juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e)) * Kui r_{xx'} = 1, siis kõik mõõtmisel saadud erinevused vastavadki tegelikele, tõelistele erinevustele isikute vahel * kui r_{xx'} = 0.5, siis on vea osakaal sama suur kui tegelike erinevuste osakaal Reliaabluskoefitsient (r xx’ ) annab testitulemuste täpsuse suhtelise hinnangu Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid – * Pearsoni r * KR-20 * Cronbachi alfa 12. Testi reliaabluse liigid / hindamise meetodid. 1. kordustesti meetod - Kordustesti meetod hindab seda, mil määral samad inimesed saavad ühe ja sama testi korduval tegemisel ühesuguse skoori. Seda nimetatakse ka testi stabiilsuseks. (kasut. sageli) * Lihtsaim reliaabluse leidmise viis * Erinevus mitme testimise vahel peaks kajastama puhtalt mõõtmisviga * Arvutatakse Pearsoni r Kuid tuleb ka meeles pidada, et: * konsistentne kogemus võib ajas muutuda
(eksisteerib harva) Direct Oblimin= võimaldab kaldpöördumist (vali see! Deltat ei muuda, see jääb nulliks) - OK Output aknas: Tabel "Structure Matrix": mida suurem arv seda mõjuvam. Faktorskooride salvestamine: Analyze - Dimension reduction - Factor - Scores (paremalt) - save as variables - ok. Tekib kaks uut faktorite muutujat tabelisse ja saab neid uurida. Tekkinud faktori Cronbachi alfa arvutamiseks: analyze-scale-reliability analysis - kõik testi muutujad sinna muutujate kasti - statistics (paremalt) - "Item" ja "Scale if item deleted" ette linnuke - ok. Tabel "reliability statistics" annab cronbachi alfa kõigi testide peale kokku. Tabel "Item-total statistics" annab cronbachi alfa erladi iga testi lõikes.
Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata
statistiliselt paremini ennustatavat muutujat. c) Nagu ka eelmise regressiooni puhul, kirjeldavad PseudoR-Ruudud seda, kui suurt osa mudel seletab ära ennustatava muutuja varieerumisest. d) Likelihood Ratio Tests näitab, millised prediktorid olid mudelis statistiliselt olulised. e) Parameter Estimates näitab täpselt, kui palju (ning kas statistiliselt oluliselt) iga sõltumatu muutuja panustas ennustatava muutuja ennustamisse. 11. PRAKTIKUM 1) CRONBACHI ALFA Cronbachi alfa on sisereliaabluse koefitsient. See näitab, kuivõrd testi küsimused mõõdavad sama konstrukti. Cronbachi alfa vahemik on 0 kuni 1. Tulemust peetakse rahuldavaks kui > 0.7 ja heaks kui > 0.8. Käsklusrida: Analyze Scale Reliability Analysis Sisestage kõik uuritavad muutujad. Lisaks valige aknast Statistics - Item, Scale, Scale if item deleted, Correlations. Tulemus: Reliability Statistics
väitsid, et neil on keskmises või tugevas joobes. 2-4 uuring eksperimentaalne katsealused vastasid küsimustikule peale video vaatamist, kas nad otsustaksid astuda vahekorda olles samas olukorras, mida näidati. Lisaks vastasid nad küsimustikule, mis sisaldas järgnevaid teemasid: kaitsmata vahekorra õigustamine; erutus; uskumus, et kondoomi kasutaine kaitseb suguhaiguste eest; hoiak kaitsmata vahekorra suhtes. Statistikas kasutati: standardhälvet, x², cronbachi , t-testi, z-skoori, f-testi Hüpotees leidis kinnitust: alkoholil oli väga suur mõju kavatsusele olla vahekorras ilma kondoomita. Naistel (4.uuringus, 2ja 3 osalesid ainult mehed) oli vähem positiivne suhtumine kaitsmata seksuaalvahekorda kui meestel. Alkoholijoobes katseisikud nõustusid ka rohkem õigustustega kaitsmata vahekorrale, kui kained katsealused. Platsebo tingimustes katsealused (3. uuring) kinnitasid samuti hüpoteesi andes samasuguseid vastuseid nagu kained katseisikud.
15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? Esimese uuringu puhul oli tegemist korrelatiivse analüüsiga ning meeste puhul leidis hüpotees ka kinnitust( joove vähendas kondoomi kasutamise soovi). Omavahel võrreldi kaineid ja joobnud vastuste andjaid. Ülejäänud kolmes eksperimentaalses uurimuses kasutati uurimuse analüüsiks t-testi, z- skoori, f- testi ning analüüsiti saadud standardhälvet ja cronbachi alfat peale küsimustikele vastuste andmist. Ka nendel puhkudel leidis kinnitust hüpotees, mille kohaselt alkohol paneb unustama kondoomi kasutamise ja subjekt on valmis vastu võtma kõrgendatud riske, nende võimalikke mõjusid vähem arvestades. Sama toimus ka nn. Platseebokatses, mis annab küll suuremad võimalused saadud tulemuse interpreteerimiseks ( lihtsalt fun ja nauding elustiiliks tarbimisajastul jne.) 16. Mida teeksid teisiti selle uuringu korraldamisel?
3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)? -Testi poolitamine - Cronbachi 2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest) · Mõõtmisvigade võimalikud allikad: - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused) - isiku ajutised kuid üldised omadused (nt tervis, motivatsioon, emotsioonid) - testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused,
Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal
INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste
"provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: “Mis ärevus on,” saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud)
kahel korral sama mõõtmistulemus – korduvtestimise usaldusväärsus - Korduvtestimise usaldusväärsuse leidmiseks peavad testi täitjad tegema testi kahel korral võimalikult väikese ajalise vahega. - Sisereliaablus - Mitmed andetöötluse tarkvarad (nt SPSS/PASW, Statistica) sisaldavad statistilist protseduuri, mida nimetatakse split-half reliability. Mõistlik oletus on see, et usaldusväärne mõõdik annab juhuslikult poolitatud alavalimitel ühesuguse tulemuse - Cronbachi alfa – sisereliaabluse indeks – iseloomustab testi küsimuste või ülesannete kooskõla - Mõõtmisvea parandus - Usaldusväärsuse peamiseks ülesandeks on anda pilt selle kohta, milline osa saadud tulemustest võiks olla tingitud mõõdetavast suurusest ja milline osa mõõtmisveast. - Valiidsus - Pealevaatamise valiidsus - Kuigi ülesandele lihtsast pealevaatamisest võib mõnikord
olukordades üldistamiseni? Kas need tulemused on kooskõlas teiste vastavaid probleeme käsitlenud uurijate tulemustega? *RELIAABLUS Reliaablus (reliability) mil määral on tulemused korratavad. Kasutatud vahendid ja protseduurid peavad andma samasugused tulemused sarnaste inimeste puhul ja sarnastes situatsioonides või samade inimeste puhul teises situatsioonis. Statistiliselt: · test-retest · Cronbachi - paljud inimesed vastavad mitmetele küsimustele, mis peaksid mõõtma sama konstrukti. Võib juhtuda, et uurimus on reliaabne, kuid pole valiidne. Nt võime mõõta inimese käepigistuse tugevust ja pidada seda intelligentsuse mõõtmiseks sobivaks kriteeriumiks. Me võime mõõta käepigistuse tugevust väga reliaabselt, kuid see ei tähenda, et meil on valiidne intelligentsuse mõõt.
Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks
selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: "Mis ärevus on," saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud)
annaabi.ee 
