Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle
SAS 0, 1, 1E, 3, 5, 6, 10, 30, 50, 0, 1, 5 ja 6 RAID LVL 60 Tüüp SAS SAS Andmeedastus kiirus 6GB/s 6GB/s Windows 7/2008/vista/XP/ Windows 7/2008/vista/XP/ 2003. Linux, FreeBSD, Solaris 2003. Linux, FreeBSD, OS 10/11 x86, x84_64. Mac OS X Mac OS X 10.4x/10.5x/10.6, 10.4x/10.5x/10.6, Vmware 4.0 Mõõtmed 6,6" x 4,367" - Siiniga xPCI express 2.0 PCIe 2.0 x8 ühilduvus Ketaste arv 128 128
Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.
Mac OS Nimi Ajalugu Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise
rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik.
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem (1999), mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamisteks komponentideks on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ja sellele lisatud Aqua graafiline kasutajaliides ning Finder nimeline failihaldur. Kui varasemad Max OS X versioonid said kanda vaid nimetust "UNIX laadne" (tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev
3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel kujul arendamine lõppes 2011. aasta kevadel. Tarkvarakomplekti arendus hargnes edasi kahte projekti: LibreOffice ja Apache OpenOffice. OpenOffice.orgist on versioonid muuhulgas operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Linux, Solaris, Mac OS X, OpenSolaris ja FreeBSD. 3.2. NeoOffice NeoOffice on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötlusprogrammi, tabelarvutusprogrammi, esitlustarkvara, andmebaasitarkvara ja muid rakendusi. NeoOffice kasutab vaikevorminguna failide salvestamisel standardset ISO/IEC 26300 failivormingut ODF. 3.3. LibreOffice LibreOffice (lühend LibO) on vaba ja avatud
rakendustel. Sellise riistvara haldamise eesmärgiks on kiirus, emmaödades vahelülid ning lubades otse suhelda riistvaraga läheb käskude saatmiseks oluliselt vähem aega, sest neid ei ole vahepeal vaja nii palju ümber tõlgendada. XNU Tuum Teise näitena saab tuua XNU tuuma mida kasutavad Apple Mac tüüpi arvutid Mac OS X ehk UNIX operatsioonisüsteemil. Sarnaselt NT tuumale on ka siin riistvaraga suhtlemine lahendatud ajurite ja teekidega. DragonFly BSD DragonFly BSD on kõrvalharu FreeBSD operatsioonisüsteemile mis kasutab hübriidtuuma. Põhiline eelis selle tuuma kasutamisel on võimalus kasutada kaitstud mäluosa operatsioonisüsteemi osana ning Monoliittuuma kiirust teatud käskude täitmisel. Suurem modulaarsus lubab moodulite vigade parandamisel ja arendamisel kiiremini ja lihtsamini vigade tekkeallikateni jõuda. Enamus mooduleid on viidud tuumast välja mis tähendab, et kui
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid
Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti
esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient
jaoks SAMBA Loodud 1992 Autor Andrew Tridgell Siiani kasutuses Samba(3) parameetrid Abort shutdown script Add user script Add share command Allow dns update Browse list SAMBA(4) Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB, siit tuleneb ka nimetus SaMBa. Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PCtüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili, prindi ja varundusserveritena SNMP Simple Network Management Protocol Lihtne võrguhalduse protokoll SNMP(2) Loodud 1988 Praegu kasutusel SNMP kolmas versioon SNMP(3) parameetrid Memory Capacity Number of Processes Number of Users Snmp Status
koaksiaalkaabliga ühendusi. FireWire võimaldab arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. Vahel on FireWire port tähistatud ka "S100" või "S400" viidates sedasi pordi kiirust Mbit/s. 4 Täielikku tuge IEEE 1394a ja 1394b -le võimaldavad järgmised operatsiooni süsteemid - Microsoft Windows XP, FreeBSD, Linux, Apple Mac OS 8.6, Mac OS 9, Mac OS X, NetBSD ja Haiku. 3. USB- hub on paljude Universaalne järjestiksiini portidega kontsentraator. Tavaliselt on arvutitel vaid mõned USB pordid, siis tänu USB hubile saab arvuti külge ühendada mitmeid USB seadmeid. Maksimaalselt kuni 127 seadet. USB hube on nii USB 1.1 kui ka USB 2.0 standardit toetavaid. USB 2.0 hubid toetavad ka 1.1 standardit. Kõik seadmed mis ühendatakse USB 1.1 külge töötavad vaid USB 1.1 kiirusega (12
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik.
