Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid aineid nimetatakse feromoonideks. 18. Tahketest alkaanidest valmistatakse määrdeaineid ja -õlisid.
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega
(maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid. · Polümeere kasutatakse plastmasside, kummide, tekstiilikiudainete jt. materjalide valmistamiseks. · Polümerisatsioon on reaktsioon, milles väikesed molekulid liituvad pikaks ahelaks.
Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega (bensiin, diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel. Tänu veeldamisele mahub tsisterni või ballooni 200 korda rohkem gaasi, kui seal oleks vabas gaasilises olekus. Vedelgaas koosneb propaanist (C3H8) ja butaanist (C4H10).Gaasiseadmed maagaasi ja vedelgaasi jaoks on üldjuhul samad, erinevad on siiski düüsid (vedelgaasil kõrgema kütteväärtuse pärast väiksema avaga), mis tuleb ühelt gaasilt teisele üle minnes vahetada ning seejärel leek reguleerida. Kivisütt leidub USA-s, Hiinas, Suurbritannias, Belgias, Poolas. 5 Kokkuvõte
katalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenus ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Umbes 8090 % naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine.
struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud, sisaldavad vaid üksiksidemeid, jagunevad hargnemata ahelaga-butaan, hargnenud ahelaga- metüülpropaan, tsüklilised-tsüklobutaan. Alkaanid on mittepolaarsed, sest süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed. Valdavalt esineb molekulide vahel Londoni jõud suurema molekulmassiga alkaanides tugevam. Alates butaanist hakkavad isomeerid. Hargnenud ahelaga alkeenidel on keemis-ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Omased on oksüdeerumis ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. CH4 + O2=CO2+2H2O. Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed Alkeenid (CnH2n) annavad kaksiksideme, järelliide een, Alküün (CnH2n-2) annavad kolmiksideme, järelliide-üün 18.2 Nimetada lihtsaid süsivesinikke; Peaks eaze (easy) olema. 18
hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). · Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaanid · Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. · Alkaanide korral alates butaanist C 4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega. Alkaanid: nomenklatuur · Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan, etaan jne. Järelliide on aan. · Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu aan asendamisel lõpuga üül.
selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto - või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
Karboksüül hapete nimetus tuletatakse süsivesiku nimetusest, milles molekuls on niisama palju c aatomeid, lõppu happe abil, CH4 (metaan) HCOOH (metaanhape); CH3CH3 CH3COOH (etaanhape) 1. Karboksüül hapete saamine. Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksutatsioon. 1)alkaanide katalüütilisel oksudatsioonil tekivad karboksüül happed. Tööstuslikult toodetakse sel viisil butaanist etaan hapet. Areenid Ehk aromaadsed ühendid. Need on tsüklilised ühendid., see tähendab et süsiniku ahel on sulgunud, kõige tuntub esindaja on benseen. Keemia tööstuse põhi tooraine. C6H6 plahvatus Page 18 ohtlik, mürgine, iseloomuliku lõhnaga. Põleb tahmava leegiga. Tehakse plastmasse, lõhekaineid, ravimeid, värvaineid jne.
t sisaldavad ainult üksiksidemeid. Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. Alkaanide korral alates butaanist C4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega. Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Londoni jõud. Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, mis on üheks inimkonna
1200°C juures süsinik ja vesinik. 1500°C juures etüün ja vesinik. 1200°C 1500°C CH4 C + 2H2 2CH4 C2H2 + 3H2 3. Asendusreaktsioon halogeenidega. Toimub valguse toimel. CH + Cl2 HCCl + HCl klorometaan, metüülkloriid 4. Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides.
1200°C juures süsinik ja vesinik. 1500°C juures etüün ja vesinik. 1200°C 1500°C CH4 C + 2H2 2CH4 C2H2 + 3H2 3. Asendusreaktsioon halogeenidega. Toimub valguse toimel. CH + Cl2 HCCl + HCl klorometaan, metüülkloriid 4. Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides.
(CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. 12
orgaanilised. Anorgaaniliste (looduslike) agensite tunnusnumbrid algavad 700st ning iseloomustavad nende molaarmassi, näiteks ammoniaagil (R717) molaarmass on 17 g/mol, seega on selle agensi tunnusnumber 717. Vesi (R718). Süsinikdioksiid (R744). Alates 1930.a. on külmutusagenssidena hakatud kasutama orgaaniliste süsivesinike baasil toodetud freoone. Freoone on toodetud metaanist CH4 (R12, R22, R11), etaanist C2H6 (R114, R142), propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori, kloori või broomi aatomitega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 21 Külmutusagensside tähistus Freoonide üldvalem on Cn Hx Fy Clz Bru kus üksikute komponentide aatomite arv on omavahel seoses x + y + z + u = 2n + 2 Freoonid on lõhnata ja värvita vedelikud. Kuna erinevate termodünaamiliste ja füüsikalis-keemiliste
Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu Saadakse: NaOH + CH3COONa = CH4 + Na2CO3 Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 1. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides Lõhnata, suure lekkevõimega, lagundavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine) 1. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest.
gaas- lämbumine. Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides. Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. • Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine). 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)
!! Teised põlevgaasid. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Üks kergemaid gaase ja on õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Keevitustöödel tuleb rangelt täita ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku segu põleb sinise leegiga, kus puuduvad selgelt eristatavad põlemistsoonid ja leeki on raske reguleerida. Propaani ja butaani segud koosnevad põhiliselt propaanist (C 3H8) ja butaanist (C4H10) ning normaaltingimustes on kergesti süttiv värvitu ja lõhnatu gaas. Ohutuma kasutamise eesmärgil lisatakse gaasisegule tugevalt lõhnavat ainet (kuni 0,005 massiprotsenti). Ta on õhust raskem ja moodustab juba väikeses koguses koos teda ümbritseva õhuga süttiva segu. Hoiatus!! Kui gaas pääseb kontrollimatult balloonist välja, võib ta süttida ja plahvatada. Plahvatusohtlikkuse piirid nii õhu kui hapnikuga on 1,5...9%
minimaalne. Kasutatakse energeetilise kütusena seal, kus muude kütustekasutamine on kallim või raskendatud (eelkõige loodushoiu seisukohalt). Eestiskasutab energeetilise kütusena osaliselt maagaasi Iru Elektrijaam Tallinna küljeall. Eestis kasutatakse Venemaalt saadavat maagaasi, mille varustuseootamatu katkemise korral on võimalik kasutada Lätis asuvat looduslikus maa-aluses hoidlas hoitavat reservi. Vedelgaas Vedelgaas koosneb põhiliselt propaanist ja butaanist ning onkeemiatööstuse (naftatöötlemise) produkt. Kuigi tegemist on kütusega, midatransporditakse ja hoitakse vedelal kujul, saab vedelgaasi kasutada (põletada)pärast aurustamist vaid gaasilises olekus. Seetõttu vaadeldakse teda ikkagigaasilise kütusena. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt majapidamisgaasinaseal, kus soovitakse just gaaskütust, kuid puudub võimalus maagaasikasutamiseks. Tehisgaasid Tehisgaasidest tulevad kõne alla kamberahjugaas ja generaatorigaas.Tehisgaase saadakse
kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
annaabi.ee 
