Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi.
Konvenktsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevööpiirkond. Mis paneb laamad liikuma? Laamad paneb liikuma soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale see panebki vahevöö konvektiivselt liikuma. Mis on - kontinentaalne drift? Kontinentaalne drift on mandrite liikumist põhjustav jõud. - spreding laamad liiguvad üksteisest eemale toimub spreding ehk laamade lahknemine - konvergentsed laamad laamad liiguvad üksteise suunas toimub kollosioon - divergentsed laamad toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam.
Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad – Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv – endeemsus – erilised kooslused
aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist (mandriline või ookeaniline) on laamade põrkumise tulemuseks kas subduktsioonivööndite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam) või mäestike (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele
Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltuv diabeet (T1D). Autoimmuunhaigus (pankrease beeta-rakud). Valdavalt monogeenne. Diabeedi juhtudest u 10%, valdavalt kohe lapseeas. Maailmas 35 milj haiget. 118. Diabeet tüüp II. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltumatu diabeet (T2D). Polügeenne. 119. Kasvajate avaldumisahelad. Kasvajate tekke geneetilised ahelad on divergentsed ja komplekksed. Kõige sagedamini esineb meeste eesnäärmekasvajat, kaks korda vähem rinnavägi esmasleide naistel ja kopsuvähki mõlemal sugupoolel. 120. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid. LTR pikad otsmised kordusjärjestused. 1. Retroviiruse transduktsioon, 2. retroviiruse insertsioon, 3. DNA-viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon. 121. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid. 1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3
(nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele. Konvergentse ja divergentse mängu võrdlemine näitas ka seda, et konvergentsete mängukogemuste mõju oli spetsiifiline, samal ajal kui divergentsed mängukogemused olid üldisemad, andes võimaluse läheneda probleemile loovalt. Kokkuvõttes võib Pepleri ja Rossi töö põhjal väita, et laste mängul konvergentse ja divergentse materjaliga oli positiivne, kuid erinev ja sealjuures lühiajaline mõju ülesannete lahendamisele. Autorid märgivad ise vajadust enam uurida laste mängu erinevate materjalidega ja mängu mõju laste õpitegevusele. Mäng, säilivus ja IQ väärtus
Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks.
Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( )
Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( )
järjestuste komplementaarsusele saavad tekkida aluspaarid. rRNA võib olla katalüütiliselt aktiivne. METABOLISM = KATABOLISMI JA ANABOLISMI INTEGRATSIOON Katabolism: · Degradatiivne (lagundav) · Energiat tootev (ATP, NADH, FADH2) · Rajad on konvergentsed, st koonduvad vähesteks lõppproduktideks . Anabolism: · Sünteesi rajad · Energiat tarbiv · Rajad on divergentsed, st hargnevad paljudeks erinevatekS biomolekulideks. KATABOLISMI 3 ASTET I aste: Suured bio-molekulid lõhutakse monomeerideks e. Ehitusblokkideks. II aste: Ehitusblokid lagundatakse keskseteks ühenditeks: püruvaat, atsetüül- CoA. III aste: Keskse metaboliidi atsetüül-CoA lõplik lagunda-mine.Tekivad 3 väikest lõpp-produkti: vesi, NH3, CO2. Süsinikuallika järgi
Loov mõtlemine Kuidas on loovus kultuuriti võrreldav? On inimesed mõnes klt’is loovamad kui teises? S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 10 Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. Mis on loovus? Ideede tootmine, mis on (a) uudsed ja (b) kasulikud ning kohased. Uute ideede genereerimine (divergentsed ideed) seostub pigem individualismi, ning seega läänekultuuridega, samas kui kasulike ja kohaste lahenduste loomine pigem kollektivismi ning idamaiste klt’idega. Säärane suunitlus viib pigem praktiliste oskusteni, mis loovad üldkasutatavaid lahendusi. Kasulikkuse komponent vs uudsuse vajadus. Nt Jaapan on juhtiv riik patentide osas. Huvitaval kombel ilmneb sama kasulik/uudne dihhotoomia ka sama klt erinevate ettevõtete seas (ettevõtteklt) – ettevõtted, kes
põrkub, liigub tagasi sügavamatesse kihtidesse. Pidev vedela kivimi liikumine tähendab seda, et millalgi pääseb see vedel kivim maapinnale, tekivad ahelikud, vette jõudnud kivim tardub, raskujõu tõttu paneb see massid liikuma Keskahelikest väljub ülikuum vesi. Kuum vesi jahtub kiiresti ja mineraalid settivad musta häguna Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad e. konvergentsed lahknevad e. divergentsed nihkuvad e. transformsed Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest Laamad lahknevad, tekivad ookeani keskahelik ja ookeani põhi. Island lahkneb, sest asub Kesk-Atlandi ahelikul Divergents mandril: tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad vulkaanid ja manner võib lõheneda. Island – saare keskosast läheb läbi lahknemisvöönd, millega kaasnevad suured maavärinad ja aktiivne vulkaanitegevus. Need alad on pidevas liikumises
Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Erinevate närvikiudude erutuse edasijuhtimiskiirus on vahemikus 0,1-10 m sekundis. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad (konvergentsed) ja lahknevad (divergentsed) seosed. Koonduvad- nt ajus teatud tasandil oleva impulsse vastu võtva närviraku seosega suurema hulga vahetult madalamal tasandil olevate rakkudega, milledel saabuvad impulsid koonduvad mainutud neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks.
funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse.
funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse.
funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse.
annaabi.ee 
