38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid. 39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 40. Rõngusside (Annelida) ja lülijalgsete (Arthropoda) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt,
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb
· Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele iseloomulikuks tunnuseks on 5 ja rohkem paari jalgu. Vesikirbulised (Cladocera) ja sõudikulised (Cyclopoida) Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi. Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk)
Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed Insecta - putukad Incertae sedis Crustacea ehk vähid Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed. Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed Tänapäeval tuntakse Elupaigad on
Selts Pythiales Sgk Pythiaceae Phytophthora infestans Hmk. Myxomycota Klass Myxomycetes Selts Physarales Sgk Physaraceae Kratisitt Fuligo septica Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundipiim Lycogala epidendrum Enteridium lycoperdon Hmk. Kottseened Ascomycota Alamhmk. Pezizomycotina Selts Pezizales Sgk Discinaceae
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks
lestalised (Acarina), ämblikulaadsed lülijalgsed (Arthropoda), nugilestalised (Arachinida) alamhõimkond (Parasitiformes)alam-selts lõugtundlased puugilised ehk (Chelicerata) kõvakehalised puugid (Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota) ühepäevikulised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda),
................ 15 Seepiad............................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.
Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. 9 Koorikloomad Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar.
Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor. Erinevusi: rõngussidel ja limustel on pehme kehapind ning vastseks trohhofoor, lülijalgseil mitte. Kitiinkest, mida tuleb kasvades aegajalt vahetada, on lülijalgseil ühine hoopis ümarussidega (Nematoda) ja mõnede teiste "kottussidega". 41. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest Vähkide (Crustacea) klassid: Kl. mõlajalgsed (Remipedia): Tillukesed, usja kehaga, rindmik ja tagakeha üsna ühtmoodi lülistunud ja ühtmoodi jäsemetega. Ujuvad jäsemete abil sõudes. Kl. pimevähid (Cephalocarida): Tillukesed. Suur pea, jalgadega rindmik, peen jalgadeta tagakeha, lõpus kaks pikka niiti. Teine tundlate paar tagapool suud; teine alalõugade paar rindmikujalgade moodi. Kl
klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. 2. Lõugtundlased (Chelicerata), kuhu alla kuuluvad ämblikulaadsed (skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid. (Vikipeedia1) Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist. Pea tagumine osa on kukal, eesmises osas on kiirmik, tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast
parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d. Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks soolsus ja temperatuur. Soolsus muutub Läänemere edelaosa 20 -st Soome arhipelaagis 5 -ni. Soolsusel on tähtis osa parasiitide esinemises ning nakatumise levikus ja intensiivsuses. Läänemere lôunaosa on soodne kindlatele Digenea´dele, pôhjapool esineb palju koorikloomi (Crustacea). Soolsuse muutuse drastiliseks näiteks on mereliste trematoodide peaaegu täielik kadumine Läänemere lôunaosas. Lesta parasiitide puhul on selle pôhjuseks sobivate limuste ja teiste vajalike vaheperemeeste kadumine vähenenud soolsusega vetes. Teisest küljest on Läänemere rannikul riimveeliste diplostomatiidide (Trematoda) esinemine lestal suheliselt sage just tänu magevee môjudele. Temperatuur mängib olulist rolli nematood Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e levikus
Piklik jõekarp Kujulp piklik, otsast kiiljas. Pealt kollakas kuni kollakaspruun. Portselanikiht valge kuni kollakasvalge Rändkarp Väga äga liikuva limusena on rändkarp Venemaal põhjustanud palju pahandust sellega, et toitudes kõigist vetikatest peale sinivetikate, kaotab ta ära sinivetikate konkurendid, mille tagajärjel on järved läinud sinivetikaist õitsema ning eraldunud mürkidest on kannatada saanud terved loomakarjad. Vähid Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks
4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda) Selts: Tuhatjalgsed (Diplopoda) 9.3. Klass: Vähilised (Crustacea) Selts: Aerjalalised (Copepoda) Selts: Vääneljalalised (Cirripedia) Selts: Kakandilised (Isopoda) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) 9.4. Klass: Putukad (Insecta) Selts: Sihktiivalised (Orthoptera) Selts: Kiililised (Odonata) Selts: Mardikalised (Coleoptera)*
Catocala fraxini. Sugukond vaksiklased Geometridae on liikide arvu järgi teine sugukond. Vaksiklased on laiemate ja kirjumate tiibadega kui öölased ning nende röövikutel on säilinud ainult kaks viimast ebajala paari. Sellepärast peavad nad liikumisel tõstma tagakeha järele liiguvad nn ,,vaksates". Siit ka nimi ,,vaksiklased". Ladina keelne nimi ,,geometra" tähendab tõlkes ,,maamõõtja" Hõimkond: Vähid Crustacea Sellesse hõimkonda kuuluvad loomad elavad valdavalt veekogudes, on välimuselt ja siseehituselt väga mitmesugused. Nende pikkus on vähem kui 0,1 millimeetrist kuni 20 cm-ni. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel liikidel 15 cm. Üks ühine tunnus neile on see, et hingamiselunditeks on lõpused. Metoodilistel kaalutlustel on vähkide hõimkond soovitav jaotada kahte rühma alamvähid ja ülemvähid. Liikide arv: Eestis umbes 350 I Rühm: Alamvähid Selts: Lehtjalalised Phyllopoda
Reburikastest munadest väljunud vastsed (naupliused) arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täiskui vaegmoondega arengut. N: Aerjalalised on lahksugulised. Munadest kooruvat vastset nimetatakse vähikvastseks ehk naupliuseks. Elu jooksul kestuvad nad mitu korda. Kirpvähilised: Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused nagu nende vanemad. 106. Miks trilobiidid ( Trilobita ) ei olnud vähkide ( Crustacea ) üks rühm? 107. Mis on ühist (ja teistest lülijalgsetest erinevat) lõugtundlastel ( Chelicerata )? Lõugtundlased: (ühine) Keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kaks kehaosa pearindmiku ja tagakeha. • Suu ümber paiknevad kolmelülilised lõugtundlad, mis on teravatipulised ja sageli ühendatud mürginäärme juhaga. • Lõugkobijad on pikemad ja kaetud arvukate karvakestega. Mõnikord võivad need jätked olla ka sõrakujulised.
Diferentsiaal diagnostiliselt tuleb kahtlus tada aeromonoosi. Pistsikoloosi profülaktikaks on oluline tiikide regulaarne kuivaks jätmine ja töötlemine kloor (35 ts/ha) või kustutamata lubjaga (2025 ts/ha). Kalade vabastamiseks kaanidest aitab hästi nende vannitamine 0,1%ses ammoonium hüdroksiidi lahuses 12 minutit, samuti vannitamine KMnO4lahuses (100 liitri vee kohta 1,0 g preparaati, toimeajaga 60 minutit). Vähilaadsetest e koorikloomadest (Crustacea) põhjustatud haigused-krustatseoosid · Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad
annaabi.ee 
