Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele
..……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis kaasa tuua kohutavate tagajärgedega sõja. Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel. Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda
poliitiline ja militaarjõuline riik. Demokraatia on tugev ja elujõuline ningi riigil on üha olulisem roll ülemaailmsete probleemide lahendamisel. Ühines ÜRO-ga 1945. aastal. • Pakistan (Föderaalne islamivabariik) – teine moslemi riik rahvaarvu poolest. On oluline liige Islami Koostöö Organistatsioonis (OIC). Ühines ÜRO-ga 1947. aastal. • Bangladesh (Rahvavabariik) – järgib mõõdukat välispoliitikat, mis paneb rõhku suurele osakaalule rahvusvalisele diplomaatiale, eriti ÜROs ja WTOs (Maailma Kaubandusorganistatsioon). • Sri Lanka – (Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) – ÜRO liige alates 1955. aastast ning on pikka aega rahvusvahelises tegevuses. Sri Lanka on loonud tihedad suhted Kagu-Aasia Maade Assotsiooniga (ASEAN) • Nepal - (Demokraatlik Liitvabariik) – säilitab häid suhteid nii Hiina kui ka Indiaga. Välispoliitika juhindub ÜRO põhimõtetest. Ühines ÜRO-ga 1955. aastal
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt."
aasta uurimus rõhutas sarnaselt Burke´i omale sotsiaalse käitumise suuremat heterogeensust ja kontekstuaalsust ning lähtus sellest, et inimeste igapäevane sotsiaalne käitumine, suhtlus ja sotsiaalsed rollid kujutavad endast etendust, mida luuakse ja kasutatakse vastasmõjus teiste „näitlejatega“. Ta toetus peaasjalikult teatrist laenatud mõistetele nagu näitlejad ja publik, etteasted ja rollid, etendus ja dramaturgia, dekoratsioonid jmt ning rakendas neid enam-vähem kõigele: diplomaatiale, kohtupidamisele, majandusele, etiketile, armusuhetele, religioossetele riitustele, koolidele, haiglatele jne. Briti antropoloog Victor Turner tõstis oma uurimuse keskpunkti draama (näidendi) ehk stsenaariumi. Tema sotsiaalsed draamad toimuvad ühiskonna kõigil tasanditel riigist kuni perekonnani: need saavad alguse konfliktist, millega toimetulekuks võetakse kasutusele ritualiseeritud vormid, ning kui meetmed on edukad, siis rebend terveneb ning toimub
1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi kehtima, kuna valimistsensuse tõttu jaotati kodanikud aktiivseteks ja passiivseteks kodanikeks. Rahva hulgas süvenesid vabariiklikud meeleolud. Algas Austria ja Preisimaa lähenemine sõjaks Prantsusmaa vastu. Monarhide kokkusaamine pidi toimuma Aachenis või Spas. Leopoldil ei õnnestunud monarhe kokku kutsuda. William Pitt võttis äraootava positsiooni nagu inglise diplomaatiale kohane. Ta ei aidanud isegi prantsuse emigrante, kes olid valmis sõjaliselt sekkuma. Venemaa ei saanud sekkuda Poola sündmuste tõttu. 3 mail 1791 võeti Poolas vastu uus, oma aja kohta kõige demokraatlikum konstitutsioon. See tähendas ohtu kõigile monarhiatele. Katariina II pidi looma oktoobris 1791 liidu vaenuliku Rootsiga ja lubas toetuseks mereväge ja sõdureid. Gustav III toetas emigreerunud monarhiste ja pidas kirjavahetust Marie- Antoinette`ga
1894) Briti diplomaatidele korduvalt ettepanekuid ühinemiseks Kolmikliiduga, kuid said ikka eitava vastuse. Me nõuame kohta päikese all... Lisaks traditsioonilisele ametlikest liitudest hoidumise poliitikale kujundas Briti valitsuse meelsust ka Saksamaa maailmapoliitika teine tahk - koloniaalpoliitika. 1891 oli Saksamaal tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. Pangermaani Liit nõudis suure Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist. Nõuet kordasid avalikult ka Saksa diplomaadid, sealhulgas välisasjade riigisekretär (vastab välisministrile) Bernhard v. Bülow oma kõnes Riigipäeval 1897. aastal. "Me nõuame endale kohta päikese all" kõlas esialgne loosung. Uuele sajandile vastu minnes ennustas 1900. aastal Saksamaa kantsleriks tõusnud v.
vastu, kui Seitsmeaastases sõjas sõlmiti Preisimaa-vastane pretsedenditu Prantsuse-Austria liit ja peagi liitus sellega Venemaa. Friedrich näitas taas hiilgavat väejuhiannet, kuid ülekaalukad vastasjõud oleks teda kahtlemata võitnud, kui Venemaal poleks võimule tulnud Friedrichit austav Peeter III, kes sõjast lahkus, ja Prantsusmaa poleks pidanud koloniaalvõitluse tagajärjel Inglismaale alistuma. Hiljem keskendus Friedrich riigi tugevdamisel sõdimise asemel diplomaatiale. Tema ja Katariina II algatusel toimus 1772 Esimene Poola jagamine, millega Preisimaa sai maismaaühenduse Ida- ja Lääne-Preisimaa vahel. Tema järgnevate plaanide hulgas olid ka järgmised Poola jagamised, millega (nagu ka tegelikkuses juhtus) see riik jagati täielikult Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel ära. Inglismaa Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil. Kuninganna tahtel sai
on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis. Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt. Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu). Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide hääl Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga. Nõukogu vastutab ka Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning võtab vastu olulise tähtsusega otsuseid õiguse ja vabadusega seotud valdkondades. Nõukogu koosneb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ministritest.
