ametiühingud ning Hindenburgi surmaga sai Adolf Hitler füüreriks ehk diktaatoriks. Suurbritannias säilis demokraatia tänu sellele, et riigil oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust ning nad ei lasknud diktatuuri tulemisega seda mõjutada. Lisaks säilis demokraatia ka Prantsusmaal, kus ei saanud kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid sealne demokraatlik kord oli üsna tugev. Esialgu majanduskriis ei mõjutanud Prantsusmaad, kuid kui tuli diktatuurioht, siis Prantsusmaal loodi Rahvarinne ning tänu nende edule suudeti diktatuurioht kaotada ja Rahvarinne oli suureks abiks ka majanduskriisi ületamisel. Kokkuvõtteks arvan, et diktatuurid kehtesti paljudes riikides, kuna diktatuuridega lubati majanduselu heale järjele viia, lubati kaotada tööpuudus ja see pani paljusid inimesi diktatuuri pooldama. Kuid riikides, kus demoktraatia oli heal järjel, ei lastud diktatuuri tulekuga senist korda mõjutada.
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutus...
Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparted peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1933. Kehtestas parlament üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks. Suurbritannia ja Prantsusmaa suutsid säilitada oma riigis demokraatia. Kuigi vahepeal oli Prantsusmaa diktatuuri ohus. Prantsusmaa oli majanduskriisis. Diktatuuri ohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis hiljem moodustas valitsuse. Suudeti majandust elavdada ja diktatuurioht kõrvaldada. Suurbritannia oli vanim demokraatliku korraga riik. Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Seadusi võttis vastu parlament. Enamuse ajast valitsesid riiki konservatiivid. Valitsus vahetus võrdlemisi tihti. Mina pooldan igaljuhul demokraatlikuriigikorda. Seal oli rahval õigusi rohkem ja neid ei koheldud ebavõrselt, nad said ise otsustada keda nad oma juhiks tahavad. Üks parimaid
reparatsioonimaksud, põllumajandusriigist arenes tööstusriik, moekaupade areng. 1870ndast aastast oli Prantsusmaa vabariik, 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust, asumaid oli vähem kui Suurbritannial. Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler, tekkis suur välisoht. USA: Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes
Kuna Prantsusmaa ja Suurbritannia olid võitjariigid, uskusid inimesed demokraatlikusse korda. Majanduskriis neid riike palju ei mõjutanud: Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaised toorained, mis tähendas seda, et suudeti oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel; Prantsusmaal aitasid majandust edendada reparatsioonimaksud ning varasem põllumajandusmaa arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. Diktatuurioht Prantsusmaal suudeti lahendada loodi Rahvarinne. Poliitiliselt olid minu meelest kõige arenenumad riigid, kus suudeti säilitada demokraatlik kord ja võimule jäi rahvas. Need maad olid kõige tugevamad: nad suutsid üle olla raskustest ja säilitasid tasakaalu sisepoliitikas. Diktatuuri kehtestanud riigid ei olnud arenenud, sest sealsed riigikorrad ei toiminud, rahvas ei tundnud ühtekuuluvust ja valitsus ei toiminud
Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament. Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Parlamendi valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne tegi laialdasi ümberkorraldusi, tänu millele suudeti majanduuskriis ületada ja tnu sellele ka riikliku diktatuurioht kõrvaldada. Itaalias, Venemaal ja Saksamaal arenes minu arvates poliitika halvemuse poole. Seal ei olnud inimestel mingisuguseid vabadusi ega õigusi. Seevastu Prantsusmaal ja Suurbritannias on poliitiline areng olnud väga hea. Kuna need riigid suutsid säilitada demokraatia.
maksmist. Konservatiivid rakendasid kaitsetollid. Prantsusmaa Riigivõimu hoidsid oma Sai Saksamaalt Muutus mõneks ajaks käes parempoolsed reparatsioone ja tagasi Euroopa valitsevaks erakonnad. Elsass-Lotringi alad. jõuks. Tal oli maailma Majanduskriisis tekkis Endine suurim maismaa diktatuurioht, kuid põllumajanduslik maa armee. Tema seisundi äärmuslased ei leidnud muutus tugevaks säilitamisest olid piisavalt toetust. Suured tööstusriigiks. huvitatud kõik, võlad USAle ja SBle. Majanduskriis tabas kellele Versaille Riiki juhtis president. Prantsusmaad rängalt. leping kasulik oli. Olid koalitsioonivalitsused,
suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1
demokraatlik riik. Siiski Prantsusmaa paljuparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused viisid valitsuskriisi ja valitsuste pidevate vahetusteni. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes nõudsid diktatuuri ja neid innustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Prantsusmaal ja Inglismaal ja USA's oli pikk demokraatia ajalugu, majandusseis tugevam kui Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus. On paratamatu, et diktatuurid tekkisid, kuna aeg ja olukord oli selleks piisavalt sobiv: majanduskriis peale sõda viis rahva hea olu meeleheitlikult madalale ja protestimeelne rahvas lootis saada abi tugevast diktatuurist.
