Bioloogiline oksüdatsioon inimkehas Hingamisahel Ksenobiootikumide biotransformatsioon Ensüümid Oksüdaasid: otse reaktsioon hapnikuga Monoksügenaasid: lülituvad hapnikuaatomi substraadimolekuli (CytP450) Dioksügenaasid: lülituvad hapnikumolekuli substraadimolekuli (Trüptofaani oksügenaas) Hüdroksüperoksüdaasid: lipiidide hüdro- või vesinikperoksiidi konversioon (peroksüdaas, katalaas) Dehüdrogenaasid: bio-oksüdatsiooni kesksed ensüümid Hingamisahel Roll: energia saamine (prootonite transport) Koostis: Ensüümid: dehüdrogenaasid ja tsütokroomid Koensüümid: NAD/NADH, FMN/FMNH2, cytbFe3+/cytbFe2+ (e liikumine paarist + paarini), Q Teised: FeS tsentrid prootonite transpordiks Mitchell's theory Redokspaaride tähtsus NAD/NADH, NADP/NADPH, FMN/FMNH2, CoQ/CoQH2, lipoaat/dihüdrolipoaat, dehüdroaskorbiinhape/askorbaat, tioolrühma vahendusel funktsioneerivad redokspaarid tsüstiin- tsüsteiin ja glütatioonsüsteem Homotsüsteiin-Tsüsteiin- tsütosii...
Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad
Ühte lisati NaOH lahust ja teise Na2S lahust. Töövahendid: Keeduklaas, [Cu(NH3)4]2+,NaOH lahus, Na2S lahus Arvutused: 1. [Cu(NH3)4] + NaOH = Cu(OH)2 + Na + NH3 – Lahus muutus siniseks 2. Cu(NH3)4 + 2 Na2S = CuS2 + 4 NaNH3 – Tekkis must sade Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 – REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 – Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus
Rasvade seebistamine rasvade hüdrolüüsimine aluselises keskkonnas (näiteks NaOH või KOH juuresolekul), moodustub seep. 72.Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni. 1. Energia tootmine. Enamikus loomades oksüdeeritakse valdav osa rasvast metaboolsete protsesside käigus hoidmiseks vajaliku ATP genereerimiseks. 2. Soojuse tootmine. Mõnedes spetsialiseerunud rakkudes (soojavereliste loomade n.ö. "pruun rasv") toimub triatsüülglütseroolide oksüdatsioon soojuse saamise eesmärgil. Oksüdatsioonil vabanevat energiat ei kasutata mitte ATP sünteesiks vaid lastakse n.ö. lihtsalt tuulde ehk toodetakse soojust. 3. Isolatsioon. Külmades keskkonnatingimustes elavatel loomadel paiknevad naha all rasvarakkude kihid, mis täidavad soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. 75
substraatide kontsentratsiooni muutuste kaudu. (meaning mida rohkem substraati, seda suurem on reaktsiooni intensiivsus, sest kõik tuleb ju ära kasutada). Enim muutub reaktsiooni kiirus aga erinevate ensüümide aktiivsuse muutumisel. Kõige rohkem kontrollitakse fosfofruktokinaasi ning heksokinaasi aktiivsust. Praktiliselt kõikide glükolüütiliste ensüümide (va aldolaas) ühiseks tunnuseks on see, et nad vajavad toimimisega Mg2+ ioonide juuresolekut. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon Tsitraaditsükkel ja hingamisahela ensüümid Glükolüüsi protsessis vabaneb glükoosi molekulist ainult 7% võimalikust energiast ehk siis püruvaat (või laktaat) hoiab endas ülejäänud energiat. Siis kui hapnikupuudust rakus ei teki, ei ole vaja ka püruvaadist tingimata laktaati moodustada ning püruvaat transporditakse hoopis mitokondrisse, kust toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine (meaning hapniku juuresolekul võetakse talt ära karboksüülrühm)
puuduvad. Inimesel rasvade oksüdatsiooni tase erinev. Mida treenitum, seda intensiivsem hankimine energiat rasvadest. Ülekaalulisel inimesel madalam protsent. Lisaks aeroobsele lävele, mis on rasva ainevahetuse kontrollimiseks, lisaks on maksimaalne rasvade oksüdatiivsus. Otsitakse suurus, mil rasvade oksüdatiivsus on suurim. 50% juures suurim. Fatmax intensiivsus intensiivsus, kus ülekaalulised peaksid treenima. Madalal inensiivsusel rasvade oksüdatsioon sarnane, kõrgemal intensiivsusel lagi madalam rasvade oksüdatsiooni puhul. Treeningprogrammi puhul: intensiivsus peaks olema madalam miks? Üks treening kõrgemal tasemel, rasvade oksüdatsioon kõrge: süsivesikud kuluvad väheke, siis nende energeetiline ressurss tuleb taastada. Kaotatakse pool süsivesikute hulgast, pärast neid ei taastata. Läheb koju, siis sööb ta need tagasi, enamasti sööb üle. Lihtsam kui pannakse ülekaaluline harjutama madalatel intensiivsustel.
