuhatuses, et kuivõrd Kroon on Briti Rahvaste Ühenduse vaba liidu sümboliks ja kuna nad on ühinenud ühises ustavuses Kroonile, siis Ühenduse kõigi liikmete kehtivate konstitutsiooniliste normidega ja nende omavahelistes suhetes seaduste muutmine, mis puudutavad troonipärimist või kuninglikke auastmeid ja tiitleid, on nüüdsest nõutav nõusolek kõikide Dominioonide Parlamentidelt, aga ka Ühendatud Kuningriigi Parlamendilt; Ja silmas pidades, et kooskõlas maksvate konstitutsiooniliste normidega on mingi seaduse, mis vastu võetud Ühendatud Kuningriigi Parlamendi poolt, mõju nüüdsest ei laiene igale mainitud Dominioonile kui selle Dominiooni seadusandluse osa, teisiti, kui vaid selle Dominiooni nõudmisel ja nõusolekul; Ja silmas pidades seda, et mainitud konverentside deklaratsioon ja
tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1. 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel muutused: · osa asumaid olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus- Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas) · 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu)
India ja Pakistani iseseisvaks kuulutamine tõsiseid poliitilisi probleeme. Ei India Rahvuskongressi ega (vähemal määral) Muslimiliiga liidrid polnud huvitatud sellisest dominiooni staatusest, kus Briti monarhile jäi, kuigi pro forma, ülemvõim, mille esindajaks Indias ja Pakistanis oli edasi asekuningas (kindralkubernerina) lord Mountbatten. Ent olukorraga tuli siiski leppida vähemalt seni, kui Inglise väed viibisid uute dominioonide territooriumil. Probleem oli vaja lahendada poliitiliselt, see aga nõudis ulatuslikke läbirääkimisi kõigi Briti Rahvaste Ühenduse liikmetega. 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis de facto oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Mõlema dominiooni iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile samal aastal. Vahepealse kuu jooksul joonistas üks M. A
1939.a.). USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina- Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). Suurbritannia. 1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri- Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). 1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu.
Seda tegi eelkõige USA, püüdes hoida tasakaalu NSV Liidu sõjatööstusega. Teise maailmasõja järgsetel aastatel toimus kiire areng ka transpordi vallas. Tunduvalt suurenes auto- ja lennutranspordi osa. Raudteedele langes veidi üle 1/3 kauba siseveostest. 6.5. Suurbritannia majandus Ottawa konverentsi olemus Suurbritannia püüdis forsseerida majandussidemeid Briti impeeriumi maadega. Vastavalt Ottawa konverentsi otsustele (1932) seati Suurbritannia ja tema dominioonide vahel sisse alandatud tollitariifid. Need lõid soodsad tingimused kaubavahetuse laiendamiseks Briti impeeriumi riikide vahel. Nn. sterlingbloki (1931. a. loodud) eesmärk Oma rahvusvahelise finantsseisundi tugevdamiseks loodi 1931. aastal nn. Sterlingiblokk(-tsoon). Sellesse valuutagruppi kuulus 25 riiki eesotsas Suurbritanniaga. Peale Briti impeeriumi riikide kuulusid sellesse ka Skandinaaviamaad, Portugal, Argentiina, Brasiilia, Türgi ja rida teisi riike,
II Maailmasõja ajal on Iirimaa erapooletu. 1949a Suurbritannia tunnustas Iirimaa täieliku suveräänsuse. Konfliktide allikaks jääb Põhja-Iirimaa küsimus (kuulub Suurbritannia koosseisu). Suurbritannia suhted kolooniatega Suurbritannia soovib tihendada sidemeid oma kolooniatega, aga peab arvestama muutunud tingimustega. Korraldatakse Impeeriumi konverents, mis otsustab luua 1926a'l Briti Rahvaste Ühenduse (British Commonwealth of Nations). Kolooniad saavad uue dominioonide staatuse, mille saavad Euroopalikud riigid: Austraalia, Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaa, Kanada (kohaliku eliidi moodustavad inglisekeelsed Euroopa päritoluga inimesed). BRÜ on võrdõiguslike ja autonoomsete riikide ühendus, mida ühendab truudus kroonile, sõltumatud omavalitsused, kindralkubernerid, ühine ametlik riigipea, Briti monarh. Erandid: 1) Iirimaa on ametlikult dominioon, aga ei tunnista Suurbritannia kuninga ülemvõimu (taotleb iseseisvust).
annaabi.ee 
