TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA.....................................................................................
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3
Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse val
Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed, demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis. Süsteem on soodne suurtele parteidele 2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson DEMOKRAATIA LIIGID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus') (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid karistada.
Kõik kommentaarid