erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid
V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa
aastal teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. · Kaitseseisukord Piirati kodanike vabadusi. · Vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine. · Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale
mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks kulus kuni 1937. aasta lõpuni sadu tuhandeid kroone. Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seadus alusel arvates 1. jaanuarist 1938. VI Riigikogu pidi olema Eesti rahvaesindus, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934.19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine määramata ajaks edasi ja jäi lõpuks toimumata.VI Riigikoguks nimetatakse tagantjärele ka 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Esimene Riigikogu taasiseseisvunud Eestis oli VII Riigikogu, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel. Valimistel võisid osaleda nii erakonnad, valimisliidud, ühendused kui ka
jaanuarist 1919. a kultuuripärandi kaitse ajutiseks vastutavaks korraldajaks Tartus ja lähiümbruses skulptor Jaan Koort, kes oli ühtlasi ka esimene eestlasest muinsuskaitse juht. 1920. aastatel toimusid Tallinnas tõsised vaidlused pärandi nn. ennistamise üle. 19. juunil 1925. a võttis riigikogu vastu ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 21 paragrahviga ja loodi Muinasnõukogu, mille ülesanne oli luua muinasvarade register. 12. augustil 1936. a kuulutas Konstantin Päts dekreedina uue ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 35 paragrahviga. Seadus nägi ette usaldusmeeste võrgu loomist, kitsenduste täpsustusi jne. 1944. a loodi MN Arhitektuuri Valitsuse juurde muinsuskaitse osakond, millest omakorda kasvas välja ka Vabariiklik Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsus. 10. juuli 1945. a moodustati Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, selle juures oli 1945-1949 aastatel muuseumide osakond, hiljem 1949-1953 muuseumide ja arheoloogiliste ning ajalooliste
arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimub edaspidi nii sise- kui välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus Sotsiaalministeeriumile, mida ta teostab Loodushoiu ja Turismi Instituudi (LTI) kaudu. LTI juures asub Turisminõukogu, mille ülesandeks on turisminduse juhtimise ja arendamise põhialuste määramine, võõrastemajade, turismikodude ja pansionide liigitamiskavade heakskiitmine jt. küsimuste lahendamine.
samuti hakkas vabariigi valitsuys tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid looduslikke tervistkosutavaid kohti. 1936.aastal oli Eestis kokku 86 pansioni, 81 esimese ja teise järgu võõrastemaja ja 25 turistikodu, kus voodikohti oli kokku pisut üle 3500. Ajalehtedes hotellipaleeks ristitud Hotell Palace'is oli 50 numbrituba, mis varieerusid nii oma suuruse kui ka mugavusastme poolest. 1937.aastal andis Riigihoidja dekreedina välja turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimus edaspidi nii sise-kui ka välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus sotsiaalministeeriumile, mida see teostas Loodushoiu ja Turismi Instituudi kaudu. 1938.aastal võeti vastu ,,Võõrastemajade, pansionide ja turistide kodude liigitamise määrus'' ja hakati hotelle esimest korda riiklikult kategoriseerima ja nende üle järelevalvet teostama. Pärast Teist maailmasõda, 1950
kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab
kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab
1938 veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised, Moodustati Rahvarinne, mis seadis 80 valitsusmeelset kandidaati, kuid parlamenti pääses ka 14 opositsiooni saadikut. Presidendi otsevalimisest loobuti, 24.04.1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuste esindajad Eesti presidendiks Pätsi. Ametisse astus ka Kaarel Eenpalu valitsus. Valitsus kontrollis elualasid, Riigikogu hoolde kolmandajärgulised seadused, olulisemad presidendi dekreedina. Demokraatia taastamine ei olnud võimalik. Toimus rahva ja valituse kaugenemine, inimesi tõrjuti poliitiliste otsuste langetamisest eemale. 1920. a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda
Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus. Nagu eelmistel Vabariigi Valitsuse koosseisudel, olid ka Konstantin Pätsi esimesel valitsusel seadusandlikud volitused Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a alusel kuni 29. novembrini 1921, mil need kaotati seadusega 1. novembrist 1921 (RT 1921, 101, 192). Sellest alates kuulus Riigikogule ainuõigus seadusi anda kuni uue põhiseaduse jõustumisega 24. jaanuaril 1934 sai Riigivanem õiguse anda seadusi dekreedina. Sisukord 1 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seaduste loend o 1.1 26. märtsil 1921 o 1.2 1. aprillil 1921 o 1.3 4. aprillil 1921 o 1.4 25. mail 1921 o 1.5 1. juunil 1921 o 1.6 3. juunil 1921 o 1.7 8. juunil 1921 o 1.8 10. juunil 1921 o 1.9 15. juunil 1921 o 1.10 17. juunil 1921 o 1.11 22. juunil 1921 o 1.12 29. juunil 1921
4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja nendes väljavõtete andmine, väljakutsumine, kirjade kättetoimetamine, tähtajad, selgitav
eraldunud rahvast ja võttis oma soovunelmaid tegelikkuse pähe. Tervislik seisund oli ka halb. Riigikogu VI koosseis VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi
eraldunud rahvast ja võttis oma soovunelmaid tegelikkuse pähe. Tervislik seisund oli ka halb. Riigikogu VI koosseis VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. 28 Valimispäevadeks määrati 24.-25. veebruar 1938 Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi
1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 19301931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934. aastast massiliseks, ahvatles sedasama kordama kohanimede osas. Selle taustaks oli rahvusluse tõus ja autoritaarse riigivõimu tugevnemine mujal Euroopas; kohanimesid rahvuspärastati mh Lätis ja Rumeenias. 19. aprillil 1938 andis riigihoidja dekreedina ,,Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seaduse" (RT 1938, 42, 397), mille peaeesmärgi sõnastas § 1: ,,Haldusüksused, külad ja alevikud ning muud asulad peavad kandma eestipäraseid nimesid." Seaduse § 2 kohaselt kuulusid muutmisele võõrapärased, samuti labase tähendusega või halva kõlaga nimed. Muutmata jätta võis nimesid, mis ,,omavad positiivset tähtsust Eesti ajaloo seisukohalt". Seadus sätestas täpsemalt ka kohanimede määramise pädevuse,
1937. a. põhiseadusega kehtestatud presidendi pädevus oli suur. Pädevus oli sarnane 1933. a. Põhiseadusega kehtestatud riigivanema pädevusega. 1) 1920.a. PS-s täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem. Riigipead ei olnud. Riigivanemal ega valitsusel polnud dekreediõigust, s.o. õigust anda seaduse jõuga akte. 2) 1937.a PS-se iseloomustus läbi Vabariigi Presidendi rolli: a) presidendil oli dekreediõigus, s.o ta võis anda seadusi dekreedina. b) presidendil oli vetoõigus Riigikogu vastuvõetud seaduste suhtes. c) presidendil oli õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegne valimine ja Riiginõukogu uue koosseisu ennetähtaegne kujundamine, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Ta võis seda teha ka siis, kui valitsusele või isegi selle üksikule liikmele avaldati umbusaldust. d) valitsuse kujundamine oli presidendi ainupädevuses - ta nimetas ja vabastas valitsuse või
otsusest, kärbiti rahvavalimisõigusi. 4) Kodaniku põhiõigused- Jäi välja streigiõigus; trükivabadust, sõnavabadust ja ühinemisvabadust on valitsusel luba piirata. Riigikogu VI koosseis: Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35,
valitsusele arupärimisi, oli vaja 20. st 14-liikmeline opositsioon ei saanud pm midagi teha. Ainus, mida teha said, olid RK-s kõnede pidamine, kriitika tegemine. Seda võimalust ka kasutati. Info opositsiooni tegevusest pm ei levinud. Ajakirjandusel oli keelatud avaldada opositsioonilisi kriitilisi sõnavõtte. Rk-le esimene esitatud seaduseelnõu oli kalandusseadus. Vahetult enne RK kokkuastumist, 19.04, oli Päts andndud dekreedina 4 väga olulist seadust (ühingute ja nende liitude seaduse, kutseühingute ja nende liitude, koosolekute ja trükiseadus). Hiljem dekreediandlus vähenes. Väga olulised seadused kehtestati presidendi dekreetidena, ebaolulised Riigikokku. RK seadusandlik initsiatiiv jäi pm olematuks. Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse
annaabi.ee 
