Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht. Kuidas väljendub definiitsus? Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamisel. Nt inglise keeles väljendab the definiitsust, a/ an mittedefiniitsust. Millised on deiktilised elemendid? Kuidas on sellega seotud grammatiline isik? Deiktilised elemendid on keelendid, mis on otseses seoses kõnehetke ja -kohaga. Nt See jalgratas jäi mulle jälle ette. (See on deiktiline element, mis juhib tähelepanu ühele kindlale jalgrattale) grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele. Mis on aspekt? Millised on tema erinevad liigid? Milline on eesti keele aspektikategooria? Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja näitab ajalist
nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel. Nende referent ei osale enam informatsioonijadas kui informatsiooni allikas. Ta vaid kaasneb/külgneb taoliste näitavate märkidega ühes situatsioonis. Väljasurnud indeksi, nagu ka sümboli interpretatsioon võib toimuda ainult kultuurilise konventsionaalse koodi (keele) põhjal. Tüüpilised näited näitavad asesõnad, deiktilised märgid Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). ,,jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimeses idee". ,,Niisiis, sümboli eksisteerimise viis erineb ikoonilise märgi ja indeksi eksisteerimise viisist. Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega
-definiitsus ehk määratus näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Saab kasutada ainult lauses. Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. Areaalne nähtus! Eesti keeles võiks artiklite rolli omada sellised sõnad nagu see, mingi, selle, üks jms Adjektiivi kategooriad Võrdlusastmed: algvõrre(positiiv)- keskvõrre(komporatiiv)-ülivõrre(superlatiiv, millel nii analüütiline kui ka sünteetiline vorm) Verbi kategooriad Aeg ja isik on deiktilised kategooriad keeleline üksus, mille intepreteerimiseks on vaja teada mida see tähendab. Nt sõnad nagu eile, parem, vasak, mina jms. Ehk nende tähendus on seotud kõneolukorraga, tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad
(näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I
Keelemärgi olemus • Kas keeles esineb kõiki kolme liiki märke? Nt. onomatopoeetiliste sõnade ikoonilisuse küsimus. Kuigi need sõnad ei kajasta otseselt akustilisi karakteristikuid, nähakse neis siiski ikoonilisi märke. • Laiemas plaanis võib rääkida ka grammatilisest ikoonilisusest, vastavusest „rohkem keelelist vormi, rohkem sisu”. • Keelemärgi indeksilisuse küsimus. Deiktilised väljendid võivad saada laiemas mõttes indeksilise tõlgenduse, kuna nad on objektiivses seoses keele „osutusväljaga”. Nt Maja minu ees (deiktiline orientatsioon). Sõna kui keelemärk • Juba Aristoteles väitnud: meie suhtlemine, mõtlemine ja tegevus toimub asendajate, märkide abil. • On oluline vahet teha keelelistel ja mittekeelelistel märkidel. • Mittekeelelistele märkidele on lingvistikas tähelepanu pöörama hakatud alles viimastel aastakümnetel.
Igapäevases suhtlemises ei ole suureks probleemiks sõnade mitmetähenduslikkus. Nn analüütilise filosoofia esindajate katsed (20. sajandi 20. aastatel) rekonstrueerida täpne ja ühetähenduslik keel ei leia tänapäeval enam positiivset vastukaja. Ebamäärasus esineb sõnavaras kolmel kujul: Kontekstisidusus. Semantiliselt kontekstisidusad on kõik mitmetähenduslikud sõnad, sest vaid konteksti toel saab vastuvõtja aru, missugust tähendusvarianti konkreetsel juhul silmas peetakse. Ka deiktilised sõnad (pronoomenid, proadverbid) vajavad kas keelelist või keelevälist konteksti, et täita nende poolt vabaks jäetud semantilised tühikud, nt sellised sõnad nagu mina, täna, siin saavad oma konkreetse tähenduse kontekstist. Kontekstisidusus on omane ka hinnangulistele, astmestavatele ja dimensiooni märkivatele lekseemidele. Nad saavad oma väärtuse alles koos vastava mõõtkava, pidepunkti või maailmateadmisega. Nt K on pikka kasvu (sõltub sellest, kui vana K on
Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja
Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu) Verbid: minema ja tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja homme (lausumishetk) Vrd nt 1 ja 2 isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel 'räägitakse kolmandas isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause
võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita. 54. Teksti sidusus. Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus.
episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk)
Ta püüdis sellest ,,minast" välja tulla. Ta lõi sellise sõna nagu ichheit minasus. Pärisnimedel ei ole sisu, neil on ainult osutus, kuid see pole päris nii. Moodustame mingisugused sisud lähtudes osutusest. NT. tihitpeale mingit rahvast nimetatakse eriti halvustavalt lähtudes levinud nimedest sakslased fritsud. Kui Matjas on unikaalne, aga matsid on juba üldnimi. Vanja on unikaalne, aga vantkad on üldnimi. Sisu on sekundaarne osutuse suhtes. Deiktilised märgid Mina otsin oma tähendust lähtudes endast kui fenomenist. Mina on deiktiline märk. Kolmas isik, erinevalt esimesest ja teisest, ei ole deiktiline. Mõned lapsed ei suuda eristada deiktilisi isikuid. ,,Mina" on tema ja mitte keegi teine. Martin Buber (1878-1965) Tema jaoks on jumal absoluutne sina. (Fichte jaoks on absoluutne mina). Jumal on igas inimeses välja arvatud minus, see tähendab, et ma pean rääkima igaühega nagu jumalaga.
verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina' · Eksklusiivne 'meie' = 'mina ja tema' Verbikategooriad Polaarsus e kõneliik · Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab eitust ja jaatust. · Eituse välehdamise sagedamised viisid: o Eitus ei o Eitusverb aeg + isik + arv o Eitust märgitakse verbi afiksitega türgi k gel-me-yecek tulema-NEG-FUT ma ei tule Deiksis Deiktilised elemendid keeles on sellised keelendid, mis on otselelt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (viima tooma) Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse (millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. Nt. kas sa nendega juba rääkisid? Vrd nt 1. Ja 2. Isiku peronaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel) iga
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def. ja indef. sihitise jaoks). Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. Vrd nt 1. ja 2. isiku personaalpronoomen (mina, sina) iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist. Verbid minema ja tulema (suund) Kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) Eile, täna, homme (lausumishetk) 8. loeng 23.10.2018 Kõneviis ja modaalsus Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil.
olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused Indeksis sisaldub alati ka ikoon Märkide tüpoloogia SÜMBOL suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Peirce märkide eksisteerimise viisist ,,Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli
annaabi.ee 
