Vergilius teadis, et on olemad veel teine tee, mida saadab hing, vihjates Beatricele. Vergilius lisas veel, et sinna on seatud linn ja õnnis on see, kes sinna satub. Dante palus Vergiliust omale teejuhiks. Vergilius oli sellega nõus. Vergilius oli talle rääkinud, et nad jõuavad väravani, mida valvab Peetrus. Nad jõuavad põrgusse, kus näeb neid, kes on heidetud tulle. Nad hakkasid minema, Vergilius ees. 3. Laul Nad jõudsid põrgu väravate juurde. Dantel olid kahtlused, kuid Vergilius julgustas teda edasi minema. Nad sattusid põrgu eeskotta, kus olid need hinged, keda ei tahtnud ei taevas ega ka põrgu. Dante tundis seal mõned näod ära. Nad liikusid edasi, kuni jõudsid allmaailma jõe juurde. Selle jõe peal parvetas üks mees, kes aga keeldus Dantet ning Vergiliust üle viimast. Kui Vergilius oli temaga vähe vestelnud, jäi ta lõpuks nõusse ning viis nad üle. Parvetaja ütles
imelikud kuritööd - 8. Ring - Kuulvad petturid(kupeldajad, meeliajad, vaimulike ametite müüjad) - 9. Ring Kuuluvad reeturid(vennatapjad, külaliste reetjad). Lutsiferi asukoht. Seal olid Juudas, Casius ja Brutus. Lutsifer nosib neid oma kolme suuga. Põrgu sünge koht kus pole valgust, ega midagi muud lootust andvat. Mingi ingel kirjutab ta otsaette 9 p-d. Iga ringiga jääb neid vähemaks. Dantel endalgi on 1 patt: Kõrkus. Kohtab Pratizet. Kõige suurem saatja Bernard de Clairveux jne. Francesco Perarca (1304-1374) Firenze kodanik, notar. Dante mõttekaaslane. Saadeti riigist välja. Temas sai paavsti ametnik Avignonis. Käib koolis: tekib huvi Rooma kirjanduse vastu. Isa soovitab tal tõsist ametit omandada(advokaat vms). Kui vanemad surevad tal, loobud ta õpingutest ja pöördub Avingiooni, kust tast saab vaimulik(ilmalik-vaimulik)
ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione, ema Bella suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast perest pärit Gemma di Manetto Donatiga. 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia. Hiljem sündis neile veel poeg Giovanni. Dantel oli õnnetu armastus: ta oli juba 9-aastaselt armunud Beatrice Portinarisse, keda ta nägi üksnes kahel korral elus. Dante kirjutas hulga Beatricele pühendatud sonette, aga oma naist Gemmat ei maininud ta iialgi üheski oma teoses. Selleks, et osaleda Firenze avalikus elus, tuli kõigepealt astuda mõne gildi liikmeks. Gilde oli tollal linnas hulganisti, aga Dante valis arstide ja apteekrite gildi. Dante looming
unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium.
determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel eeskujuks napolion tahab õukondlikku karjääri teha. Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj noormees provitsis, kes tahtis karjääri teha tõusik eesti keeles. Louie 18 tuli võimule peale napolioni ja prntsuse revoltusiooni. Napolioni ajal olid klassid peapeale pööratud, said teha nt sõjaväes karjääri. Balsak ka 1830ndatel ,,inimlik komöödia" ei dantel ega balsakil ei ole midagi naljakat see komöödia. Koomilisena ei käsitletud vanasti mitte naljakat vaid madalaid teemasid, surelikke lihtinimeste elu. Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine. Flaubert Marpassant Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad. Romaan on nagu peegel. Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust realismi taotlus
Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul mängisid preester ja kooripoisid, hiljem tegelastena ka koguduseliikmed. Algul mängiti
sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust ega filosoofilisi teemasid.Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast,armukadeduses, abielurikkumisest.Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam, kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama labilõike kui ükski teine renessansikirjanik.Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed , käsitöölised , ametnikud , lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust- loodusepärasust.Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle.Abieli rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasienamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud)
(Saitanov. 2004: 63) Teoses oli väga tähtsal kohal arvsümboolika, mis läbis kogu teost. Eriti tähtis oli number kolm, kõik teose numbrilised parameetrid olid läbi mõeldud ja need olid kõik kolme kordarvud. ,,Jumalikus komöödias" oli kokku 100 laulu, mis oli täiusliku arvu 10ne ruut. (Saitanov. 2004:64) Käik põrgusse kestis ööpäeva ja selle ajaga läbiti kõik põrgu 9 ringi ja lisaks käidi ka Luciferi juures. Nähes patuseid põrgus hakkas Dantel neist kahju, mis siis kajastab inimlikkust kaasatundmist, kuid ta teadis, et need hinged olid selle ära teeninud oma pattudega. Alighier kirjeldab väga detailselt seda, mille eest, millisesse ringi satub ja mis seal toimub, ka seda, kes seal olid tollel ajal kui ka tänapäeval tuntud nimedest. (Saitanov. 2004: 65-72) Teekonnal põrgusse ja tagasi oli Dantel kaaslaseks Vergilius, kes oli Dante armastatuim luuletaja ning ka teejuht
hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud)
hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust – looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud)
Iga romaani süzee on lokaalne ja episoodiline: käsitleb ühte peategelast või koguni üht sündmust tema elus. Selline kompositsiooni arendas välja Chretien de Troyes (1130 -1191). *Geoffrey of Monmouth "Britannia kuningate ajalugu" Chretien de Troyes "Lancelot Vankrirüütel" Dante Alighieri (1265 -1321) Ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Kolm kuulsat Firenzelast: Dante, Petrarca, Boccaccio. Esimene neis Dante. Neil kõigil oma muusa- Dantel selleks Beatrice. Platooniline armastus. Platoni nimest. Hingeline, puhas, mittefüüsiline armastus. "Uus mahe stiil" Itaalia luule tekkeaeg oli hiline, sest veel 9. sajandil oli romaani maalimas üldkasutatav nn vulgaarladina keel, mida mõistsid kõik. Dante ajaks oli selles keeles luule eksisteerinud juba üle sajandi. Poeesia keskus-keisri õukond Sitsiilias, kus kujunes välja ka "uus mahe stiil" (dolce stil nuovo) st rohkete metafooridega armastusluule.
noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust. Boccacciol ei olnud sellist ärksust laiema elu suhtes, kui oli seda Petrarcal ja Dantel. Eraelulised teemad, pühakud, paavstid, üllad teod. Esikohal siiski armastuse teema. Teisalt aga, kui võtta teos kokku, võib öelda, et isegi kui ühiskondlik teema ei ole teoses otseselt välja toodud, siis laiemas mõttes tõi ta teoses tolle aja elustikku ja õhkkonda väga hästi esile, kirjeldas hästi. Igast ühiskonnakihist on juttu. Eraelu eepos nii on Dekameroni nimetatud, sest Boccaccio kirjeldab oma ühiskonnakihist päris palju
Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud)
Kolmandat romaani ta ei kirjutanud, sest nii lühikese aja tagant ei saa ajaloost hindavalt kirjutada. 1953 - ,,Hingede öö". Pagulane vana-aasta õhtul võõras linnas, ei tunne end koduselt. Astub majja, kus on palju ruume kohtub erinevate nähtustega. Ristikivi: ,,Tulevik on mineviku kordus." Kaks osa ning nende vahel kiri, mis romaani seletab. Romaan: reisikiri inimese alateadvusse, selleks jõudmiseni tuleb mälestused läbi käia. Vahepeal on pagulasel saatja nagu Dantel põrgus. Teises osas on kohtuprotsess seitsme surmapatu üle. Seal on ka jäägitult kommunismi eitav lõik. Edasi tuleb ajaloofilosoofiline sari. Kroonika-triloogia. ,,"Põlev lipp" 13. sajandi Saksa-Rooma riigist. ,,Viimane linn" 13. sajandi Palestiinast, ristisõdade ajast. ,,Surmaratsanikud" 14. sajandi palgasõduritest Itaalias ja Väike- Aasias. 1964 ,,Imede saar". Antiutoopiline teos, toimub 1348 ehk sama aasta kui Boccaccio ,,Dekameron".
