19. (Points: 2.5) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? 1. monokristallide omadused on anisotroopsed 2. monokristallide omadused on isotroopsed 3. polükristallide omadused on polümorfsed 4. polükristallide omadused on anisotroopsed 20. (Points: 2.5) Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on 1. magnetiit Fe304 2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2
b. eutektseil c. alaeutektseil d. üleeutektseil Küsimus 23 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. hüdrometallurgia b. pulbermetallurgia c. pürometallurgia d. elektrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on kristallvõre defektid? Vali üks: a. ruumdefekt, tera, dislokatsioon b. vakants, dislokatsioon, poor c. vakants, dislokatsioon, punktdefekt d. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre Küsimus 25 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sn tihedus (g/cm3) on Vali üks: a. 4,5 b. 7,3 c. 1,7 d. 2,7 Küsimus 26 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase tootmisel martäänmeetodil kasutatakse lisandite oksüdeerimiseks Vali üks: a
d. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb Question 2 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? Select one: a. FeS + CaO CaS + FeO - Q b. FeS + Mn MnS + Fe + Q c. MnS + CaO CaS + MnO - Q d. 2FeO + Si2Fe + Si + Q Question 3 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on kristallvõre defektid? Select one: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre c. ruumdefekt, tera, dislokatsioon d. vakants, dislokatsioon, poor Question 4 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text S lisand satub malmi põhiliselt Select one: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. maagi aherainest d. räbustist Question 5 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on
Vali üks: a. 6,67 % b. 2,14 % c. 0,02 % d. 4,3 % Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Al elektrolüüsil koguneb Al Vali üks: a. anoodile b. katoodile c. jääb lahusesse d. jääb elektolüüdi pinnale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on kristallvõre defektid? Vali üks: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre c. vakants, dislokatsioon, poor d. ruumdefekt, tera, dislokatsioon Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Vali üks: a. rabedust b. kõvadust c. löögisitkust d. tugevust Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Toorvase saamisel on lõppetapiks Vali üks: a
Variant 3. 1. Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad 2. Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, t 3. Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja 4. Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB 5. Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? C)löögisitkus 7. Mis on dislokatsioon? B)kristallvõre joondefekt 8. Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2 10. Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm
ristatisidemete vigastuse tunnuseks on sääre liigne liikuvus ette või taha. Tagumise ristatisideme vigastus tekib aga vastu sääre esikülge saadava löögi tulemusel, kui jalg on põlvest painutatud. Külgsidemed saavad viga tugeva löögi, ülesirutuse või -painutuse või rotatsiooni tulemusel. Külgsidemete vigastusele viitab ülepiiriline külgliikuvus põlvest, http://www.nationalsportsmed.com/knee.html Nihestus ehk dislokatsioon Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend. Nihestuse tunnused: liigese väliskuju muutus, liigutusfunktsiooni puudumine või funktsioonihäire, tugev valulikkus jäseme liigutamisel, turse, plõksatus trauma hetkel
mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada
niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Sõjaajaloolased on seisukohal, et militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi, milliseid polnud varasema sõjaajaloo jooksul kunagi nähtud. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid
mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada
Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus? Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus? p-tüüpi lisandjuhtivuse korral on augud põhilisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. Fermi nivoo asub keelutsoonis aktseptornivoo lähedal ja asend sõltub temperatuurist ja lisandi konsentratsioonist. 11.Mis on faasdiagramm? 12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 6 1
Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks Iga kristallstruktuuri korral on dislokatsioonidel eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110>
Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus?Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimelinejuhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus?p-tüüpi lisand juhtivuse korral on augud põhilisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. Fermi nivoo asub keelutsoonis aktseptornivoo lähedal asend sõltub temperatuuris ja lisandi konsentratsioonist. 11.Mis on faasidiagramm? Diagramm, millelt näeb millises olekus on antud süsteem antud tingimustel 12
PS §78 kohaselt esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, Riigikogu parlamentaarsete kontaktide ja välislepingute ratifikatsioonimenetluse kaudu, Vabariigi Valitsus korralduslikult läbi Välisministeeriumi selle valitsemisala piires kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusega. Diplomaatilist teenistust reguleerib Välisteenistuse seadus. Rahvusvaheline tunnustamine riikide vahelistes suhetes avaldub läbi diplomaatiliste ja konsulaarsuhete. Diplomaatilised ja konsulaaresindused, nende dislokatsioon ja pädevus määratletakse reeglina läbi riikide vastastikuste huvide. Diplomaatilised auastmed annab Vabariigi President. Vabariigi President annab ka akrediteerimiskirjad välisriikidele Eesti diplomaatiliste esindajate akrediteerimiseks ja võtab vastu välisriikide saadikute akrediteerimiskirjad. 11 47.Sõjaväe komplekteerimispõhimõtted. Eesti kaitsejõudude isikkoosseisu komplekteerimine alused
Näiteks C rauas lahustub veidi üle 2%. 3.3 Joondefektid e dislokatsioonid Joondefekte nimetatakse ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad (dislotseeruvad) lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Dislokatsioonid tekivad: - kristallide kasvamisel; - plastilisel deformeerimisel; - vakantside kogunemisel; - tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1) ääre(serv)dislokatsioon lisapoolaatomkihi lõppemise äär (serv) (joon 3-5); 2) vintdislokatsioon ülemine aatomtasapind on nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes aatomite vahelise vahemaa võrra (joon 3-7). Dislokatsioonide teke vakantside kogunemisel on esitatud joonisel 3-6. Tavaliselt on dislokatsioonid kombineeritud, st lähevad üksteiseks üle (joon 3-8). Dislokatsioonide uurimiseks kasutatakse optilist ja elektronmikroskoopiat
Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni. Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad temp. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. Plastiline deformatsioon toimub just dislokatsioonide liikumise kaudu. Sellist plastilist deformatsiooni nim libisemiks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub nim libisekmispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kritallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Igga kritallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil on omakorda suunad, mida nim libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja-suunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim, kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakeste liikumine jõu toimel lükkab naaberosakeste võresõlmest välja.
