Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle
olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi. OpenBSD on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (Berkeley Software Distribution - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib. OpenBSD logo ja maskott on kerakala nimega Puffy.
Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt)
1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti
erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed
erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed
Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970- ndatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD. BSD sünd Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool teda ametlikult arendavat Bell-i Laboratooriume (Bell Labs). Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid, ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid, oli California Ülikool Berkeley-s. 1973. aastal inspireerituna Ken Thompson'i esitlusest, ostis
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Operatsioonisüsteemi roll RIISTVARAVIRTUAALNELIIDESFÜÜSILINE LIIDESOS TUUMPROGRAMMIDTEENUSED ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 OS kihid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 10 Protsesside käivitamine ja peatamine ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 PC OS •MS Windows (2000, XP, Vista) •Linux (Ubuntu, Fedora, Suse) •BSD (FreeBSD, NetBSD, OpenBSD) •Apple Macintosh OS X ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Server OS •Linux (RedHat, Suse) •MS Windows •BSD •Solaris •IBM AIX •HP-UX ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Mobile/PDA OS •Symbian •Windows Mobile •Blackberry ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 15 Embedded devices OS •Linux •BSD •Windows CE •RISCOS ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 Kuidas Unix levis?
annaabi.ee 