C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape
näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli moleku...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on...
muutlikke keskkonnatingimusi. Väliskeskkonnas immobiliseeruvad ensüümid ka pidadele, mis stabiliseerib neid. Osa hüdrolüütilisi ensüüme on seotud raku pinnaga. Nende kaudu akurdatakse hüdrolüüsitav substraat raku külge. Nt tselluloosi hüdrolüüsiv kompleks tsellusoom. Eksoensüümid: tsellulaasid, amülaasid, proteaasid, penitsillinaasid, eksonukleaasid, invertaas, ksülanaasid, pektinaasid jne. Orgaaniliste ainete aeroobne ja anaeroobne oksüdatsioon. Tsitraaditsükkel, selle funktsioonid. Heksooside katabolismirajad mikroobides. Polümeersed suhkrud mikroobide toidulaual. Glükolüüs (tavaline ja ürgne), pentoosfosfaaditsükkel, Entneri-Doudoroffi rada. Erinevate suhkrute sisenemine glükolüüsi. Suhkrute fosforülaasid. Heksoosid (kuue süsinikuga suhkrud) on väga olulised ühendid mikroobidele. Looduses sünteesitakse neid suures koguses ja pärast taimede surma jääb see kõik lagundada mikroobidele.
Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektronide liitmine ; reduktsioon elektronide loovutamine. Redokspotentsiaal elektronide üleminekule vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anoodil toimub oksüdeerumine ja katoodil toimub redutseerimine. Galvaanielement seadeldis, kus keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga
FOTOSÜNTEES HINGAMINE Toimumise koht Kloroplast Mitokonnder Sõltuvus valgusest Sõltub Ei sõltu Lähteained Süsihappegaas ja vesi Orgaanilised ühendid ja hapnik Saadused Org. ühend (suhkrud) ja hapnik Süsihappegaas ja vesi Energia kasutus Valgusenergia-keemiliseks energiaks Orgaanilise ühendi oksüdatsioon hapniku abil ja energia salvestamine makroergilistesse ühenditesse- ATP-sse Ööpäevane rütm Toimub päevavalguses Toimub nii öösel kui päeval Metabolismi protsess Assimilatsioon ehk lihtsamate Dissimilatsioon ehk keerukamate ühendite lõhustamine keerukamateks ühendite lõhustamine lihtsamateks
Tunnetus - Keel ja protsessi Assimilatsioon kõne d Akommo- datsioon Aistin- Taju Tähele- gud MÄLU Sisemine Välimine panu (skeemid Semantilin
Alumiinium Alumiinium on maakoores üks levinuimatest metallidest, olles 8,2% maakoore massist. Enam kui 250 alumiiniummineraali moodustavad üle poole maakoore massist. Alumiinium on pehme, kerge, hea soojus- ja elektrijuht. Alumiinium kui aktiivne metall esineb looduses vaid ühenditena. Iga 20. aatom maapõues kuulub alumiiniumile. Aktiivse metallina reageerib alumiinium juba tavatingimustes õhuhapnikuga, kattudes kiiresti õhukese oksiidikihiga. See muudab alumiiniumesemed küll tuhmimaks, kuid samas kaitseb tihe ja püsiv oksiidikile alumiiniumi pinda ning teeb ta passiivsemaks. Alumiiniumnõusid katva oksiidikihi tõttu pole hirmu, et need veega kokkupuutel või toitu keetes ära haihtuksid. Tuleks aga arvestada, et alumiiniumnõude kokkupuude happeliste toiduainetega nagu hapukapsas, marinaadid, bors jne ei ole soovitatav. Reageerimine toidus sisalduvate hapetega ühest küljest kahjustab alumiiniumnõ...
