mediaalne tallanärv – n. plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE)
VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1
sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist 6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid n. musculocutaneus - plexus brachialis 7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla) ramus ventralis, ramus dorsalis, ramus meningeus, rami communicantes; ventraalharud (v.a. rinnanärvid) moodustavad põimikuid
Image - Axis (Epistropheus)- facies superior www.jurajartner.com 33. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Articulatio atlanto- axialis- aspectus fronto- lateralis www.jurajartner.com 34. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra cervicalis- aspectus superior www.jurajartner.com 35. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra thoracica- aspectus superior www.jurajartner.com 36. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra thoracica- aspectus lateralis www.jurajartner
9. RINNASEGMENTIDEST väljuvaid närve on arvuliselt 12 paari, neid nimetatakse interokostaalseteks ehk roietevahelisteks närvideks, nad paiknevad roiete vahel ja ei moodusta närvipõimikuid. 3 10. Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD, nende suurimad harud ja innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS
Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik
innerveerimiseks. 2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja
- paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga laatuvad otsmikujätke alumis-keskmise osaga - esialgu tekib lõpusevagudest väljaspool ektodermaalne urge sinus - ülalõug- ja alalõugjätke liituvad üha enam suupilu lateraalosas -> näo cervicalis kaob hiljem pehmete kudede ja luude areng - kui sinus ei kao, tekivad branhiogeensed väärarendid -> - Paariline primaarne ninaõõs tekib haistmisplaadi sissesopistumisel kaelatsüstid ja külgmised kaelafistulid - 7. embrüonaalnädalal eraldab seda primaarsest suuõõnest
XII N hypoglossus kaudu interna ja v jugularis laskub a carotis communis'el allapoole, Innerveerib KÕIKI interna vahel keelelihaseid anastomoseerub C2-3-st lähtuva radix inferior'iga- allapoole, pöördub siis Somatomotoorsed kiud, moodustub kaelasilmus- ansa cervicalis, mille kaarjalt ette ja lõpeb eferentne närv. keelelihastes. harud innerveerivad kaela eesmise rühma lihaseid Omab ühendusi (m sternohyoideus, omohyoideus, sternothyroideus;
(küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega)
reguleerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse kõike, mis on seotud sisekeskkonna püsivuse säilitamise ja elu alalhoiuga SELJAAJU – MEDULLA SPINALIS/MYELOS Üldandmed ja välisreljeef - valge värvusega silinderjas närvikoest väät - paiken lülisambakanalis - pikkus: 40-45 cm - kaal: 34-38 g - läbimõõt: ~1 cm (eest taha väiksem, külgsuunas suurem) - ei ole ühtlase läbimõõduga, esineb 2 paisumust: intumescentia cervicalis (ABC1) – frontaalmõõde kuni 1.4 cm intumescentia lumbosacralis (ABC2) – frontaalmõõde kuni 1.2 cm paisumused on kohtadel, kust lähtuvad närvid jäsemetele tingitud neuronite arvu suurenemisest - conus medullaris (ABC3) seljaaaju alumine koonusekujuline ots jätkuks on umbes 25 cm pikkune 2. õndralülile kinnituv lõppniit – filum terminale - bilateraalne sümmeetria + metameersus
harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2. Radix superior (C1-2-st) kaela eesmise rühma lihased: A) M. sternohyoideus, m. omohyoideus (seda innerveerivad 2 haru), m. sternothyroideus radix superior laskub mööda a. carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid. B) M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru 3. Ramus geniohyoideus m. geniohyoideusele 4 Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast): 1. Rami linguales innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m
luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde. Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse 3) Liikumine Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv: 1) Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli 2) Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli 3) Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli 4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII
- igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12 ★ innerveerivad roietevahelisi lihaseid, osasi rinnalihaseid ja kõhulihaseid, nahka rindkere eesmisel ja külgmisel pinnal - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet Kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS - moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest - paikneb kaelal peapöörajalihase m. sternocleidomastoideus all C1 - C4(5) ● temast lähtuvad lühikesed harud - TUNDENÄRVID -> kaela-, pea- ja rinnanahale ★ põimiku pikim närv: vahelihasenärv NERVUS PHRENICUS - seganärv, innerveerib diafragmat, osaliselt ka perikardi ja pleurat ★ väike kuklanärv ★ suur kõrvalestanärv
juhivad motoorseid funktsioone. Lisaks sellele asuvad seljaajus ülenevad ja alanevad juhteteed. Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb selgrookanalis. Seljaaju on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja ligikaudu ühe sentimeetri jämedune veidi lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaajust lähtub 31 närvi. Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa (pars: cervicalis, thoracica, lumbalis, sacralis et caudalis). Seljaaju liblikakujulise ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite
rinnalihaste alguskoht. 12 rinnalülil paiknevad lülikehade ja ristijätkete külgedel täiendavad liigesepinnad roietele. Kahel esimesel kaelalülil on teistsugune kuju kui ülejäänud lülidel. Esimene kaelalüli (atlas) on ringikujuline ja teine kaelalüli (axis või epistropheus) kannab oma keha ülemisel pinnal (katteplaat) käbikujulist jätket (dens axis). Kaelalülide ristijätketel on mulgud kaelalülisambaga paralleelselt kulgeva kaela lülisambaarteri (a. vertebralis cervicalis) jaoks. Lülid on omavahel ühendatud lülidevaheliste ketastega (lülivahekettad) ja lülidevaheliste sidemetega. Koos lülikeha tagaseinaga lülisambakanalit eestpoolt piiravad lülivahekettad koosnevad tugevast kiudkõhrelisest rõngast ja pehmest sültjast tuumast. Lülivaheketta funktsioneerimine on võrreldav veepadja omaga, mis jaotab rõhu ühtlaselt ja võimaldab pöörata igasse suunda. Lülisamba sidemete süsteem koosneb pikkadest sidemetest (eesmine ja tagumine
annaabi.ee 
