arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias. Myanmari (Birma) ja Tai elanikest on budiste 85% ning Kambodza, Laose ja Jaapani elanikkonnast üle 70% Budism on riigiusundiks Tais ja Bhutanis. Buddha eluga seotud kohad Põhja-Indias on olulised peaaegu kõigile budistidele. Buddha õpetus on edasi antud kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism Hinduism hõlmab paljusid Indiast pärit uskumusi. Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest hingest mis sünnib pärast surma uude kehasse. Iga tegu, olgu see siis hea või halb mõjutab inimese praegust elu ja tulevasi elusid. Seda seaduspära nimetatakse sanskriti keeles karmaks
4. Bhakti Yoga (jumaluse kirglik austamine) 5. Itatha Yoga (asendite võtmine) Varanasi · Ühe hindu legendi järgi rajati linn jumal Siva poolt u 5000 a tagasi. · Kuulub hindude seitsme püha linna (saptapuri) hulka. · Seda külastab aastas üle miljoni palveränduri. · Linnas on üle tuhande templi ja pühakoja (kuulsaim on Kaski Viskuvanathi kuldtempel) · Vanad hindud tulevad Varanasisse surema. · Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida.
kojusaabumise tunnus. Ühe traditsiooni kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge. Hiinas on kollane tähendanud või tähistanud maad, keskpunkti, Jangtse jõge ning yangi. Kollane esineb 43% riigilippudest. Lippudel ja vappidel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama allegooria on kollasel tähel. Hindudele sümboliseerib kollane päikest ja Siva põhjapoolset nägu. Budistidele on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik budistlikud mungad safrankollaseid rüüsid. Kristluses sümboliseerib kollane Juudast, juute ja ketsereid. Kollast ei kasutata liturgilise värvina. Islamisusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. Kõige paremini jääb meelde kollasele paberile trükitud must tekst kuna kollane äratab kõige
valiku ette sattudes üritavad leida sellist lahendust, mis tooks maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Samas meeldiks mulle siduda sellesse valemisse ka kübeke eudaimonismi, just nimelt heaolu näol. Seega näeksin mina antud moraalses küsimuses lahendusena sellist teguviisi, mis tooks kõigile osalistele heaolu. Sõnastades lahti, mis on minu jaoks eetika kriteerium, ütleksin, et see ei ole teoloogiline, vaid psühholoogiline. Samaselt budistidele usun, et moraal on suures osas mõistuse küsimus. See teema on minu silmis tihedalt seotud ka ilu ning selle kriteeriumitega. Eetiline ja ilus inimene on minu arvates see, kes juhindub oma elus enda parimast osast: mõistmisest ja intuitsioonist, armastusest ja kaastundest. Kokkuvõttes leian, et iga inimese maailmavaade ning arusaam universumi toimisest ning sügavamad usulised küsimused on vägagi isiklik teema ning ei peaks vajama
Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad
religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista. Arvan, et üleüldised teadmised teistest usunditest on kindlasti väga kasulikud teiste inimeste ja nende käitumise mõistmisel. Kui teaksime natuke rohkem erinevatest religioonidest oleks ilmselt nii-mõnigi konflikt ära hoitud. Leian, et inimesed võiksid olla budismi põhimõtetest pisut teadlikumad, sest budism jagab nõuandeid mis tuleksid ka mitte-budistidele kasuks. Tänapäeval kiire elutempo juures ei jõua me ilmselt piisavalt keskenduda iseendale ning oma hingerahule. Budismi eesmärk ongi just keskendumine hingele, mis aitaks ilmselt nii mõndagi inimest. 3 BUDISM JA BUDDHA Budism on oma nimetuse saanud buda järgi. Buda ei ole isik, seda võiks pigem nimetada tiitliks, mis tähendab virgunut. Isik, keda teatakse Buddhana on 6.5. sajandil eKr Põhja-
See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku
Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise.