-piimhape viiakse verega maksa lihasrakkudest -langetab vere pH’d -kiirendab südametööd ja hingamist Mitokondrites laguneb glc lõpuni Tsitraaditsüklis ei teki ühtegi ATPd, tekib CO 2 Hingamisahelas tekib 36 ATP’d, kasutatakse ära O2, mida hingatakse Glükolüüs on glc I etapp, kus O2 on olemas FOTOSÜNTEES. kõik reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Eesmärk: orgaanilise aine tootmine I ETAPP – VALGUSSTAADIUM -vajab valgust -toimu vee fotooksüdatsioon e lagunemine -tekib hapnik ja vesinik -Tekib ATP -NADP- on vajalikud pimendustaadiumi reaktsioonide toimumiseks 1) FOTOSÜSTEEM II – kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks – vee fotooksüdatsiooniks (e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks 2)FOTOSÜSTEEM I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. II ETAPP – PIMENDUSSTAADIUM. CALVINI TSÜKKEL. -süsihappegaas -glükoos -ATP, NADP, -ei vaja valgust Kuidas on pimendusstaadium seotud valgusstaadiumiga?
lõõgastumisfaktor Osoon O3 Plussid Miinused Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus Plussid Miinused Purustav toime Vananemine Lipiidide peroksüdatsioon Vabade radikaalide rünnaku eelismärklauaks on lipiidides esinevad küllastamata rasvhapped. Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid. Ei ole patoloogiline protsess. Väikses koguses bioregulaatorid. Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid.
on 60 korda minutis. Pulss on arteriseina võnkumine. Kõige aeglasem on silelihas (5 sekundit) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. 1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP) 2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb glüksoosi oksüdatsioon piimhappeni. Energiat tekib ainult 2 ATP jagu. Seega on energiavabanemine hapniku juuresolekul 19 korda effektiivsem. Anaeroobne töö saab olla lühiajaline, sest energiat ei jätku ja piimhappe põhjustab lihase kiire väsimise. Kui pingutus muutub intensiivseks siis võin aeroobne töö minne üle anaeroobseks. See põhjustab järsu töövõime languse. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused: Lihaste väsimuse põhjused on: 1
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad
Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke Ensüümiks anaeroobse glükolüüsi keskne ensppm fosfofruktoosi kinaas 4) Fru-1,6-bisP lõhustumine trioosfosfaatideks Aldolaas A lõhustav toime annab DAP-di ja GAP-di 5) DAP isomeriseerumine Ensüümiks trioosfosfaadi isomeraas isomeriseerib DAP-di GAPiks, kuna glükolüütiliselt on lõhustatav vaid GAP 6) GAP oksüdatsioon Ensüümiks GAP dehüdrogenaas, oksüdeerib GAPi aldehüüdrühma makroergilist fosfaati kandvaks karboksüülrühmaks. Tekib1,3-bisfosfoglütseraat. See on substraatne fosforüülimine. 7) 3-fosfoglütseraadi ja ATP teke 1,3-bisfosfoglütseraadi makroergilise fosfaatgrupi ülekanne fosfoglütseraadi kinaasiga toodab ATP jja 3-fosfoglütseraadi 8) Fosfaatgrupi nihe Ensüümiks fosfoglütseraadi mutaas, viib fosfaatgrupi asendist 3 asendisse 2 9) 2-fosfoglütseraadist PEP teke
-) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos. -) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse. * ATP Adenosiid trifosfaat = universaalne energia üleviija. * Aeroobne protsessid, mis toimuvad hapniku juuresolekul. * Anaeroobne ilma hapnikuta protsessid. Glükolüüs * Glükoosi täielik oksüdatsioon kosneb kolmest etappist: -) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd. anaeroobse puhul toimub edasi fermentatsioon ehk käärimine ja tekib piimhape (kui pärast trenni tekib lihastesse piimhape, siis ajajooksul viiakse see piimhape maksa, kus see muudetakse tagasi püroviinamarihappeks) või etanool (kui hapnik ligi pääseb, tekib veiniäädikas).