....14 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused Kristallivõre põhitüüpideks on ruumkesendatud kuupvõre (Fe, Mo, W jt.), tahkkesendatud kuupvõre ( Cu, Al,Au,Pb,Ag) ning kompaktne heksagonaalvõre (M, Zn, Co). Monokristallilisi metalle iseloomustab omaduste anisotroopia, kuna aatomitevahelised kaugused erinevates suundades erinevad. Kristallivõre defektid liigitatakse järgmiselt: Punktdefektid: vakants, lisandiaatom,sõlmpunktidevaheline aatom. Ühedimensioonilised e. Joondefektid: dislokatsioon Kahedimensioonilised e. Pinddefektid: pakkedefekt ja teradevaheline piir Kolmedimensioonilised e. Ruumdefektid: poor,tühik, pragu Metallide plastse deformatsiooni teoorias on uurim tähtsus joondefektidel dislokatsioonidel. Punktdefektid vakantsid omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli. 2. Mahtvormimisprotsessid.
varre otsa poole. 8 Varras ja silm tekkivad pinged Maksimaalne pinge mis koostus tekib on 293,9 N/mm2, kuna väärtus on materjali voolavuspiirist väiksem siis plastset deformatsiooni koostus ei teki. Sele 4. Koostus tekkivad pinged. Varras ja silm tekkiv läbipaine Koostus tekkiva elastse deformatsiooni tulemusena on maksimaalne dislokatsioon 0,643mm, mis tekib silma juures. Sele 5. Koostus tekkiv läbipaine. 9 Hülss, põhi ja silm ohustegur Kuna silindrite puhul mõjuvad staatilised koormused siis peab konstruktsiooni ohutustegur olema minimaalselt 1,2. Sele 6. Koostu ohutustegur Ohutustegur 1,2 on saadud, rakendades koostule jõudu 33200 N
Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga, sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Militaarlogistika printsiipe kasutas ka Napoleoni armee. Teise Maailmasõja ajal arendati logistika printsiipe Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal-tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Probleemiks olid sujuv koostöö
deformatsioon (joon. 3.44). Aatomid ülalpool dislokatsioonijoont on surutud kokku, aatomid allpool dislokatsioonijoont on aga kaugusel, mis on suurem kui aatomite vaheline kaugus ideaalses kristallvõres. Deformatsiooniaste väheneb dislokatsioonijoonest kaugenemisel ja dislokatsioonist küllalt kaugel on võre moonutuseta. Dislokatsiooni tähistatakse joonisel tavaliselt märgiga ... , mis näitab dislokatsioonijoone asukohta. Ekstravõretasapind ülal. Positiivne dislokatsioon Ekstravõretasapind all, negatiivne dislokatsioon. Aatomite ümberpaiknemisdistantsi dislokatsiooni juures iseloomustab Burgersi vektor b, mis on joondislokatsioonil risti dislokatsioonijoonega. (joon. 3.44). 46 Teine dislokatsioonitüüp on vintdislokatsioon, mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes (joon. 3.45).
dislokatsioonid, lagunemised ja nihked. Plastiline deformatsioon toimub piki kindlaid kristalli tasapindu (tihedaima pakendiga). Deformatsioon ei toimu hetkeliselt, vaid toimub pikaldaselt. Piiri plastilise deformatsiooni alguse ja lõpu vahel määrab dislokatsioonijoon.Eristatakse kahte - Servdislokatsioon on piki joont paiknev lineaarne defekt, mis tekib aatomkihi pooleldasel lõppemisel võres ning kruvidislokatsioonil on aatomtasapindade kruvitaoline libisemine üksteise suhtes. Dislokatsioon ei või katkeda kristalli sees, vaid see läheb pinnale või sulgub silmuseks. Dislokatsioonid tekivad kristallide moodustumisel sulamist või gaasitaolisest olekust väikeste desorientatsiooninurkadega kristalliblokkide kokkukasvamisel ning need mõjutavad materjali mitmeid omadusi. Dislokatsioonid võivad välise pinge toimel liikuda, mille tagajärjel toimub nihe. Plastse deformatsiooni protsessi, mis toimub
Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku
Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku
ja valulik. Kui selline olukord juba tekib, on sageli ainus pääsetee kirurgiline sekkumine. Viimased näited iseloomustavad pikaajalisi tekkepõhjuseid põlve-, puusa- ning jalalabade venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka hingamine ja ülakeha asend
Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese
Häälekas hingamine Võõrkehad hingamisteedes Paradoksaalne segment Ebastabiilsed mitmel joonel roiete murrud Rangluu deformatsioon Luumurd, proksimaalse õlavarreluu dislokatsioon. Mõlema puhul võimalikud ülemised roidemurrud ja seega kopsupõrutuse suur tõenäosus. Naha emfüseem, krudisevad Pneumotooraks, roiete
annaabi.ee 
