peapöörituse põhjus lastel just asendivertigo aga vanemaealistel põhjustab peapööritust see haigus juba 50% juhtudest. (Uneri jt, 2003; Oghalai jt, 2000) See on esinev siis kui pea positsioon ruumis muutub kiiresti võrreldes gravitatsioonijõuga. Pooltel juhtudel käsitletakse selle põhjused kui ideopaatilisi, nooremaealistel esineb seda kõige sagedamini peatraumade järgselt ja vanemaealistel, seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas. Põhjused Seda põhjustab mehaaniline ärritus sisekõrvas, kus vastavad mehhanismid annavad ebanormaalse vastuse pea liikumisele ja seeläbi ärritades tasakaaluelundeid tekib vertigo. Tekib see poolringkanalites, peamiselt posterioorses, harvem horisontaalses (3-12%) ja anterioorses poolringkanalis (2%). Ärritus, mis vallandab vertigo on põhjustatud poolringkanalitesse tekkinud sademe või trombi poolt, mis on kinnitunud endolümfi sees
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.)
1. Haigestumis ja esinemissagedus ning pärilikkus Eestis kannatab migreeni all ligi 10% elanikkonnast. Migreen algab tavaliselt noores eas, sagedamini 10. ja 30. eluaasta vahel. J. W. Lancei andmetel on esimene migreenihoog 25 %-l enne 15. eluaastat. Pärast 30. eluaastat hakkab haigestumine märgatavalt vähenema. Migreeni esmakordne esinemine pärast 50. eluaastat on seoses hüpertensiooni, ateroskleroosi, neeruhaiguste või kaelalülisamba degeneratiivsete muutustega. Kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses perekondlik, seega on enamasti päritav haigus. Haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi. T. Dalsgaard-Nielsen täheldas perekondlikku esinemust 75 %-l, seejuures emadest 50 %-l, isadest 19 %-l ja mõlematest vanematest 6%-l. Kaksikute uuringud on näidanud, et geneetilised faktorid ei ole migreeni ainus põhjus. Tõenäoliselt eelsoodumus aga on päritud. Päritud häire võib avalduda vegetatiivse,
Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral. Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste
Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised). Enamasti tekivad need liigestes, millele langeb kige suurem koormus - puusa-, plve- liigesed ja lülisammas. Osteoartroos on seisund, mis on teatud mttes vältimatu, kuna tegemist on vananemisest tingitud liigeskhre ja luude degeneratiivsete muutustega. On teada mned riskitegurid, mis soodustavad haiguse varajast teket. Ülemäärane kehaline koormus. Liigne koormus kiirendab liigeskhrede kulumist ja suureneb kergete traumade oht - raske füüsiline töö, stereotüüpsed liigutused, liigeseid koormav sport. Vähene kehaline koormus. Liigeskhrede toitumus on sltuvuses liigeskapsis oleva liigesevedeliku hulgaga. Kui liigeste liikuvus on väike, siis vedeliku tootmine väheneb, phjustades liigespindade suuremat hrdumist. Halb rüht
Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral. Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste
kaaliumi, joodi, rauda, kroomi, vaske, fluori, naatriumi ja tsinki. SELEEN (Se) Seleeeni avastas J. J. Berzelius aastal 1817. Seleen kuulub mikroelementide hulka ja võib suuremas kontsentratsioonis olla väga mürgine, kuid väikestes kogustes vägagi tarvilik. Seleen on tähtis antioksüdant. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Antioksüdandina kaitseb seleen mitmesuguste degeneratiivsete haiguste eest nagu arteroskleroos, emfüseem, maksatalitlushäired, hall kae, artriit, insult ja infarkt. Uuringutega on teada saadud, et igapäevane seleeni toidule lisamine vähendab ohtu vähki surra poole võrra. Seleen kuulub toiduainete primaarsete koostisosade hulka toitainete näol. Seleeni sisaldavad sellised toiduained nagu parapähklid, brokoli, seened, kapsas, redised, sibulad, küüslauk, seller, täisteratooted, mereannid. Kui inimene järgib loodusraviterapeudi poolt
· Vaimne tervis Kehaline ehk füüsiline tervis on valdkond, mida peetakse sageli peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse harilikult haigust. Kui kusagilt ei valuta, kui ükski luu ei ole katki. Kehalist tervist tugevdavad sportimine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja 4 haigustest. Kehaline aktiivsus toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti; hoiab kontrolli all tervise riskifaktoreid, vähendades sellega degeneratiivsete haiguste ohtu tulevikus; kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varasemas lapseeas ja säilib loodetavasti edaspidises elus.(Hussar, 2002). Inimese normaalseks arenguks ja füüsilise tervise säilitamiseks on tütarlastel vaja neli ja poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas.(Hussar, 2002). Regulaarne kehaline aktiivsus on tunnustatud kui terve eluviisi üks tähtsamaid komponente. Lapsepõlves kujunenud kehaliselt aktiivne eluviis võib kesta kogu elu.
