17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. Aktiivse osalejana professionaalsetes muusikaorganisatsioonides on prof. A. Ritsing kolleegide seas tunnustatud
Vox Clamantis · Ansambel on loodud 1996. aastal. · Nende eesmärgiks on ühendada vana ja uus muusika ning tuua see rahvale kättesaadavaks. · Kollektiiv toetub gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve Jaan-Eik Tulve · Jaan-Eik Tulve lõpetas aastal 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhina. · 1993 lõpetas Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi gregoriaani koori dirigeerimise erialal. · Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001
India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt.
ühendab oma muusikas vana ja uue, olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 lauljat. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid paljud eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt ja isegi tuneesia helilooja ja laulja Dhafer Youssef. 1998
lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna.
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don
Sellest tuligi David Oistrahhile idee ja ta ütles seda Eri emale, et Eri võiks hoopis dirigeerimist õppida. David oli Eri muusikaline ristiisa. Aastaid hiljem, kui Eri õppis Tallinna Muusikakoolis, oli ta tegutsemisjanu nii suur, et tal oleks vaja läinud 25-26 tundi päevas. Esimene ``trumm´´ oli tagurpidi pööratud tool ehk toolipõhi. Eri esimese õige trummi tellis ta pillimeister Elmar Lõunilt. Raha selle ostmiseks laenas ta oma emalt. Kuid siis unustas ta trummi ja asus dirigeerimise juurde. Nüüd on Eri Klasist saanud üle Euroopa väga dirigent.
,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist).Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth Tähtsad Saksa heliloojad: Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner Venemaa Keisrinnade Jelizaveta Petrovna ja Katariina II ajal oli õukond hull
arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi Paul Mägi on tunnustatud dzässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm. On esinenud koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga. Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestri dirigeerimise professor ja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia külalisprofessor. Tunnustus Eesti Vabariigi Kultuuriauhind Teatriliidu aastapreemia aastal 1999 Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind Läti Vabariigi Kultuuriauhind Lavastajad Ain Mäeots Rein Pakk 2 DRAAMATRUPP BALLETITRUPP MUUSIKATRUPP DRAAMANÄITLEJAD BALLETIARTISTID OOPERISOLISTID
lõpuks ülikõrgete nootideni . Kõlas küll ilusti. Teisena esitas orkester Pjotr Taikovski 5. sümfoonia e moll. Vene helilooja P.Taikovski (1840-1893) on loonud palju meeldejäävaid muusikateoseid, nende hulgas klaverikontserte ja 6 sümfooniat, balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" jt. Taikovski 5. sümfooniat juhatas Anu Tali tuliselt (ägedalt on vist dirigeerimise kohta ebasobiv sõna), mis annab tunnistust tema professionaalsusest. Kriitikud kirjutavad, et Anu Tali paneb suurt rõhku Taikovski kõlapildi väljatoomisele. 5.sümfoonias oskab ta esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse. Anu Tali ehitab sümfoonia veenvalt ja järjekindlalt üles. Tema zestid on täpsed, väljendusrikkad ja mõjusad. Küpsele orkestrikõlale lisandub rütmiline erksus, mis annab tervikule säravad kontuurid.
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj.