Valge on uue algava päeva, uu elu, puhtuse, süütuse, saladuse ja vaikimise sümbol. Valge on vaimne kaitsja, see innustab ja paneb end maksma. Valges peitub usk tulevikku, see ei ole pimedast juhusest kantud, vaid sihikindel, teadmistega suunatud tegevus. Valge on puhas ja puhastav. Kuna valge on kõigi värvuste kogum, leidub selles kõigi värvuste koosmõju ja täius. Kui meile on must leinavärv, siis budistidele on selleks valge. Valget loetakse kõige külmemaks värviks. Vastupidiselt kõike neelavale mustale, peegeldab valge endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse. Inimene ihkab valge värvi puhastava jõu poole, kuid ei suuda elada ja pidevalt töötada steriilses valges keskkonnas. Valge tuba, valge mööbel ja valged tekstiilid ja kogu tulemus meenutab Lumekuninganna lossi. Valged seinad ja erivärvi mööbel mõjuvad koos väga hästi ja ruum on suur ning puhas.
lendlehti, mis kutsusid Diemi valitsust üles näitamaks kaastunnet kõikidele religioonidele. Valitsuse vastukajaks sellele enesetapule oli tuhandete budistidest munkade vahistamine. Paljud kadusid ning neid ei nähtud enam kunagi. Sama aasta augustiks oli veel viis munka sooritanud samalaadse enesetapu. Selle peale vastas üks Lõuna-Vietnami valitsuseliige, et las nad põlevad, kui me plaksutame käsi. Mõned liikmed isegi pakkusid bensiinivarusid budistidele. Need sündmused veensid Kennedyt, et Ngo Dinh Diem ei suuda eal ühendada lõunavietnamlase kommunismi vastu. Diemi kõrvaldamiseks oli tehtud mitmeid üritusi, kuid Kennedy lasi VIE ja USA sõjalistel jõududel teda kaitsta. Selleks, et Lõuna-Vietnamis oleks populaarsem juht, nõustus Kennedy, et CIA roll seal peaks muutuma. Lucien Conein, CIA liige, andis Lõuna-Vietnami kindralitele 40 000 dollarit, et nad viiksid läbi riigipöörde, mille jooksul USA jõud ei tee üritusi kaitsmaks
toimunud avarii. Kollast kaarti näidati jalgpallis esimest korda IX jalgpallimaalimameistrivõistlustel 1970 aastal. Kollast värvi saadakse taimselt kollasest võhumõõgast (iris pseudocorus). Teise hüpoteesi järgi tuleb sõna kollana sõnast `kold', sest koldadest tehti minevikus kollast värvi. Inglisekeelses kõnepruugis on sõna `yellow' umbes 9. sajandil vanas inglisekeeles `gelou', `yelow', `yelwe' . On olemas kollane ajakirjandus. Hindudele sümboliseerib kollane päikest, budistidele alandlikkust ja loobumist, munkade rüüd olid varem safrankollased, nüüd punased. Islamis on kollane samuti päikesevärv, alguse ja võitluse värv, aga Kristluses seevastu on kollane hoopis ketserite ja reetmise värv. Kõige paremini on nähtav ning jääb meelde kollasele paberile trükitud must tekst. Kuna kollane äratab kõige enam tähelepanu ning seostub kasu ja kvaliteediga, siis parimaks majade müügihinna saamiseks istutatakse müüdava maja ette kollaseid lilli.
Valitsesid Araskiidid, hiljem Sassanniidid 12-aastaselt sai esimese ilmutuse. 24-aastaselt teine ilmutus, mille peale visati rühmitusest välja. Uus kuningas tema uskumusi ei toetanud. Tagakiusamise taga oli ülempreester Kartr. Hea ja kurja võitlus Kannatuse motiiv Jeesus, Buddha jne on tema eelkäijad ja on rääkinud põhimõtteliselt sama asja eri keeltes. Levitajad esitasid manilulst selle religiooni uue tõlgendusena, mille uskujatele nad seda levitasid. Nt. budistidele levitati seda, kui budismi uut tõlgendust, kuigi tegelikult oli see uus usund. Kõikidele inimestele, erinevates keeltes. Kölni Mani koodeksi õpetused: 1. Jumalik element maailmas 2. Kaks juurt ehk alget 3. Kolm ajastut (minevik olevik tulevik) Valguse maailm teda ümbritseb lähim kaaskond ehk abstraktsete mõistete personifikatsioonid, keda kujutatakse maailmana. Pimeduse ja kurjuse maailm on lõunakaares, selle valitseja on Ahriman. Sama jutt kaaskonna kohta.