· Plastilisuse käivitavad välised ärritajad, millest saadava informatsiooni töötlemiseks uusi närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat
Liikumise mõju tugevus on varieeruv ja selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ning varasem kehaline aktiivsus. Kõigepealt mõjutab liikumine selliseid tegureid nagu lihaste omadus ning üldine kehaline töövõime. Näitena vanuse kohta on liikumine organismile eriti oluline enne murdeiga ning naistel östrogeenivaeguse korral (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uued Soome uurimused näitavad, et lihaste nõrk töövõime on üha kasvav probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on oluline samuti ka enamiku krooniliste
· Plastilisuse käivitavad välised ärritajad, millest saadava informatsiooni töötlemiseks uusi närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat
Õdede vendade haigestumisrisk on umbes 10%. PÄRILIKUD HAIGUSED Nagu juba mainitud sai, on olemas ka selliseid haigusi, mille tekkes omab pärilikkus peamist rolli ja samal ajal on nende üheks sümptomiks (lisaks teistele) epileptilised hood. Taolistel puhkudel räägitakse juba konkreetsetest pärilikest haigustest ja enamasti ei arvata neid epilepsiate hulka. Sel juhul on tegu ainevahetusdefektide, aju degeneratiivsete haiguste, kromosomaalsete riketega jms. Reeglina avalduvad taolised haigused juba varases lapseeas ja neil juhtudel esinevad lisaks epileptilistele hoogudele ka teisi murettekitavaid sümptomeid (halvatus, vaimse- ja kehalise arengu pidurdumine jne.). Näideteks võib esile tuua progresseeruvat müokloonilist epilepsiat, neurofibromatoosi, tuberoosset skleroosi, fenüülketonuuriat jpt. Nende haiguste pärandumisreeglid on erinevad ja vajavad eraldi geneetilist konsultatsiooni. Viimast saab
· Marjad- Marjades on hulgaliselt antotsüaniine ja flavonoide, mida seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. · Kreeka pähklid.- on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks · Roheline tee.- Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega EGCG, mis on võimas antioksüdant. EGCG on suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. · Kookosõli.- Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke rasvhappeid. · Munad.- Munad on ühed parimad koliini allikad. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine tootmiseks. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu
ta maksma kinni kellegi haiguse, vanaduse, hariduse või hobid...ajaloos on suremusega seostatavaid tendetse 3 : 1. Traumad ja õnnetused 2. Nakkushaigused 3. Vanadusega seotud degeneratiivsed haigused Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS. Inimestel on õigus suhelda kellega ta ise paremaks peab, haiguste levikut on raske seega kontrollida. Koos keskmsie eluea tõusuga on tõusnud ka vanadusega seotid degeneratiivsete haiguste hulk, mis annab hogu skeptikutele ja alust väita, et 20. sajandil ei ole kõik veel ideaalne. Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm) 20. sajand on periood, mil haigus sai (jälle) peaasjalikult bioloogilisest fenomenist (tagasi) sotsiaalseks ("tagasi" seepärast, et kunagi, mil veel haigustekitajate ja ravi loodusteaduslikud meetodid tundmata olid, ta ju seda sisuliselt oli...). Haigust võib vaadelda · statistiliselt; · sotsioloogiliselt; · poliitiliselt;
Ettekummardust võivad tekitada ka neuromuskulaarse kontrolli häirumine, lihasjõudluse vähenemine ja kukkumishirm. Tagajärjeks on tasakaalu säilitamise raskus ja kõnnaku muutus. Muutused lihastes ja lihasjõudluses Sidekoe lisandumise tõttu võivad lihased muutuda jäigemaks, elastsus väheneb. Väheneb ka lihaste jõud ja kontraktsioonivõime. Sujuv kükkasendist ülestõusmine, mis on raskenenud eelkõige vanadel naistel, on seotud lihasjõu vähenemisega ja osalt ka liigeste degeneratiivsete muutustega. Erksus Vanuritel on tüüpiliseks erksuse põhjustajaks ebastabiilsus. Hommikul erk vanur väsib õhtuks ja võib kukkuda. Erksusest sõltub võime kontrollida oma tasakaalu ja kõnnakut. Vanuri puhul on tavaline uneapnea. Päeval võib selle tõttu olla erksus vähene. Ei ole veel selgitatud mil määral uneapnea korreleerub kukkumisega. Vaarumine Vanurite tasakaalu on registreeritud ataksiameetriga, mis mõõdab püstiasendis keha vankumist elektriliselt ja mehaaniliselt.
välisrotatsioon . Frozen shoulder e. periarthritis humeroscapularis, adhesiivne kapsuliit, jäik/külmunud õlg, scapulohumeraalne periartriit, õlaliigese kontraktuur- õlaliigese valulik jäigastumine. Esineb naistel rohkem kui meestel, keskealistel ja vanemaealistel, leitud seos rinnaküfoosiga. Ka korduvad rotator cuff`i tendiniidid võivad viia jäätunud õla häireteni. Mehhaaniline hõõrdumine ja ainevahetuse nõrgenemine viivad liigespinna degeneratiivsete muutusteni. Kõige altim põletikule ja ülekoormusele on m. infraspinatuse kõõlus. M. subscapularis on tugev siserotaatorlihas- selle lühenemine võib põhjustada märkimisväärset õlaliigese hüpomobiilsust. Lihase lühenemine põhjustab õlaliigese siserotatsioonasendi, mistõttu välisrotatsioon on puudulik või see ei õnnestu. Kui õlaliigese välisrotatsioon on piiratud, siis abduktsioon üle 90º on võimatu. M. subscapularis on raskelt palpeeritav, kuna ta asub abaluu all
annaabi.ee 