o Peterburgi. o Selleks ajaks oli Sergei oma tuleviku otsustanud. Samal aastal sai temast konservatooriumi kompositsioonitudeng,kes oli õppuritest noorim. o Selle aastaga oli ta kirjutanud 20 ooperit,sümfoonia ja hulgaliselt väikevorme. o 1908 aastal oli teme esimene avalik kontsert pianistina. o 1909 aastal lõpetas kompositsioonieriala,kuid lõputunnistusel polnu tema andekusele vastavaid hindeid. o 1909-14 jätkas õpinguid klaveri ja dirigeerimise erialadel. o Pälvis klaveriklassi lõpueksami tulemuste eest Rubinsteini-nimelise preemia-kontsertklaveri. o o Revolutsioon Venemaal,Aastad Välismaal,tagasiminek kodumaale,II maalimasõda o Avalikel kontsertidel tema helikeelt enam ei mõistetud.Paljuel koradel juhtus nii ,et lahkuti kontserdi ajal saalist. o Tundes ohtu tänu sidemetele emigrantidega pages Oktoobrirevolutsiooni eest välismaale. o Välismaal olid tema teosed palju hinnatumad. o 1918
aastal astus ta Helsingi muusikainstituuti · 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis · 1898 hakkas tema teoseid kirjastama Breitkopf & Härtel, millega saavutas rahvusvahelise tuntuse. · 1904. aastal kolis taoma perega Ainolasse · 1908 opereeriti tal kõrikasvaja, millega muutus looming endassesüvenumaks · 1915.aastal tähistas Soome kultuuri üldsus suurejooneliselt tema 50. Juubelit. · 1917 alates Sibelius reisis Euroopas ja Ameerikas. · 1926 lõpetas dirigeerimise ja oli kirjutanud ka oma ulatuslikumad teosed Tunti teda eeplise väljenduslaadiga sümfoonik.Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaistvamate heliteoste hulka.Varasem looming oli mõjutatud Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskujul.Alates 3.sümfooniast kujunes välja tema isikupärane stiil.Sibeliuse helikeel muutus ökonoomsemaks ja konsentreeritumaks.Teda iseloomustas hea vormitunnetus, temaatline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt
Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline
Tempo poolest oli see osa kiire. Finale osa oli minu meelest väga kaunis ja õnnelik. Kontserdi esitajateks olid pianist ja dirigeni eestvedamisel sümfooniaorkester. Dirigent oli Jüri Alperten. Ta lõpetas 1979. Aastal Tallinna konservatooriumi professor Bruno Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis.
Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel. Kristina Vähi on õppinud Eesti Muusikaakadeemia soololaulu erialal ning on võitnud mitmeid auhindu noorte lauljate konkursitel. Aastast 2006 on Vähi Estonia Rahvusooperi solist. Ta on laulnud väga mitmetes muusikalides, ooperites ning operettides.* *-võetud operetti "Nahkhiir" kavast (01.11.10)
Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema heliloomingusse kuulub viis ooperit, neli sümfooniat, teoseid puhkpilliorkestritele, kontserte mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa".
ulatus 70 000-ni, Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale. Mõlemas linnas toimus pidu lauluväljakul. Kooride poolt esitatud repertuaar koosnes enamasti koorilauludest, lisandusid mõned rahvalauluseaded, suur hulk laule oli populaarsete koorilauludena tuntud peaaegu sada aastat. (1998) üldlaulupeo kunstiliseks juhiks sai Ants Soots. Üldlaulupeo direktsioon kuulutas välja ideekavandite konkursi, kuhu esitas oma variandi ka EMA dirigeerimise osakond. Töögrupis tuli Ene Üleoja mõttele, et seekordse laulupeo märksõna võiks olla Kalevipoeg. See saigi edasise töö aluseks. Idee ei tähendanud, et lauldakse ainult "Kalevipoja" tekstidele loodud laule, olulisem oli "Kalevipoja" sõnum. See ongi ju mõte, mis annab meile julgust, tuge, usku ja tahet paremaks saada. Teine moment, millest toimkond lähtus, oli laulupeo traditsiooniline, väljakujunenud kooslus
Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne.