lasta. Naised peavad looma kodutunde kõigile perekonnaliikmetele, valvama meeste asjade järele ning tegutsema osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad ausatama ja lugupidama naistest, muretsema neile ,,kaunistusi", nt ilusaid riideid ja ehteid. Õnneliku maa suutra suutras kirjeldatakse mütoloogilist ,,puhast maad"/paradiisi, mis budistide arvates asub kusagil kaugel läänes, loendamatute maailmasüsteemide taga. Maailmasüsteem tähendab budistidele kaugelt suuremat ühikut kui üksnes meie Maa. DZAINISM Dzainism tekkis 8.-7.saj eKr Gangese jõe basseinis. Nimetus tuleb sanskriti keelsest sõnast jaina. Sellega tähistati kõiketeadvate õpetajate järgijaid. Õpetajad olid alistanud kõik kired ja meeleseisundid, sel teel jõudsid nad valgustuseni ja vabanemiseni ümbersündide ahelast. Dzainism on usuline traditsioon, mille keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Õpetatakse, et universum on igavene ja sel pole loojat
arusaama kõikvõimsast jumalast, samas kui mõnes mahajaana vormis on see olemas. Kuigi budism tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju, on olemas palju ühiseid elemente. Kõik budistid on inspireeritud Buddha elust ja järgivad tema õpetusi. Nad kõik näevad oma usku kui aktiivset religiooni, millel on otsene mõju inimeste elule. Nad püüavad elada hüvelist elu vähendada kannatusi ja austada loodust. Ja nagu teistegi Ida usundite järgijatele on ka budistidele oluline hea karma pälvimine, nii, et nad võiksid nautida soodsat taassündi järgmises elus. Olles välja kujunenud India linnade suursugustes kastides reaktsioonina braahmanide võimule, pakub budism, vastupidiselt brahmanismile, mille kohaselt on vaimulik tee määratud ainult mõnedele, kõikidele avatud tee. Sellele vaatamata on kloostrielu (sanga, munkade kogukond) sellisel kujul, nagu elas Buddha oma õpilastega kuni surmani 81 aastasena, privilegeeritud tee. 3.1
Japan Sencha Makinohara Makinohara prefektuurist pärit erinevate Sencha teesortide segu. Magusa pählimaitsega vaimustav tumeroheline teeleht. Tee, mis võimaldab näha erinevusi Sencha tee tavalise ja eliitsordi vahel. Magusa ja maheda maitsega. 5.1 Matcha Matcha on rohelise tee pulber, mida kasutatakse nii tee valmistamisel teetseremooniatel kui ka jookide ja söökide valmistamisel. Matcha pärineb Hiinast, kuid tänu zen budistidele levis see 12. sajandil Jaapanisse. Saareriigil saavutas matcha oluliselt suurema populaarsuse,samal ajal kui oma sünnimaal Hiinas hakkas see vähenema. Tänaseks on peamise matcha tootjamaa kuulsus Jaapanil. Jaapani matcha on rohelisest teest reeglina kallim, sest selle valmistamine on aeganõudvam ja ressursimahukam; lisaks ekspordib Jaapan
3. Prognoos: lakkamine on võimalik. On võimalik, et elujanu lakkab, siis lakkavad ka kannatused. 4. Nirvana ärapuhumine, lakkamine. Suurimaks kannatuseks on pidev taassünd. Nirvana on totaalne surm. Nirvana saavutamiseks on vaja kaheksaosalist teed, mis tähendab budismi tõdede aktsepteerimist, maailmavaates budismiga kohanemises, mediteerimist (oma mõtete analüüs, keskendumine). Viis esimest reeglit kehtisid kõigile budistidele, viis järgmist ainult munkadele. Tänapäeval on munkadel 227 ja nunnadel 311 reeglit. Buddha polnud naiste suhtes positiivselt meelestatud. Reeglid 1. Hoiduda igasugusest (füüsilisest, vaimsest, verbaalsest) vägivallast. 2. Mitte võtta seda, mida pole antud. 3. Hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest. Seda on erinevates maades erinevalt mõistetud. 4. Mitte kõnelda seda, mis pole tõde (tõe mittekõnelemine). 5. Mitte tarvitada meelt tumestavaid aineid
Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri Lanka on suurim kõrgekvaliteedilise tee eksportija maailmas. Vaatamisväärsused on Aadami mäel asetsev budistlik pühamu, Buddha hamba tempel Kandys (tähendab budistidele sama, mis Meka moslemitele), Sigiriya kalju, uusaastapidustused 13. aprillil, rannad. Malaisia : Malaisia on KaguAasiat külastavate turistide peamine sihtkoht, aastas käib seal üle seitsme miljoni turisti, kasvab ärireisijate osakaal. Peamiselt külastatakse idaranniku troopilisi randu, matkatakse Cameroni mägismaal (Malaisia kesklääneosas) ja Borneo saare maailma vanimates vihmametsades. Kambodza : Kambodzas on kokku loetud 3371 pagoodi, millest 90 asub pealinnas Phnom Penhis
annaabi.ee 