valkude biosünteesi ahelas. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse kõik rakus vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O Bioloogiline oksüdatsioon erineb põlemisest selle poolest, et bioloogilise oksüdatsiooni käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks NB! konjugeeritud reaktsioonid ATP ongi rakkudes "energiakonserv", mis kannab 7 kcal/mool portsjonidena energiat kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks.
keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub. redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina
HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas: Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile nõrgalt happeline või tugevalt happeline kui sisaldab happevihmu põhjustavaid happeid. Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale. Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt: hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks lahustumine, näiteks: oksüdatsioon, näiteks: või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon: lahustumine hüdrolüüsiga leiab aset siis, kui lahustuvad mineraalsed karbonaadid, näiteks: selle protsessi käigus murenevad silikaadid: silikaatide murenemisprotsessid tekitavad lahustuvaid ühendeid, näiteks H4SiO4. happeline hüdrolüüs, mille käigus CO2-rikkas vees lahustub osa CaCO3 ja CaCO3·MgCO3:
· Degradatsioonil osalevad kofaktorid NADH ja FADH2 · Sünteesil osaleb kofaktor NADPH b) millise ensüümikompleksi toimel süntees kulgeb Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil c) milline keskse tähtsusega rasvhape on sünteesi lõpp-produktiks (struktuur) Ac-CoA ?? d) mille poolest erinevad rasvhapete -oksüdatsioon ja süntees (vähemalt 3 aspekti) B-oksüdatsioon: · b-oksüdatsiooni raja reaktsioonid toimuvad mitokondris, kuhu aktiveeritud rasvhape transporditakse · b-oksüdatsiooni rada on 4 etapiline korduv protsess · Iga tsükli jooksul eemaldatakse 2 süsinikku rasvhappe jäägi koosseisust · Iga tsükli tulemusena tekib AcCoA · AcCoA siseneb seejärel tsitraaditsüklisse, mille abil toimub energia produtseerimine. Süntees: · Rasvhapete sünteesiks vajalik AcCoA tuleb transportida tsütosooli mitokondritest
glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus käigus viiakse lõpule glõkoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. Valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastatud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon- vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastatud elektronide energia arvelt toimub ATP süntees, NADPH 2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
17)pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. 18) püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape 19)tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. 20) valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. 21) vee fotooksüdatsioon- vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis 2.VÕRDLUSED 1)Autotroofid / heterotroofid V: Sarnasused: 1) Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained. 2) Vajavad energiay elutegevuseks. 3) On olemas kõik elu omadused. Erinevused: A: - Moodustuvad orgaanilised ained anorgaanilistest - Kasutavad valgus- või keemilistenergiat. H: - Saavad valmis orgaanilised ained toidust - Kasutavad toiduenergiat
CH3COCOOH Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgul CO2 molekulid ja H aastoimid Valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekude ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2 Protsess toimub nähtava valguse olemasolul
elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oküdeerija genereerimine. Atsüklilises protsessis kantakse veelt võetud elektronid kahe järjestikku töötava fotokeemilise reaktsiooni vahendusel NADP-le. Tagajärjeks on 1. Vee oksüdatsioon ja O2 eraldumine. 2. NADPH moodustumine. 3. ATP moodustumine. Tsüklilisel elektrontranspordil kantakse elektronid redutseeritud primaarselt aktseptorilt ferredoksiini ning tsütokroomide vahendusel tagasi P-le. Tsükliline elektrontransport tagab üksnes ATP sünteesi ning ei kaasne NADP redutseerimine ega O2 eraldumine 8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. # Ensüüm Rubisco.
Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon - Asendusreaktsioon on anorgaanilises keemias keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega. Sellise reaktsiooni teine lähteaine ja teine saadus on lihtaine. Vahetusreaktsioon Reaktsioon 2 liitaine vahel, kusjuures mõlema aine ühed osapooled vahetavad kohad. Oksüdatsioon - Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub(oküdatsiooniaaste kasvab). Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Oksüdatsiooniaste - Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.(Lihtaines on oksüdatsiooniaste 0)
annaabi.ee 
