võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Nendest said kõrgemad kohtumõistjad. Hereesiad ja dogmaatika-Ristiusk pööras suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Kloostrite teke-Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Nii said alguse kloostrid. Augustinus ja Cassiodorus-Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane Aurelius Augustinius (354-430),ta arendas õpetust päris patust.Kuulsaim teos on ''Jumala riigist'', Cassiodorus elas 490-583,koostas munkade harimiseks õpiku. 3.India:Aarlased-2.a.t keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud,keda nim. aarjalasteks.Neist said tänapäeva hindude esivanemad,kõnelesid sanskriti keelt. Kastikord-Ühiskonnaliikmed jagunesid erinevatesse seisvustesse ehk kastidesse
Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline
otsustajad, restuareerijad, tõlkijad) Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl
Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused" Cassiodorus kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks
nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks
26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele 49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44 eKr - Caesari atentaat
Enamik antiikautorite teoseid on säilinud ja meieni jõudnud tänu munkade ümberkirjutustele ja Aleksandria raamatukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja kirjutati tekste ümber. Üks Cassiodoruse suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Ioonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendas usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630.aasta paiku. Cassiodorus pani aluse Vivariumile- munkade kopeerimistöökojale. Eesmärk koguda antiikajast pärinevaid tekste ja neid kopeerida/ümber kirjutada. Eriti head leiud, olid kloostrites aastasadu tolmu kogunud ja leiti juhuslikult. Cassiodoruse tekste loeti keskajal, kuid teda ennast eriti ei tuntud. Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati vigaselt. Pärast võimult tagasi tõmbumist asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju(sh paganlikke käsikirju) ning laskis neid munkadel ümber kirjutada
Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused. Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi.
Nimi Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt, teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17
5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj
Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks
D. saw the decline of the culture of ancient Rome. Papyrus became difficult to obtain due to lack of contact with Egypt, and parchment, which had been used for centuries, became the main writing material. Monasteries carried on the Latin writing tradition in the Western Roman Empire. Cassiodorus, in the monastery of Vivarium (established around 540), stressed the importance of copying texts. St. Benedict of Nursia, in his Regula Monachorum (completed around the middle of the 6th century) later also promoted reading. The Rule of St. Benedict (Ch. XLVIII), which set aside certain times for reading, greatly influenced the monastic culture of the Middle Ages and is one of the reasons why the clergy were the predominant readers of books. The tradition and
1. NIMI Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil
grammatika, mis on läbi aegade enim kasutatud grammatika. See jättis jälje ladina keele õpetamise tavadele ja mõjutas keskaja keelefilosoofia arengut. 24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Arhitektuur. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik. 25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes
Germaanlased kuuluvad indo-eurooplaste hulka, segaetniline moodustis. Mainijad: Homeros, Odüsseia Pytheas Massiliast Poseidonios Apameiast (90 a. ema), Thule Gaius Julius Caesar (Commentarii de bello Gallico) Nimetas germaanlaste pealiku Ariovistuse Plinius Vanem (1 saj. pma) Naturalis Istorija Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid)
Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa
papüürused stiliseeritud, abstraktsem kujutamine Herculaneumi papüürused * Lihtsamad ja robustsemad vormid Üleminek papüüruselt pärgamendile (2.4. saj) Kristuse kujutamine Papüürus Pärgament Hea karjus Sõdalane Bütsantsi kunst Tetrarhid (Diocletianuse reformide aegsed Cassiodorus (u 485585) nelikvalitsejad), 4. saj. Vivarium munkade Bütsantsi kunst kopeerimistöökoda Rabula gospel, 6. saj.: ,,abstraktne" Palimpsest kunst < kr palin `uuesti' + psao `kraabin' Bütsantsi kunst Pärgament pestakse puhtaks Vandlist diptühhoni osa. Peale kirjutatakse uus tekst Areobindus ja mängud
Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik
naise ja piiskopi eest põgenema“. Ta ei ignoreerinud kiriku autoriteeti, ega astunud selle vastu, vaid ta soovis munkade elu organiseerida korrastatult, kontaktis kirikuga, et kirik ei domineeriks, ent side kirikuga oleks olemas. Tegeleb ka patu- ja armuõpetusega. Esindab seni pelagiuslikku väidet, et patusus pole kaasasündinud, vaba tahe pole täielikult maha surutud ning Jumalik tahe ei pruugi sellele eelneda. Flavius Cassiodorus. Hüüdnimi senaator. See, kes on suur kloostrirajaja – Vivariumi klooster. Vivariumi klooster hakkab süvendatult tegema teadusliku uurimustööga. Seal oli kaasaja suurim raamatukogu. Kloostrisse seatakse sisse skriptoorium, kus hakatakse tekste ümber kirjutama. Selline kirjutamise töö ja kloostrikoolide rajamine on taustaks ka Benedictusele. Benedictuse reeglid. 5. sajandil leidub gürovaage, hulkuvaid munki, kes käivad kloostrist kloostrisse, kuid ei ole paiksed
annaabi.ee 