võit I maailmasõjas. Prantsusmaal prooviti teostada riigipööret, kuid selle surus politsei koos vabatahtlikega maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pea kõik pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne võttis vastu rohkelt seadusi, mis elavdasid riigi majandust. 1938. aastal Rahvarinne lagunes sisevastuolude tõttu, kuid diktatuurioht oli suudetud kõrvaldada. Siiski 1930. aastate lõpus tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Venemaal ja Saksamaal. Saksamaal ja Itaalias oli riigil rängad majandusprobleemid seepärast sai võimule diktaator. Venemaal tuli Stalin võimule vahendeid valimata. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Nemad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli demokraatiaga juba varem kogemus.
britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa maha ka kriisiaastatel. Tänu sellele sai Suurbritannia jälle jalad alla. Prantsusmaa saavutused- majandust aitasid edendada reperatsioonimaksud, põllumajandusmaa hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks, kiiresti arenesid ka uuemad tööstusharud. Rahvarinde valitsuse reformide tugevad ja nõrgad küljed Tugevad küljed- suur tähtsus majanduskriisi ületamisel Nõrgad küljed- majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930.a lõpul tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa USA sispoliitika, keeluseadus ja maffia. Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus. Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid
liidetud alad, suured edusammud erinevates tööstuses ja kalanduses. Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Kommunistid keeldusid valitsusse astumast, kuid toetasid seda siiski. Rahvarinne viis läbi palju muudatusi, mis pidid rahvast igat pidi aitama. Suudeti küll diktatuurioht kõrvaldada, aga 1930. aastate lõpul kerkis silmapiirile suur välisoht Saksamaa näol. Üldjoones olid diktatuurid tol ajal vajalikud ja loomulikud tekkima. Diktatuurid tekkisid neis riikides, mida majanduslangus kõige rohkem laastas. Lihtsalt oli vajadus, et keegi karmikäeliselt riiki valitseks ja nad põhjast taas välja tooks. Osad olid aga pettunud Versailles' süsteemis. Igasse riiki see kord ei sobinud nagu oli näha Suurbritannia ja Prantsusmaa pealt.
See sündmus aga äratas Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriga võitlemiseks loodi Rahvarinne. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Näiteks vähendati töönädala pikkust 48 tunnilt 40-le, kusjuures palk jäi samaks. Puhkuseseadus võimaldas töötajatele iga- aastase kahenädalase tasustatud puhkuse. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada. Kokkuvõttes saab öelda, et demokraatia säilis riikides, kus majandus oli tugevam, inimeste rahulolu riigiga ja eluoluga suurem. Neis riikides, kus inimesed tundsid, et nende rahvustest ja inimestest piisavalt ei hoolita, oli ka suurem valmisolek diktatuuri kehtestamiseks. Prantsusmaal ja Inglismaal oli pikk demokraatia ajalugu, majandusseis tugevam kui Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus. Itaallased,
poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses palju parteisid ning poliitiline elu oli väga kirev. 18. Kuidas moodustati Rahvarinde valitsus? Kui kaua ta valitses? Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Valit- seti aastatel 1936-1938. 19. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, mis elavdas uute sedaustega majandust ning tänu millele kõrvaldati diktatuurioht. 20.Too näiteid, et Rahvarinde valitsus Prantsusmaal tegutses töölisklassi huvides. *vähendati töönädala pikkust palka vähendamata *iga-aastased 2-nädalased tasustatud puhkused 21. Mille poolest sarnaneb, mille poolest erineb USA ja Suurbritannia poliitilene elu? Sarnasused: toimis kaheparteisüsteem, seadusi võttis vastu parlament (USA parlamenti nim. Kongressiks) Erinevused: *USA: vabariik, riigipeaks neljaks aastaks valitav presiden, juhtivaletks erakondadeks
Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal
Aga siiski jõudis ka see lõpuks nende riiki. Valitsus ei suutnud majanduskriisi ületada ning see innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. Kuid riigipööre õnnestus maha suruda. Sellega võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu kuulusid pahempoolsed erakonnad. Valimistel sai rahvarinne häälte enamuse ja moodustas valitsuse. Nad tegid mitmeid ümberkorraldusi. Töötunde vähendati, võeti vastu puhkusseadus. Suudeti ületada majanduskriis, aga rahvarinne lagunes. Diktatuurioht kõrvaldati, kuid 1930. Aastate lõpul ohustas neid Hitleri Saksamaa. Inglismaa 1920.-1930. aastatel. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Seal oli suur tööpuudus ning raskeks koormaks sai suur võlg USA-le. Suurbritanniast veeti välja kivisütt, riiet ja masinaid. Sisse veeti toiduaineid ning muid põllumajandussaadusi, aga ka tööstusele vajalikku rauamaaki, puitu ning puuvilla.
annaabi.ee 