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik.
Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud enamused firmasisesed süsteemid paljudes valdkondades. Näiteks oli kunagi teaduslik mudelleerimine ja arvutianimatsioon SGI firma IRIX operatsioonisüsteemi pärusmaa. Tänapäeval domineerivad siin Linuxi-põhise Plan 9 klasterid. Microsoft Windows
Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud enamused firmasisesed süsteemid paljudes valdkondades. Näiteks oli kunagi teaduslik mudelleerimine ja arvutianimatsioon SGI firma IRIX operatsioonisüsteemi pärusmaa. Tänapäeval domineerivad siin Linuxi-põhise Plan 9 klasterid. Microsoft Windows
füüsiliselt õigesti seostatud. Mis tõenäoliselt printimist tõkestab? Kirjelda, kuidas seda ,,tõket" kõrvaldada. Nimeta vähemalt kolm meetodit, kuidas võib CMOS-mälu algseisu seadmine toimuda. Nimeta vähemalt kaks põhjust, miks tasub kõvakettale moodustada mitu partitsiooni. Kus paikneb kõvaketta jaotustabel? Mitu partitsiooni seal ülimalt olla saab? Millist tüüpi failisüsteemid on põhiliselt kasutusel operatsioonisüsteemides Windows XP, Linux, FreeBSD? Kirjelda, mis käsuga saab Linuxis minna muutma IDE 2. kanali teise ketta partitsiooni- tabelit. Mida kujutab endast partitsiooni kloonimine? On loodud kataloog /tommised ning IDE 2. kanali esimese ketta teisest partitsioonist tuleb moodustada fail /tommised/image.img. Mis tähis tuleb programmis Partima- ge lähtepartitsioonina ette anda? Millise vabaduse pakub süsteemiadministraatorile LVM? 35 Mida kujutab endast RAID-1
Mozilla Firefox 09.11.2004 4.0 hilisemad) , Linux, Mac OS X Mac OS X, Microsoft Safari 07.01.2003 5.0 Windows, iOS FreeBSD, Linux, Mac OS X, Microsoft Opera 09.12.1996 11.11.2109 Windows, Solaris (kuni versioonini 10.11) Internet Explorer Internet Explorer (lühendatult IE) on tasuta veebibrauser mille tootja on suurfirma Microsoft
(Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog "laisk" viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell OS-ide tüüpide puu UNIX kommerts(Solaris, AIX, HPUX, ..).MacOS X, iOS, (WebOS); vabavara (Linux, FreeBSD, NetBSD,Android) ¬UNIX Microsoft (Vista, Windows 7, Windows Phone); ¬MicroSoft (Vanad mobiilid:symbian, Palm OS) UNIXi filosoofia väike on ilus iga utiliit/teenus täidab ainult ühte funktsiooni komponentide ehitus ja opsüsteemi vahendid võimaldavad kerget ja selge liidesega kombineerimist keerulisemad teenused pannakse kokku lihtsamatest tulemuseks on alternatiivsete lahenduste võimalus ja süsteemide mitmekihiline ehitus kõik on fail
kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970- ndatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD. BSD sünd Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool teda ametlikult arendavat Bell-i Laboratooriume (Bell Labs). Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid, ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid, oli California Ülikool Berkeley-s. 1973. aastal inspireerituna Ken Thompson'i esitlusest, ostis
POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 . Samba (SaMBa) - Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB (siit tuleneb ka nimetus SaMBa). Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i-põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PC-tüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486-tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili-, prindi- ja varundusserveritena. SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) - lihtne meiliedastusprotokoll. Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et
UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on
lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Operatsioonisüsteemi roll RIISTVARAVIRTUAALNELIIDESFÜÜSILINE LIIDESOS TUUMPROGRAMMIDTEENUSED ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 OS kihid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 10 Protsesside käivitamine ja peatamine ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 PC OS •MS Windows (2000, XP, Vista) •Linux (Ubuntu, Fedora, Suse) •BSD (FreeBSD, NetBSD, OpenBSD) •Apple Macintosh OS X ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Server OS •Linux (RedHat, Suse) •MS Windows •BSD •Solaris •IBM AIX •HP-UX ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Mobile/PDA OS •Symbian •Windows Mobile •Blackberry ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 15 Embedded devices OS •Linux •BSD •Windows CE •RISCOS ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 Kuidas Unix levis?
annaabi.ee 