keraamika kõrval, mis näivad jätkavat suunda, millega tegeleti varem (st. on peaaegu võimatu teha vahet Vana ja Keskmise Hetiidi riigi keraamika või savinõude vahel). Väljakaevamised Türgis Boghazköy külas, mille lähedal seisis Hattusa, vana hetiidi pealinn, on toonud päevavalgele mõningaid aspekte selle kindluse ehituses, kuid selge pilt hetiitide arhitektuurist pole siiani ilmnenud. Hetiidi impeeriumi ajal arenes arhitektuur jõudsamalt tänu poliitilisele stabiilsusele ja diplomaatiale naaberriikide suhtes. Templite ja paleede ehitus inspireeris tööle ka skulptoreid. Vabaltseisvad kujud olid endiselt tundmatud. Väikeste kunstitööde tähtsus kahanes, kuna monarhid keskendusid rohkem religioonile kui materiaalsetele küsimustele. Vaatamata Süro-Hetiidi perioodi üsnagi segasele ajaloole, on tollane kunst märksa kergemini järgitav. Koos tendentsiga jätkata impeeriumi ajal välja kujunenud traditsioone on tunda ka Põhja- Süüria ja Assüüria mõjutusi
kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme). Arvestades Euroopa Ülemkogu arutelude tähtsust, ulatuvad need kaugele öötundidesse ning pälvivad rohkelt meedia tähelepanu. Millega nõukogu tegeleb? Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5
juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Need läbirääkimised, vastupidiselt tavapärasele sõjajärgsele diplomaatiale, ei kaasanud keskjõude. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid meeletud ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle rankus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega. Weimari Vabariik (1919-33) Peale edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president Friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919.
aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see on impeeriumite puhul haruldane (ilmselt seepärast, et oli tegelikult Rooma impeeriumi jäänuk). Bütsantsi säilimine osutus võimalikuks tänu väga osavale diplomaatiale (divide sed non impera) ja majanduslikule ning kultuurilisele üleolekule vaenlastest. Luure ja spionaazh. Mitut masti barbarid sageli osteti ära. Sarnasus Hiinaga. Suutis 700 aastat pidurdada islami pealetungi. 7.2 Islami teke ja levik Sai alguse 622. enne meie aega. Keskuseks oli Meka – paganlike uskumuste keskuseks. Imaan – õpetlane,kes tõlgendab koraani. Islam ja Muhhamed olid ülimalt kriitilised paganluse osas. 622. võttis Muhhamed oma järgijad ja
alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas, ibi ius kus on ühiskond, seal on õigus. Kas on seda ühisosa, mis ühel hõimul (vms) on teisega, kas irokeesil on midagi ühist eskimoga? Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom). Reformatsiooni mõju Ius gentium kui vana-roomas olnud rahvaste õigust on peetud üheks rahvusvahelise õiguse eelkäijaks
NATOsse veel ei võetud, kuid loodi uus struktuur ja võeti meid sinna (Partnership for Peace) võitlusväli – koht, kus avaldatakse survet; põhjus pole tähtis; selleks on igas org-is omad vahendid (sanktsioonid, väljaheitmised o areen kui koht, kus saab mitmepoolselt läbi rääkida; vastandub traditsioonilisele diplomaatiale (kõik on korraga koos, mitte kahepoolsed suhted) o väikeriikidel on ROd tunduvalt tähtsamad kui suurriikidele, kuna nad ei ole võimelised pidama läbirääkimise vahetult oma partneriga, tasub minna kohe ROsse tulemuse saavutamiseks; väikeriigid ei saa lubada endale ROst lahkumist Tegutseja – milles see roll seisneb? Pentlandi järgi: o tegutseja peamiseks aspektiks on see, et RO ühtlustab riikide käitumist; riigid
13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see on impeeriumite puhul haruldane (ilmselt seepärast, et oli tegelikult Rooma impeeriumi jäänuk). Bütsantsi säilimine osutus võimalikuks tänu väga osavale diplomaatiale (divide sed non impera) ja majanduslikule ning kultuurilisele üleolekule vaenlastest. Luure ja spionaazh. Mitut masti barbarid sageli osteti ära. Sarnasus Hiinaga. Suutis 700 aastat pidurdada islami pealetungi. 18 2. Islami kalifaat Algusesks loetakse 16 Juuli 622, mil Muhamed ja tema kaaskond aeti Mekast välja ning nad moodustasid oma sõjalis-religioosse salga
Austria. Kõikidest vaatenurkadest oli liit Austriaga XX sajandi algul juba tõeline mõttetus. Paraku, meie diplomaatia ei mõelnud ei liidust Venemaaga Inglismaa vastu ega liidust Inglismaaga Venemaa vastu, aga kuidas siis, mõlemail neil juhul oleks ju sõda olnud vältimatu. Vahepeal asus Saksamaa suurendatud industriali-seerimise ja kaubanduse arendamise teele just selleks, et "vältida sõda". Saksa diplomaatiale tundus, et tema valem "rahulikust majanduslikust sissetungist" on selleks kõikepäästvaks valemiks, mis nüüd ja igavesti muudab endise jõu-poliitika liigseks. Ent aeg-ajalt elas see veendumus üle mõningaid kõhklusi, eriti siis, kui Inglismaa poolt kostus ähvardusi, esmapilgul meie diplomaatia jaoks täiesti arusaamatuid. Siis tuldi meil järeldusele, et on vaja ehitada suur laevastik, kuid jällegi, kaitsku meid selle eest jumal, mitte