Romaani peategelane on provintsinoormees Julien Sorel. See on vaimukalt kirjutatud teos, mis tõstatab 19. sajandi prantsuse kirjandusele iseloomuliku küsimuse noormees provintsist, kes üritab karjääri teha, nn ,,tõusik". Stendhal hakkas kirjutama suhteliselt hilises eas, ta oli romaani ilmumise ajal 40ndates. Oli Napoleoni sõjaväes teenistuses, mistõttu oli restauratsioon talle väga vastuoluline. Ka Balzac hakkas 30ndatel välja arendama oma romaanisarja ,,Inimlik komöödia". Ei Dantel ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises
). Juba hilisemas proosavormis rüütliromaanis tugevnevad kreeka romaani elemendid. Algne imemaailma kronotoop ei ilmne enam kunagi puhtal kujul. Küll moonutatult ja teistes funktsioonides, näit. romantikutel, sürrealistidel. Keskaegsed nägemusromaanid Nägemuse aeg reaalses ajas suht lühike. Nägemus ise on aga väljaspool aega (nt Dante “Jumalik komöödia”). Tähelepanuväärne on, et neis teostes tajutakse ajastu vastuolusid kui täiesti küpseid, st kui ajastu lõppu. Dantel paikneb kõik vertikaalteljel: all ja ülal; ja kõik on ajatu. Kõik eksisteerib korraga. Reaalne aeg ei oma mingit tähtsust, et mõista, tuleb ajakujutlusest loobuda. Kuid samas see vertikaal on historistlik: inimestel seal on oma ajastu tunnused. Iga kuju on tulvil ajaloovõimet ning pürgib seepärast kogu oma olemusega osa võtma ajaloost ajalises ajalookronotoobis (horisontaalteljel). Ajatu vertikaaltelg justkui ahistab endas peituvat tulevikkupürgivat ajalist horisontaaltelge.
Võttis kasutusele oktaavi vormi kaheksast värsist koosnev stroof. Puhtad riimid. Selle teose ja võttega saab esimeseks mainekaks kirjanikuks, kes seda stroofivormi kasutab pikemas eepilises teoses. Küllaltki oluline! Oktaav ise tekkinud Itaalias 13. saj, nagu sonett. Riimivõimaluste rohkus tingis küllaltki nõudliku vormi, aga see ongi itaaliapärane. Järgnevad teosed juba siis, kui tagasi F-s. 1341 ,,Armunägemus" kasutas tertsiine. Ka taotlus on filosoofiline, nagu Dantel. Allegoorilises ja sümboolses laadis. Kuid suurem ja laiem haare nagu ei tuleks välja B-l. Ikkagi jutustab rohkem armastuslugusid. Tunneb end paremini eraelulises ja intiimses. Üks küpsem teos enne Dekamerono on ,,Fiesole nümfid" taas luuleteos. Vb üks lüürilisemaid, vb võiks kasutada poeemi mõistet. Mütoloogilis-pastoraalne. Ajaloolise legendiga seotud: Fiesole paigast ja Firenze tekkimist sinna lähedale. Ühe karjase ja nümfi armastus, mis on traagiline
mässuõhutajad, valenõu andjad – kaevutaoline auk 9. reeturid – vennatapjad, kodumaa reetjad, isanda/heategija reetjad, külaliste reetjad Põrgu põhi: istub 3 suuga Saatan, kes pureb kolme suurimat patust: Juudas (reetis Jeesuse), Cassius ja Brutus (reetsid Caesari). 15 Purgatoorium – sinna pääsemiseks Dantel 7 P-i laubal, need kustusid. Sinna määratud isikud olid teinud pattu, aga anti lootust: pärast mõnda aega kannatamist avanevad taevaväravad. Dante patt – kõrkus. Põrgus allegooria, puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. NB! Seitse pattu: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine, liiderlikkus. Paradiis – sinna pääsevad vähesed väljavalitud, kes on jumalat pühendunult teeninud. Nt. märtrid, Karl Suur, Roland, Aquino Thomas, Beatrice. Suur särav kirgastunud paik.
annaabi.ee 
