*8 Teenistuslikku järelevalvet peavad kohtute seaduse (KS) kohaselt teostama kõik kohtute esimehed.*9 Teenistusliku järelevalve teostamisel on kohtu esimehel oma kohtu kohtunikelt ning ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtunikelt õigus nõuda seletusi, kontrollida nende asja- ajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Teenistusliku järelevalve peamiseks väljundiks on distsipli- naarmenetlus, mille algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ning nõuda seletusi (KS § 91 lg-d 2 ja 3). Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on KS kohaselt eelnimetatud isikutel, lisaks Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Varem kehtinud kohtuniku staatuse seaduse*10 (KSS) § 21 kohaselt oli ka justiitsministril esimese ja teise astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus. Euroopa Liidu kandidaatriikide
Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium , kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees
Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees
Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda.
toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning
- firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga - kollegiaalsuse väärtustamine EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996) Isiklik eetika Tööeetika Ühiskondlik vastutus 2. Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks (1996) 3. Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996) I. Üldsätted II. Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord III. Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus IV. Distsiplinaarkaristused V. Aukohtu otsus ja selle jõustumine Lõppsätted 12 Inseneri professinaalsest vastutusest Vaadeldakse: 1. 2. 3. Vastutuse liigid: 1. 2. 3. 4. Insenerieetika koodeksid Professionaalne eetika vastutuse eetika Koodeksid tugevdavad professiooni staatust.
kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks lahendab kohtuniku eksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale esitatud kaebusi otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigkohtu esimehe suhtes täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees Maa- ja halduskohut ning ringkonnakohut juhib kohtu esimees, kes on üks selle kohtu kohtunikest ning kelle nimetab justiitsminister. Esimese astme kohtutes nimetatakse esimees ametisse viieks aastaks ning teise astme kohtutes seitsmeks aastaks. Kohtute seadusega on keelatud olla ametis kaks perioodi järjest (Ibid).
ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud. Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel
Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Kohtuniku ametist vabastamine: kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist
ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud. Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel
2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte. 11. OÜ Toasoojus pöördus Konkurentsiameti poole taotlusega kooskõlastada soojusenergia
talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe – palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks – iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus – lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 8) joobes töötaja on töölt kõrvaldatud 7.Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte. Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda. Katseaeg on kontrolliks
) Halduri vastutus süüline vastututs (PankrS 63). Ette nähtud kohustuslik kutsekindlustus ( 64). Järelvalve Menetluse sisene järelvalve - teostab eelkõige pankrotitoimkond. Menetluse väline järelvalve teostab kohus: võib määrata trahvi, vabastada.. (PankrS 69) Riiklik järelvalve - teostab justiitsministeerium (PankrS 70). * Justiitsministeerium võib algarada ka distsiplinaarasja (DA) (võib rakendada distsiplinaarvastu- tust). Erinev käsitlus vastavalt sellele, kas DA on alustatud advokaadi või muu halduri suhtes: * Advokaatide suhtes käib asjade menetlemine läbi advokatuuri aukohtu. * Teised haldurid: DA-d menetleb 1. justiitsministeerium (seadusest tulenevate kohustuste rikkumine), või 2. koda () Distsiplinaarkaristused
niisugusesse teenistusse kutsumise või astumise tõttu ja pooled leppisid kokku peatada tööleping; 8. ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast; 9. ajaks, mil töötaja oli arestis või vahi all; 10. ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud seoses viibimisega alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või töötaja oli töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetluse ajaks või ajaks, mil töötaja oli seadusega selleks volitatud riigiorgani või ametiisiku poolt töölt kõrvaldatud; 11. muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. Tööandjal on õigus kõrvaldada töötaja töölt distsiplinaarasja menetluse ajaks, säilitades selle aja eest talle keskmise palga. Töölepingu peatumise vormistab tööandja vastavalt töölepingu seadusele tööraamatus.
Selle tagamiseks peab asutus, kellele õiguskantsleri ettepanek teatama, kuidas on ettepanek täidetud Järelpärimiste teostamise õigus vastavatele asutustele, millele on vastav asutus kohustatud viivitamatult (10p kättesaamisest) vastama. Kui ettepanekut ei täideta või järelpärimisele ei vastata võib õiguskantsler esitada ettekande vastava asutuse üle järelvalvet teostavale asutusele, VV-le või Riigikogule. Õiguskantsleril on selle ametiisiku suhtes distsiplinaarasja alustamise, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust. Kui õiguskantsler peab vajalikuks, siis tal on õigus esineda avalikkusele oma ettepanekutega. 74 Ombudsmani funktsiooni tegevus on eelkõige seotud riigiasutustega (mitte nt KOV). 4. Halduskohus Kohtulikul kontrollil erisused: kohtulikku kontrolli teostavad kompetentsed, sõltumatud ja
töötajalt ebaseaduslikult teise töö tegemist ja töötaja keeldub sellest ning ta ei saa jätkata ka lepingujärgse töö tegemist. Tööleping peatub samuti töötaja arestis viibimise ja vahi all viibimise ajaks. Töötaja töölt kõrvaldamise ajaks peatub tööleping olenemata sellest, kas töölt kõrvaldajaks oli tööandja või selleks volitatud riigiorgan või ametiisik. Tööandja võib töötaja kõrvaldada distsiplinaarkaristusena ja distsiplinaarasja menetluse ajaks, samuti juhul kui töötaja on alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes. Joobeseisundis töötaja kõrvaldatakse töölt selleks päevaks või vahetuseks. Kui töö nõuab erilist täpsust või on seotud suurema ohuallikaga, siis peab tööandja kõrvaldama töölt isegi alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete ning arstimite jääknähtudega töötaja, samuti arstimite mõju all oleva töötaja.
annaabi.ee 
