apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel kõvadus-skaalasse kuuluvate mineraalidega. Enamike mineraalide kõvadus ei ületa 7. 28.11.12 9 · Valem: CaCO3 · Kuju: rombilised kristallid · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: värvitu, valge, hall, kollakas, punakas · Läige: klaasi 28.11.12 10 · Valem: CaMg(CO3)2 · Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: valge, kollakas, pruun, tumehall. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,8 2,9. 28.11.12 11 Valem: MgCO3 Kuju: trigonaalsed kristallid. Kõvadus: 4 4,5 Värvus: kollaka või hallika varjundiga valge. Erikaal: 2,9 3,1 28.11.12 12 · Valem: Fe2CO3
peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat
mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk metanool (HCOOH), butaan (C4H10). Ja mõned mitteorgaanilised ained nt nafta, marmor (CaMg (CO3)2 ), paekivi(CaCO3). Allotroobid Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad graniit, tahm ja teemant. Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsinik nanotorud, karbüünid ja fullereenid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite struktuuri või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi
tootmine; tänu inertsusele ning madalatele sulamis- ja keemistemp. saab lämmastikuga kaitsta protsesse õhuhapniku ja niiskuse eest ·Plahvatusohtlike gaaside kõrvaldamine naftakeemiatööstuses ·Autorehvid ·Jahutamine kaevetööd, toiduainetööstus SÜSINIK. C · Universumis levimuselt 4. kohal · Maal levimuselt 12. kohal, leidudes peamiselt lihtainena grafiidi ja teemandi kujul · Mineraalide koostises karbonaatide näol, nt lubjakivi CaCO3, dolomiit CaMg(CO3)2 · Oluline element kütustes, nt maagaasis CH 4 · Kõikide orgaaniliste ühendite koostises · Kaks stabiilset isotoopi - 12C ning 13C Süsinik Sulamistemp. 3800°C, sublim.temp. 4830°C Esineb väga paljude allotroopidena: ·Grafiit - kristalne, heksagonaalse struktuuriga, pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant kristalne (oktaeedriline, kuubline,
Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronide arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniaste(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne 12 Mg 2 24,312 8 Magneesium 2 5 LEVIK LOODUSES Looduses leidub magneesiumi laialdaselt, ainult ühendeina. Näiteks magnesiidis MgCO3, dolomiidis CaMg(CO3)2 ja karnalliidis KMgCl3·6(H2O). Magneesiumi kuulub ka klorofülli koostisesse. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal
maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5 Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik. Dolomiit esineb peamiselt settekivimites. Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal
Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise, sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2 20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende komponentide sisaldus tunduvalt suurem. Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige CaCO3 (kaltsiit) ja CaMg(CO3)2 (dolomiit), mis rikastavad vett kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonidega. Põhjaveekihid Eestis Põhjavesi esineb kogu Eesti territooriumil. Enamasti on põhjaveekihid maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all nagu kohati LõunaEesti moreenkõrgustikel ja PõhjaEesti rannikualadel.
seedekanali kaudu, seotakse Ca rasvhapetega ja väljutatakse ka) Ca imendumist soodustab laktoos Ca eritumist uriiniga soodustavad · alkohol, suitsetamine · kofeiin · keedusool · lihtsuhkrud · tsitruselised · paprika, kartul, tomat · liigne vit.C Osteoporoosi soodustab nii liiga vähene kui ka liiga suur kehaline koormus. Magneesium 70 % Mg on luude koostises Mg on oluline ens. akt-ks: fosforüülimine (CaMg ATP-aas), vajalik lihaste kontraktsiooniks. Fosfor, esineb fosfaatioonina ( peamiselt koos Ca ja Mg-ga) või fosforhappe estritena Vajadus ~550 mg, Vereplasmas 0,8-1,4 mmol/l, 2,5-4,3 mg% Laialt levinud, puudust esineb harva 7.3 Asendamatud mikrobioelemendid Vajadus väga vähesel hulgal, peamiselt ensüümide aktiivsuse tagamiseks. Varud pole pikaaegseks puuduseks piisavad. Ensüümide ja hormoonide tööd häirib nii puudus kui ka liig. Raud Raua metabolism on kinnine, s.t
mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate 5) Lubjakivid - tekivad peamiselt meredes mitmesuguste lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad
H3S+ - H2SeO4 CNO- - SeO42 NH4+ - Ca3(PO4)2- HF2- - Ca(H2PO4)2- N2H5+ - (1+) CaHPO4- HO2- - CuCO3- (II) N2H6+ - (2+) Cu2CO3(OH)2- - La(NO3)3- (III) Ti(NO3)2O- - H2SiO3 SiO32 H4SiO4 SiO44 H2TeO3 TeO32 H2TeO4 TeO42 H6TeO6 TeO66 VO3 VO43 WO43 IO42 (2 ) SO22 (IV) MoO32 (IV) TeO52 (IV) PoO32 (IV) XeO64 (VIII) NaOH Ba(OH)2 KOH La(OH)3 (III) KAl(SO4)2- - CaMg(CO3)2- - SO3 - Na2O - N2O5 - La 2O3 - (III) P4O10 - ThO2 - (IV) BeO - FeO - (II) Al2O3 - Fe 2O3 - (III) SnO - (II) MnO2 - (IV) SnO2 - (IV) ZnO - (II) Be(OH)2- Al(OH)3- AlO(OH)- TiO(OH)2- Fe(OH)2- (II) FeO(OH)- SnO2 . nH2O- (IV) Au2O3 . nH2O- (I) Au2O3 . nH2O- (III) OF2 K2O2 HgCl2 (II) Na2S Hg2Cl2 Mg3N2 SBr2O - NH4Br N2O Pb(N3)2 (II) NO2 CaC2 Mg (OH) 2+CO2 MgCO3+ H2O Fe+CuSO4 Fe SO4 + Cu H2SO4+Mg(OH) 2 MgSO4+2 H2O
