19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. Eestis on traditsiooniliselt olnud:
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Arutage, kas detailplaneeringuga peaks saama üldplaneeringut muuta? 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 20
mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprosaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprosaht). Eesti kõige eksootilisem venekeelne võõrlinn on uraani rikastamise tehase juurde rajatud, hiigelaegadel 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu kuni 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Linn kavandati 1946-47 projekteerimisbüroos "Lengiprosaht" ja hoonestati võrdlemisi ruttu ning terviklikult üleliiduliste tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud hrustsovkad 1950.-60
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 4. Mis on omandi ja valduse erinevus? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja
o üleriigiline planeering (riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine) o maakonnaplaneering (maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisimate infrastruktuuri objektide asukoha määramine) o üldplaneering (valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuse määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ning detailplaneerimise kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks) o detailplaneering (maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel) Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: o planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja orienteeritud pikaajalisusele
kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike. 1)üleriigiline planeering 2)maakonnaplaneering 3)üldplaneering 4)detailplaneering 26)Millised on üldplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks 27)Millised on detailplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine;
Siseministeerium. - maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine. Koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus, koostamist korraldab maavanem. - üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks (näiteks kui pole detailplaneeringu kohustust, siis teed; kui kõrged majad on lubatud jne). Koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. - detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja
elamurajoon. 1) Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul tegemist? haldusorgani tegevus olemas, avalik.õiguslik presumptsioon, subjektiteooria on, välismõju on olemas, ühepoolne tahteavaldus, haldusaktist keeldumine on haldusakt, üksikakt, § 51 lg 1 tähenduses. detailplaneeringu algatamine tehakse korraldusega, see loetakse kohtupraktikas menetlustoiminguks. selle toiminguga algab detailplaneerimise menetlus. detailplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada volikogu otsust selle vastuvõtmisel, mitte planeeringut ennast. 10 2) Kas keeldumine on õiguspärane? pädevus keeldumiseks haldusorganil olemas, § 10 lg 1 ja 5. territoriaalne pädevus olemas, sisepädevus olemas. kas keeldumine on õiguspärane? vallavolikogu ei pea vajalikuks planeeringu muutmist,
Liigid: 1) üleriigiline plan (riigi territ ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine) 2) maakonnaplan (maakonna territ arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastr objektide asukoha määramine, mh riigikaitse, puhkealad, kaitsealad, arvestades säästvat arengut) 3) üldplaneering (valla või linna territ arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaadmaastikud) 4) detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimuste seadmine tiheasustusaladel linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, mh krundid, haljastus,
Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Planeering Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus,
jms. Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimiseks (detailplaneeringut koostamata ei saa seada krundile ehitusõigust detailplaneerimiskohustusega aladel) ja ka üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks või muutmiseks. Kehtestatud detailplaneering on seega aluseks ehitise projekteerimisele, uute kinnistute moodustamisele ja olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ning detailplaneerimise kohustusega aladele hajaasustuses. “Planeerimis- ja ehitusseadus” sätestab korra, kuidas, keda ja millal planeerimisse kaasata. Tagamaks ühiskonna enamuse heakskiitu, on seaduses toodud protsess avalik. Seaduse eiramisel on suur oht, et protsessist eemale jäetud ja selle toimumisest õigeaegselt mitte teada saanud isik võib oma õiguste taastamiseks kohtu poole pöörduda. Loomulikult tehakse seda
täpsust ja aega nõudev ülesanne. Es- Pealegi annab arenev tehnoloogia jär- makordselt kajastas Eesti alasid maa- jest suuremaid võimalusi kaardil palju ilmakaardil Ptolemaios 2. sajandil. infot kajastada ning kasutada kogutud Tänapäeval kasutatavad topograafili- teavet mitmes eluvaldkonnas. sed kaardid ja plaanid on riigi ja rah- Täpsete topokaartide tootmine on kal- va jaoks hädavajalikud alusmaterjalid lis ja aeganõudev, kaart ise on sageli detailplaneerimise ja ehitamise korral, õhukesele paberile trükitud, seepärast turismis, riigikaitses, katastroofide ta- tuleb kaarti hoolikalt hoida ja ilma- gajärgede kõrvaldamise ning lihtsalt mõjude eest kaitsta. Parim viis kaarti maastikul liikumise puhul. ilmastikuolude eest kaitsta on see kile- Topograafiline kaart ehk topokaart tada. on maastiku üldistatud kujutis, kus ka- Kaitsejõududes kasutatakse kaarti
hoonestusala. · Lisaks maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolule KOV: 1) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 2) tagab kehtestatud planeeringute järgimise üldplaneeringu eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ning ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. detailplaneeringu eesmärk: maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna
annaabi.ee 
