rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise • Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄITEKS JÄRGNEVATEL ALUSTEL • Kes saab valida/hääletada • kes saab kandideerida • milline on valimise/hääletamise viis • milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada • mida loetakse riigi pädevuses olevaks • kes osalevad millistes hääletustes. TÄNAN KUULAMAST!
lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara- Aafrika, Araabia on pikad traditsioonid autoritaarsusel (madal elatustase, etniline ja usuline vägivald). Lähiaastate trend on ilmselt demokraatia kindlustamine. Siirdeühiskond: ülemineku periood ühest süsteemist teise, see võtab aastakümneid.
samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b)
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade
Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas
Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõistet on kasutatud 1990ndate aastate Venemaa kohta, kus üksikute inimeste kätte koondusid suured varandused, mille kaudu nad said kontrollida poliitilist võimu riigis.Demokraatia-(Demos Kratos)Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Jumalad elasid Olümpuse mäel.Hera-Zeusi abikaasa ja õde,abielu kaitsja.Poseidon-Zeusi vend,merejumal,Hades-Zeusi vend,allilma ja surnute valitseja,Demeter-Zeusi õde,põlluvilja jumalanna,Persehhole-Demetri tütar,Ares-sõjajumal,Hera ja Zeusi poeg,Athena-
seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni. 18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL? Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees. Rasketööstuse kiire areng. 19. Kuidas mõjutas majanduskriis pika demokraatiakogemusega riike ja nn noori demokraatiaid? Pika demokraatiakogemustega riikidel õnnestus majandus tõusuteele suunata ja surustistest väljuda. Suurem osa Euroopa riike ostsis " tugevat valitsejat" , kes korra majja lööks ( nt. saksamaal kehtestati natslik reziim). Autoritaarne kord pääses võimule ka mitmetes noortes demokraatlikes riikides.
nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused.
Rahvademokraatlikes maades eiratakse demokraatia peamisemaid nõudeid. Üheski ühiskonnas ei ole puhast liberaal-, sotsiaal- või rahvademokraatiat, vaid ühiskonnas toimib muutuv ideoloogiline süsteem, kus need läbisegi 4 esinevad. Üks või teine võib teiste suhtes teatud tasanditel selgemalt esile tulla. Kõikide vormide puhul on riigi tasandil suuremal või vähemal määral esinevale formaalsele demokraatiale lisaks veel demokraatiaid, mis hõlmavad koguni enamust rahvast, kes kõik on seaduse ees võrdsed ja ette antud poliitiliste piirangute raames võrdselt vabad toimima omavahel demokraatlikult. Kodanikud võivad demokraatliku osana ebademokraatlikus ühiskonnas liikuda tõelise demokraatia poole. (Demokraatia, 2004) 1.5 Otsedemokraatia Kodanikud võtavad enamuse huvides vahetult osa otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest.
neil, kes püüdsid kommunistlikust süsteemist täit tõtt rääkida. Mis aga veelgi olulisem: revolutsiooni-idee on Läänes endiselt elav. Punalipud ja Che Guevara pildid tõmbavad jätkuvalt lihtsameelseid ligi. Tähtis on seegi, et Nõukogude Liit etendas otsustavat osa võidus natside üle. Kommunistid võitlesid kõikjal okupeeritud maades aktiivselt natside vastu, kattes end kangelaslikkuse ja ohvrimeelsuse oreooliga. Teatav tänulikkus ja relvavendlus sundisid Lääne demokraatiaid alla suruma õiglustunde ning lähtuma põhimõttest «võitjate üle kohut ei mõisteta!». Selgelt ilmnes see Nürnbergi protsessil, kus juba eos välistati igasugused vihjed natside ja kommunistide koostööle Teise maailmasõja vallapäästmisel. Seevastu asuti eriliselt rõhutama juutide vastu suunatud genotsiidi kohutavust. Aktuaalne ka Eestis Stephane Courtois' väiteid lugedes pole imestada, et need on Läänes sellise tormi tekitanud. Mingil
(1974-1990.aastad) Hispaania, Kreeka); kommunismi kokkuvarisemine Ida- Euroopa riikides. · Alates 1970.aastate keskpaigast kuni 1990.aastate lõpuni on demokraatlike riikide arv kolmekordistunud (1974 39 riiki; 1999 120 riiki) ning umbes 40% maailma rahvastikust elab demokraatlikus ühiskonnas. · Demokraatiat ei eksisteeri Araabia riikides, paljudes Aafrika riikides, mitmes Nõukogude Liidu järglasriigis jm. · 21.sajandil uusi demokraatiaid lisandunud pole ning pigem on probleemiks kujunemas see, kuidas demokraatiat kindlustada. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3.3. Siirdeühiskond: · Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele (nt autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale või vastupidi). · Siirdeühiskonna probleemid:
õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul
õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul
a. väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele. 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuli a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12
kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid see määrab valitava võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi isiku. Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Maailma demokraatiaid võrreldes paistavad silma valimisaktiivsuse märgatavad erinevused. Mõnedes riikides osaleb 90 protsenti, teistes aga vähem kui 50 protsenti valijatest. Ühest küljest annab osalusprotsent kindlasti teavet demokraatia tugevusest vaadeldavas riigis. Teisest küljest ei tohiks nende arvude põhjal teha ennatlikke järeldusi. Nimelt on mitmetes maades (eeskätt Ladina-Ameerikas, aga ka Belgias ja Kreekas) valimas käimine kohustuslik, mis viibki osalusprotsendi väga kõrgele
annaabi.ee 