imiteerimisel eri häältes gloria tähendab ,,au" Gregooriuse lauluks ehk Gregooriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul habaneera on Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants helilooja on muusikateoste looja, komponist Hiina kammertoon on bambustoru, mis sisaldab 100 hirsitera ja andis fa noodi hironoomia on dirigeerimise algteadus, kus käega näidatakse meloodia liikumist homofoonia on mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled huglaarid olid Hispaania rändlaulikud humoresk on väike humoristlik rõõmsaloomuline instrumentaalpala humanistlik iluideaal iseloomustab renessanssaega, mis ülistab inimest ja elu ennast hümn on ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus instrumentaalmuusika on pillidele kirjutatud, pillidel esitatav muusika
1892. aastal debüteeris ta dirigendina. Samast aastast algas ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama Saksa muusikakirjastus Breitkopf & Härtel. 1904. aastal kolis ta koos perega Ainolasse, maaõhustik mõjus soodsalt tema loomingule. 1908. aastal opereeriti tal kõrikasvaja, mille järel muutus tema looming endassesüvenenumaks. 1917. aastal reisis ta Euroopas ja Ameerikas. 1926. aastal lõpetas ta dirigeerimise. Looming Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema helikeel muutus ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal oli napp ja peen ning selle arendus erakordselt olemuslik. Tema loomingu tuumaks on 7 sümfooniat. Lisaks sümfooniatele on ta kirjutanud viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori- ja soololaule ning lavamuusikat.
korraga muusika ning laps saab oma muusikat ka näha. Mängija on samaaegselt ka tantsija ja pill. Nii kogeb laps ennast kõige mitmekülgsemal viisil (mõjutatakse liikumis-, kompimis-, kuulmis- ja nägemismeelt). Ta tunnetab ennast terviklikuna ja samal ajal tunneb väga selgelt oma keha. Kehapillil mängimine toetub koordinatsioonile ning arendab meetrumi- ja rütmitunnetust. Oskus mängida kehapilli ostinaato saatemotiive on heaks dirigeerimise eelharjutuseks ning oluliseks eelduseks musitseerimiseks instrumentaariumil. Seejuures ei tohiks unustada kehapilli kui iseseisva mänguliigi osatähtsust ja kasutusvõimalusi. Kehapill liikumises ja tantsus: liikumises aitab kehapillil mängimine rõhutada meetrumit, takti rõhulist osa, fraasi lõppu või suuna muutumist. Mitmetes rahvatantsudes esineb plaksutamise- patsutamise-trampimise kombinatsioone. Samuti saab kehapillil mängimist kasutada liikumisimprovisatsioonides
Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia. Gustav Ernesaks (1908-1993) Helilooja ja koorijuht. Eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinnas ning oli Tallinna Konservatooriumi dirigeerimise õppejõud. Tema tuntumad õpilased on: O.Oja, T. Loitme, K. Areng, E. Klas jt. 1944. a asutas Ernesaks Eestis kutselise meeskoori RAM - Riiklik Akadeemiline Meeskoor (praegune Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni (praegu Mikk Üleoja). Sõjajärgsel ajal oli Ernesaks eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal. LOOMING:
soliste), ,,Laul mäest" (ebausk 9-nda sümfooniaga). ;* tsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", ,,Laulud poisi võlusarvest". Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga. Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika ,,Klaverikvartett a-moll".
juhatusel toimus 1900.a. Juhatas ka mees- ja segakoori. Koos kanti ette vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Katsetas instrumentaalteostega - teedrajav tähtsus. Loomingu paremik- koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal. Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik. Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt). Oma aja väljapaistvamaid dirigente Eestis.Tegutsemine sakslastega viis aga vastuollu eesti eliidiga, ei kutsutud laulupidude juhiks ega lauldud seal tema laule. Hiljem
1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis, 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo" 1898. Aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirjastus Breitkopf & Härtel, sajandi alguses hakati tema loomingut edukalt esitama ka Saksamaal, Inglismaal ja USA-s. 1908 opereeriti heliloojal kõrikasvajat, mille järel muutus tema loomingendassesüvenumaks. 1926 lõpetas Sibelius dirigeerimise ja umbes siis kirjutas ka oma viimased ulatuslikumad teaosed. Selleks ajaks oli temast saanud rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Looming : Sibelius on Soome kuulsaim heliloja. Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis pajuski Viini klassikute eeskuju. 20. Saj algul ning eriti alates 3
annaabi.ee 
