koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas
deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Basso continuo ( it, katkematu bass) ehk generaalbass. Seal osalevad vähemalt 2 pilli: 1) Basspill, mis mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott, suuremates koosesiudes ka barokk-kontrabass ehk violoon) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassihelidele harmooniat. Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse
Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus.
sajandi teise poole suurmood oli villanella, mis matkis veel enam rahvamuusikat. Algul 3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga. Erinevate vormide üldnimetus, mille üheks alaliigiks oli tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la). · Pillid ja instrumentaalmuusika 16. Sajand Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. BAROKK · Sissejuhatus Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust
-It. või keiser Maximillian õukonnas Innsbruckis. Periood langeb kokku kõrgrenessansiga It. kujutavas kunstis (Raffael, leonardo de Vinci), arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Kõrvaga tabamatud struktuuri mängud ei köitnud heliloojaid, kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks. Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted. III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. "muusikute vürtsiks", kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr. 15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal
· Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil. · Stile rappresentativo Kujutav, etendav. · Stile concitato Erutatud (retsitatiivi) stiil. · Monoodiline stiil Ühehäälne laulmine akordilise saatega. · Basso continuo Meloodiat toetav harmooniasaade ehk generaalbass ehk nummerdatud bass kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. B.c-sse kuulub vähemalt 2 pilli bass ja harmoonia pill. · Intermeedium Koomiline pala kahe vaatuse vahel (18. saj. opera serias). Reeglina esitasid seda 2 lauljat ja 1 vaikiv näitleja. · Pastoraal 1690. lõpul intermeediumilaadsed antiigikarjuseainelised lavateosed. Pastore = it. k. karjus. · Dramma per musica It. k. muusikaline draama. Mõiste võeti kasutusele 17. saj. paljude libretistide poolt, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