· grauvakid (polümiktsed liivakivid) koosnevad mitmete mineraalide ja kivimiosakeste segust. (1), (8) Keemiliste ja biokeemiliste settekivimite rühmitamine põhineb keemilisel koostisel (Tabel 1). Tabel 1-Keemilised ja biokeemilised settekivimid SETE KIVIM MINERAALNE KEEMILINE KOOSTIS KOOSTIS KEEMILISED Karbonaatne Diageneetiline dolomiit Dolomiit CaMg(CO3)2 sete Evaporiitne sete Evaporiidid Haliit NaCl Kips CaSO4 x 2H2O Anhüdriit CaSO4 Rauaoksiidid ja Ferroliidid Hematiit Fe2O3 hüdroksiidid Götiliit FeO(OH) Sideriit Fe2CO3-
mitmesuguste lubjaskeletiga organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi. Viimase moodustumisel tekib marmor. Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks. Kaltsiidi kristalle võib leida peaaegu kõikides paemurdudes ja lubjakivi paljandites. Magnesiit MgCO3. 47,6% MgO, 52,4% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt. K 4-4,5, E 2,9-3,1. Värvus kollaka või hallika varjundiga valge. Lahustub HCl-s vaid kuumutamisel. Dolomiit CaMg/Co3/2. 30,4% CaO, 21,7% MgO, 47,9% CO2. Kristalliseerub trigonaalselt, tihti teralise või poorse ehitusega. K 3,5-4, E 2,8-2,9. Värvus hallikasvalge, mõnikord kollakas, punaka või roheka varjundiga. Soolhappes lahustub aeglaselt, kihisemata. Enamik D -st on tekkinud keemilisel settimisel või lubjakivides oleva Ca asendumisel Mg-ga. Kasut. ehituskivina. Anhüdriit CaSo4. 41,2%CaO, 58,8%SO3. Kristalliseerub rombiliselt, kuid esineb tavaliselt kompaktsete teraliste agregaatidena
arengut. Baltika kraaton hõlmab tänapäeva Ilmselt on küsija mõelnud ka suuri sündmusi elu peamiselt mineraal kaltsiidist (CaCO3), dolokivi 1 aga dolomiidist (CaMg(CO3)2). Seega saab Hakkame kõik halama:D -Kunda lade: Pakri, Ülem-Sillaoru, Loobu, Siluri kivistisi. Kas mõned kaltsiidist dolomiidi, kui asendada mineraali Shakyna, Kandle, Rokishkis ja Baldone kihistud kivististe rühmad on
Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatak se keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit,keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja iooni vahetus meetodit (ioniidid). Vee kuumutamisel üle 65 C laguneb HCO3 =H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikompo- nent, milles on veel Fe2O3*n*H2O ja CaMg(CO3). Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH) 2 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees. 13. Vee dissotsiatsioon.: Vesi dissotseerub vastavalt võrrandile : H2O=H+OH ehk 2H2O= H3O+OH. Prootonite ehk vesinikioonide konsentrat- sioonabil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide konsentratsioon negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH=-log[H+]
BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit. Kivimid magnesiit MgCO3, hematiit Fe2O3, püriit FeS, galeniit PbS, dolomiit CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 Merepõhja ja merepinna keemilise koostise erinevus
Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Kuumutamisel üle 65, laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3)2 need on vee aurumisjäägi põhikomponendid. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees. 15.) Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissots suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Vesilahuste pH väärtusi
Kaltsiit - CaCO3. Kaltsiidi kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena. Sageli esineb ka teralise massina. Värvus valge, kollakas, roosakas või hall. Lõhenevus väga täiuslik romboeedri pindade järgi. On levinumaid mineraale. Läbipaistvaid värvituid kaltsiite nimetatakse islandi paoks, kus on jälgitav palja silmaga valguse kaksikmurdumise (kujutise kahekordistumise) nähtus. Kõvadus 3. Dolomiit - CaMg(CO3)2. Esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena (fotod 1, 2). Värvus valge, kollakas või hall. Lõhenevus väga täiuslik. Esineb peamiselt settekivimites. Kõvadus 3.5 4. 43. Mineraalide füüsikalised omadused kui mineraalide määramise peamised kriteeriumid. a) Mineraalide värvus: idiokromaatiline värvus, allokromaatiline värvus, pseudokromaatiline värvus. b) Mineraali kristalli kuju. c) Mineraali pulbri (kriipsu) värvus
Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Vahetuskatioonid Na + ja H+; vahetusanioonid Cl ja OH-. Nii kationiidid, kui anioniidid võivad olla looduslikud ja sünteetilised, praktikas enamasti sünteetilised (sfäärilised terakujulised, kollakad-pruunikad, meenutavad kalamarja). Kationiidid ja anioniidid on regenereeritavad. Kuumutamisel üle 65° , laguneb HCO3- H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3)2 need on vee aurumisjäägi põhikomponendid. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees. 14) Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissots suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline.
iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl-(t)+OH-(l). Sellist demineralis. vett kasut laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses; 3)mitmed eri tüüpi meetodid (kasut vähem): membraan-filtrimine, ka kemikaalide kasut, mis sadestavad ebasoovitavad katioonid vähelahustuvate ühenditena. Vee kuumut iile 65 °C laguneb HCO3 = H+ +CO32-, siis sadestub välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent, milles on veel Fe2O3*nH20 ja CaMg(CO3). Põhjavee Fe2+ kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see õhuga kokku puutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähend Fe2+ sisaldust vees.. 13. Vee dissotsiatsioon, pH. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. pH diapasoon võib ulatuda 0...14, kus 0...6 on happeline kk, 8..
-ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H+ +CO3²-. CO3²- edasisel reageerimisel Ca2+ -ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. CaCO3 kõrval on katlakivis veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3). Põhjavee (Fe2+-ioone sisaldava vee) kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O 2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see õhuga kokku puutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada Fe2+ -ioonide sisaldust vees. 16. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus, näited). Vee kareduse mõiste(te) vananenud sisu ja vananemise põhjused. Kas mõisted vee karedus ja katlakivi on omavahel seotud? Kui on, siis kuidas? Kaasaegne:
vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH - -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H++CO3²-. CO3²- edasisel reageerimisel Ca2+ -ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. CaCO3 kõrval on katlakivis veel Fe2O3xnH2O ja CaMg(CO3). Põhjavee (Fe2+- ioone sisaldava vee) kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O 2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see õhuga kokku puutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada Fe 2+ -ioonide sisaldust vees. Ohtlik on joogiveesüsteemides segada veekogude vett põhjaveega. Kui hapnikurikas jõevesi sega hapnikuvaese põhjaveega, saadakse vesi, kus on Fe(OH)2 sade. 17. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus, näited)
juba esinev 146C laguneb (konts. väheneb 5730 a. jooksul kaks korda). Seega saab uuritava objekti jääkradioaktiivsuse määramisega määrata selle objekti surma-aega (seega ka elu-aega). Radiosüsiniku (või C-14) meetod: tähtis vanuse määramise viis kasut. arheoloogias, bioloogias, geoloogias ELEMENT SÜSINIK LOODUSES: LOODUSVARAD põhimass karbonaat-kivimid: lubjakivid (CaCO3), sh. kriit, marmor jmt. ja dolomiidid CaMg(CO3)2 e. CaCO3.MgCO3, vähemal määral sooda (Na2CO3), malahhiit (CuOH)2CO3 jmt. suur osa: looduslikud kütused: gaas-, vedel- ja tahkekütused Tahkekütuste formeerumine looduses (miljonid aastad): turvas → pruunsüsi → kivisüsi →antratsiit - toimub kõrgendatud to-l ja rõhul, C sisaldus suureneb reas ↓ ↓ ↓ ↓ 53-62% 64-80% 76-95% 94-97%C
muutus, mille tagajärjel krohvikiht laguneb. Näitena naatriumkloriidi (NaCl) puhul saavutab C/CS-väärtus (üleküllastusväärtus) 0º C juures kristallatsioonisurve 185 N/mm2. Võrdluseks enim kasutatud betooni survetugevus on 35-45 N/mm2. Tabel 2.5 Tuntuimad müüritises olevad soolad. Karbonaadid Sulfaadid Kaltsiit CaCO3 Kips CaSO4·2H2O Dolomiit CaMg(CO3)2 Bassaniit CaSO4·0.5H2O Magnesiit MgCO3 Epsomiit MgSO4·7H2O Nesquehoniit MgCO3·3H2O Heksahüdraat MgSO4·6H2O Hüdromagnesiit Mg[OH(CO3)2]2·4H2O Kiseriit MgSO4·H2O Natriit Na2CO3·10H2O Mirabiliit NaSO4·10H2O Thermonatriit Na2CO3·H2O Tenardiit Na2SO4
annaabi.ee 
