sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade. Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab leeliselise hüdrolüüsi käigus plii-ioonide juuresolekul mustapruuni üipeene PbS sademe. Katse viiakse läbi pii- atsetaadi lahusega.
biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutatakse et määrata aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu. Konts. lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub, soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollane). 1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid)
Moodustub nitrofenool, kollase värvusega ja käitub kui hape. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalge lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3 ning soojendasin vesivannil. Aromaatsete tuumade nitreerumise tulemusena moodustus kollakas sade. Seejärel jahutasin segu ning lisasin NH 4OH, mille tulemusena lahuse värvus muutus oranzikaks, mis tähendab, et lahus sisaldab aromaatse tuumaga aminohappeid. Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina. Katse tõestas, et kontsentreeritud lämmastikhape põhjustab valgu pöörumatut dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada aromaatsete tuumadega aminohapete olemasolu valgu lahuses. Miloni reaktsioon
· Pähklid, üle 40 % toiduallergiatest · Munad 10-15 % · Piim 14 -18 % · Sojaoad 9 12 % · Nisu, kanaliha, molluskid harvem Allergiat võivad põhjustada isegi õunad. On uuritud õuna koores asuvat lipiide transportivat valku, mis võib põhjustada allergiat. Jälgiti histamiini taset veres. Histamiin on peamine ühend, mis vabaneb, kui organismi immuunsüsteem toodab liiga palju antikeha IgE, põhjustades allergiasündroomi. Kuumutamisel valk denatureerus, kuid jahtumisel taastus valdavalt endine ruumiline struktuur, allergeensust vähendas vaid pikem kuumutamine üle 100 kraadi. Seejuures suhkrutel oli valku kaitsev toime, suhkrute juuresolekul säilis allergiline toime kuumutamisel suuremal määral. [FPP,22.09.05.] 6.3.3. Milleks organism aminohappeid kasutab · Kile aminohapete metabolismi peamised teed · Kasutamine energia saamiseks- kiled: ümberamiinimine, desamiinimine, Krebsi-H.ts.
· jahutasin · lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna tekkimiseni · loksutasin Tulemused ja järeldused: Lämmastikhappe lisamisel munavalgule tekkis valge sade, kuumutamisel värvus see kollaseks. Pärast ammooniumhüdroksiidi lisamist muutus kollane sade intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Töö käik: kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutati keetmiseni. Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, munavalgu lahuses koos äädikhappega muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalgu lahud denatureerus katseklaasis ja sellele järgnes ka välja sadestamine. PH muutusest teises katseklaasis jäi denatureerunud valk lahusesse. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad solvendid ( etanool, atsetoon jt.) põhjustavad valkude Dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse Vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakauoa ja
tagajärjel valk dehüdratiseerub ja sadestub lahusest välja. Vee lisamisel lahustub tekkinud sade, va juhul, kui orgaanilist solventi lisatakse suures koguses, mis põhjustab valgu pöördumatu denaturatsiooni. Sellisel juhul ei lahustu sade enam täielikult. Töö käik Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust ja lisan tilgakaupa atsetooni. Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest. Struktuuriliselt jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist, aga polüsahhariidid on sajad või tuhanded lihtsuhkru molekuliahelad
(liias) kompleks 1.1.2. Ksantoproteiinreaktsioon ( Mulderi reaktsioon) ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Selle tulemusena tekkis valge sade. Loksutasin ja panin katseklaasi kuuma vee sisse- lahus muutus koheselt üleni valgeks. 3 min soojendades sain tulemuseks kollase paksu massi. Järeldus Kontsentreeritud lämmastikhappe juuresolekul denatureerus valk pöördumatult ja sadestus. Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine- moodustus kollase värvusega nitrofenooli ühend. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend käitub alus/hape indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. OH OH O O O 2N NO 2 - O 2N N O 2 HNO3 OH
kontsentratsiooni lahuses vähendada. Orgaanilise solvendi kiire või suures koguses lisamine võib põhjustada valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja pidevalt loksutades lisatakse etanooli kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Järeldus Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti, seega toimus pöördumatu denaturatsioon, mille võis põhjustada etanooli kiire lisamine lahusesse. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1. Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse testi annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale
Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemaid katseklaase. Tulemus: Katseklaasis, kus oli munavalgu ja etaanhappe segu ei toimunud muutusi. Ainult munavalgu lahusega katseklaasi sisu hägustus, formeerus hele sade. Järeldus: Happe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist lahusest ei toimunud. Hapestamata munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt etanool, atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerub ning sadestub lahusest välja. Ettevaatlikult solventi lisades ning katseklaasi sisu pidevalt loksutades denatureerub valk pöörduvalt. Töö käik: Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust
1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) denatureerib valke ja sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10000. Seepärast saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl 3COOH lahust. Loksutatakse. Tulemus: Tekkis valge sade, mis tähendab, et valk denatureerus. Järelikult oli tõesti tegemist valguga, mille molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid
Töö käik · Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · Ühte neist lisan konts etaanhapet · Kuumutan mõlemat katseklaasi vesivannil Lahus, millele lisasin hapet , jäi selgeks. Seega oli lahuse pH tunduvalt erinev valgu isoelekrtilisest täpist ning tekkisid ühesuguse laenguga valgud ning nendevahelised interaktsioonid katkesid. Agregeerumist ei tekkinud ning lahus jäi selgeks. Lahus millele ma etaanhapet aga ei lisanud, muutus kuumutamisel häguseks. Seega denatureerus valk kuumuse toimel ning kuna lahuse pH oli sarnane valgu pI- ga, agregeerus ka valk ning tekkis sade. 1.1.7 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt etanool, atsetoon) kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete ehk siis hüdrofoobsete radikaalide pöördumine molekulide välispinnale valgu dehüdratiseerumine. Tekkinud sade lahustub taas, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamisel vähendada
Tulemus Katseklaas, kus oli ilma happeta munavalgu lahus, muutus häguseks. Katseklaasis, kus oli äädikhappe ja munavalgu segu muutusi ei toimunud, lahus oli nagu esialgselt läbipaistev. Järeldus 5 Eda Türi 142281 YAGB21 Etaanhappe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist ei toimunud. Hapet mitte lisatud munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Teoreetilised alused Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt. etanool, atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerumine ning valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja pidevalt loksutada denatureerub valk pöörduvalt
välja ei sadestuda. Töö käik: 1 Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust. 2 Ühele katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. 3 Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kus oli etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahuses tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes välja lahusest. Katseklaasis, kus olin etaanhappe, muutus lahuse pH-d ja see ei sadestunud-lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene välja pöördumatul denaturatsioonil lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Töö teoreetilised alused Veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdreerimist ja tekkib sade. Sadesti
puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust. · Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. · Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kuhu oli lisatud etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahusesse tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes lahusest välja valge hägu näol. Katseklaasis, kus olin etaanhappe lisamisega muutnud lahuse pH-d, ei sadestunud kuumutamise tagajärjel midagi, vaid lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene pöördumatul denaturatsioonil lahusest välja. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete
annaabi.ee 
