, , . , . . . , , . 3.Milles seisneb Pareto optimum? : , , . , , , . : " , , ( ), ". : , , . , , . 4.Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? . , - , . - , , . , .-- , , . 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? . ( ) , , . , , ( ) ( , , ) - , . , .. , . , . 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? : , . : , .. , ; . - - 7.Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? , , .. ,
tõenäoliselt parimad. kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. 43. Utilitaristid arvavad, et loomi tuleb kohelda nagu inimesi. Eesmärk on maksimeerida hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte
* Nägu tähendab lõpmatust. Teiste suhtes ei olda kunagi vaba. Inimene ja maailm * Mina kui subjekt ma olen mina ainult sel määral, mil ma olen vastutav. Ma võin asendada kõiki, aga keegi ei saa asendada mind. * Kui Ise on Teise jaoks, siis ilmneb lõpmatuse ausära. * Mina on alati vastutav ja kannab universumit, milline ka poleks ajaloo kulg. John Rawls (sünd. 1921) 1958.a. ,,Justice as Fairness" 1971.a. ,,A Theory of Justice" J.R. püüab luua deontoloogilist teooriat, mis tunnustaks tagajärgede tähtsust. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna põhistruktuur vastavalt printsiipidele toimub primaarsete sotsiaalsete hüvede jaotus.
kaalub üles ohvri kannatused? Kas jalgpall on parem kui seks? Hea tulemusega tagajärgi on võimatu ette näha. Inimesed peaksid olema kõiketeadvad. Kuidas me teame, et teo tulemuseks oli inimeste heaolu? Inimesed võivad teeselda. See teeb võimalikuks ebamoraalsete tegude õigustamise. Nt. arstil on viis surevat patsienti, kellel on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama? 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Toimi ainult nii, mille kohta sa saad ise soovida, et sellest saaks universaalne seadus. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. 10
Võimaldab suurendada üne isiku tulu teiste isikute huve kahjustamata, sest need teised poleks olukorraga nõus. 4.Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stihhiliselt või teadlikult? Miks te nii arvate? Stihhiliselt, sest (ideaalis) kasumit saab maksimeerida ainult kulusid minimeerides. Iga tootja tahab kasumit ning sellepärast on sunnitud toota kõige efektiivsemalt. 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, sest keskendub kasumi saamisele. Utilitarism hindab teo õigsust, kui tagajärg on positiivne. Kasum kogu ühiskonnalt on positiivne tegu. 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (põhi- ja alaprintsiip) Teleoloogiline, sest eesmärgiks on laenatud raha suurendamine. Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled.
need toovad kaasa häid tagajärgi. Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe
Sealjuures rikub ta teiste turul osalejate varjata teadaolevaid defekte, vaid sagedamini ei taheta mis on õiglased, mille puhul austatakse inimest, mis toovad Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või õigust informatsioonile selles mõttes, et kõigil osalejatel on kulutada vahendeid oletatavate defektide testimisele). Eriti kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel orienteerub inimene deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Ut. õigus teada ja uskuda, et aktsiate kursid muutuvad vaba turu suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas reeglite põhimõttel, st ta moonutab infot aktsiaturu olemusest. tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad. tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust J
sellega kahjustataks mõnede teiste huve. 4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) · põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7
sellega kahjustataks mõnede teiste huve. 4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7
sellega kahjustataks mõnede teiste huve. 4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas; alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7
Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:,,Selleks, et saada A, tee x!" Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline
4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? Kapitalism püüdleb Pareto optimumi poole stiihhiliselt (loomupäraselt), kõik ressursid on kasutatud maksimaalse efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see deontoloogiline printsiip. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda.
Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:„Selleks, et saada A, tee x!“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline
.. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused rakenduvad vaatamata tagajärgedele. Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal tahab ja väär on jumala tahte vastane. 6. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Kohustusprintsiibid W. D. Ross (1877-1971) nägi kohustusi pigem tinglike kui absoluutsetena: · kohustused lubaduste tagajärjel; · eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks; · hindamaks teiste eelnenud tegusid; · teiste heameeleks; · eneseparandamiseks; · teiste mittekahjustamiseks. Kohustused on kohustuslikud, kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks lubadus sõbrale > kohustus töö juurest). Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms. 6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata.
4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? Kapitalism püüdleb Pareto optimumi poole stiihhiliselt (loomupäraselt), kõik ressursid on kasutatud maksimaalse efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see utilitaarne. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). seda võib vaielda. Täpset vastust ei tea (T) Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei
2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moornle on see tegu, mis lähtub kohusest jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. 7. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Kristlik eetika, Kanti eetikateooria. 8. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema universaliseeritav
Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et
annaabi.ee 
