Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD
rakendustel. Sellise riistvara haldamise eesmärgiks on kiirus, emmaödades vahelülid ning lubades otse suhelda riistvaraga läheb käskude saatmiseks oluliselt vähem aega, sest neid ei ole vahepeal vaja nii palju ümber tõlgendada. XNU Tuum Teise näitena saab tuua XNU tuuma mida kasutavad Apple Mac tüüpi arvutid Mac OS X ehk UNIX operatsioonisüsteemil. Sarnaselt NT tuumale on ka siin riistvaraga suhtlemine lahendatud ajurite ja teekidega. DragonFly BSD DragonFly BSD on kõrvalharu FreeBSD operatsioonisüsteemile mis kasutab hübriidtuuma. Põhiline eelis selle tuuma kasutamisel on võimalus kasutada kaitstud mäluosa operatsioonisüsteemi osana ning Monoliittuuma kiirust teatud käskude täitmisel. Suurem modulaarsus lubab moodulite vigade parandamisel ja arendamisel kiiremini ja lihtsamini vigade tekkeallikateni jõuda. Enamus mooduleid on viidud tuumast välja mis tähendab, et kui
õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Sellise "pärimise" õiguse printsiipi nimetatakse mõistega "copyleft". Litsentsi tüübid GPL 2 ühilduv litsents GNU ehk Üldine Avalik Litsents Artistic License 2.0 Berkeley Database License Boost Software License BSD license (modified version) BDL / BSD Documentation License CeCILL Cryptix General License EUPL - European Union Public License GPL / GNU General Public License Intel Open Source License ISC license [3] GPL 2 mitteühilduv litsents Academic Free License (AFL) Affero General Public License Apache License Apple Public Source License (APSL) BSD license (original version)
Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile.
Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile.
1977. aastaks oli süsteem installeeritud juba enam kui viiesajale masinale, millest 125 asusid USA ülikoolides ning teised ligi kümnes erinevas riigis väljaspool ühendriike. Samal aastal alustati esmakordselt ka UNIX-i tasulise tugiteenuse pakkumist. Selleks ajaks oli valmis jõutud juba süsteemi kuuenda versiooniga. Millist UNIX-it eelistada? UNIX-i huviliste kasvuga oli arvutitööstusel seega valida kahe rivaali vahel: Berkeley UNIX ja AT&T System V. BSD kõige suurem mitteakadeemiline pooldaja oli Sun Microsystems. Koostöös Berkeley Ülikooli lõpetanud arvutiinseneridega loodud SunOS oli kogu oma ülesehituselt puhas Berkeley operatsioonisüsteem, mis baseerus BSD 4.1.c-l. Paljude arvates oli just SunOS-i sidumine BSD-ga Sun Microsystemsi varajase edu põhjuseks. Teine arvutitootja, kes sarnase ettevõtmise teoks tegi, oli Digital Equipment Corporation. Tema
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu
arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem (1999), mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamisteks komponentideks on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ja sellele lisatud Aqua graafiline kasutajaliides ning Finder nimeline failihaldur. Kui varasemad Max OS X versioonid said kanda vaid nimetust "UNIX laadne" (tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele
Anton Teljutsenko AAp-11 What is it? Ruby is a dynamic, reflective, general-purpose object- oriented programming language that combines syntax inspired by Perl with Smalltalk-like features It was also influenced by Eiffel and Lisp Ruby has "Ruby License" and "BSD License" Ruby was first designed and developed in the mid-1990s by Yukihiro "Matz" Matsumoto in Japan Ruby is cross-platform programming language History Ruby was conceived on February 24, 1993 by Yukihiro Matsumoto who wished to create a new language that balanced functional programming with imperative programming Ruby was disignet to be more powerful than Perl and more object-oriented than Python The name "Ruby" was decided on during an online chat
· 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3
(Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX
Leopard Mis asi on leopard? On aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis
Jekaterina Misuna Hypervisor, the powerful open source industry standard for virtualization offers a powerful, efficient, and secure feature set for virtualization of CPU architectures. What is Xen? It supports a wide range of guest operating systems including Windows® Linux® Solaris® BSD operating systems Support With Xen virtualization, a thin software layer known as the Xen hypervisor is inserted between the server's hardware and the operating system. Server Virtualization This provides an abstraction layer that allows each physical server to run one or more "virtual servers" Effectively decoupling the operating system Its applications from the underlying physical server. Server Virtualization The Xen hypervisor is a unique open source technology
UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi. OpenBSD on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. OpenBSD põlvneb BSD-st (Berkeley Software Distribution - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib. OpenBSD logo ja maskott on kerakala nimega Puffy.
11.Internetipank ei palu mitte kunagi saata oma e-postiga privaatseid andmeid. 12. Jututubades, suhtlusportaalides ei tohi kunagi avaldada oma andmeid(aadress, nimi, isikukood jne.) kuna seal olev inimene võib kurjasti kasutada sinu andmeid. 13. Windows operatsioonisüsteem on kõige ohustatum kuna see on kõige tuntum operatsioonisüsteem ja seda rünnatakse tihti. 14. Windowsile alternatiivseid operatsioone nagu MAC, Linux ja BSD võiks kasutada windowsi asemel. 15.Kui arvutis on viirus tuleks arvuti internetist lahti ühendada. Skaneerida kõik arvutis paiknevad failid uusimate viiruse signatuuridega varustatud viirusetõrje tarkvaraga. Vajadusel tuleks pöörduda abi saamiseks oma interneti teenuse pakkuja poole või arvuti hooldusteenuseid pakkuvate firmade poole. 16. Kui internetipanga koodid on sattunud võõrastessekätesse tuleks võimalikult kiiresti pöörduda oma panga poole, et paroolikaart sulgeda. 17
((A&B)v(-C))v(CvB) ((-AvB)&(C))&(CvB) + ((AvB)&C)v(C&(-B)) Milline on kõige vanem nimetatud operatsioonisüsteemidest? http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_operating_systems Vali üks: HP-UX (1983) + Solaris (1992) AIX (1986) BSD (1993+) Millistel tingimustel on kujutatud elektriskeemi väljundis elektrivool? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Vali üks: Alati, kui keskmises sisendis on vool Mitte kunagi + Alati Kui parempoolses ja keskmises sisendis on vool ning vasakpoolses ei ole
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on kolm väikest nuppu:
näidatud. Google ei taha infot anda avalikkusele, et tulevikus kellegil ei tekis nende põhjal uusi ideid, kuidas Chrome’i sisse häkkida. Patch lasti välja selle ja veel kuue teise turvaaugu parandamiseks 14. märts 2014. Debianile tuli välja 23-ndal ja openSUSE-le 9-ndal aprillil. Siin on kood, mida sai exploitida. // Copyright 2014 the V8 project authors. All rights reserved. // Use of this source code is governed by a BSD-style license that can be // found in the LICENSE file. // Flags: --allow-natives-syntax var ab1 = new ArrayBuffer(8); ab1.__defineGetter__("byteLength", function() { return 1000000; }); var ab2 = ab1.slice(800000, 900000); var array = new Uint8Array(ab2); for (var i = 0; i < array.length; i++) { assertEquals(0, array[i]); } assertEquals(0, array.length); var ab3 = new ArrayBuffer(8); ab3.__defineGetter__("byteLength", function() { return 0xFFFFFFFC; }); var aaa = new DataView(ab3);
3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi
ABC (37-42) 1st elektrooniline, aga mitte programmeeritav Ajalugu: 48 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 EDSAC, 51 UNIVAC (1st kommerts PC), 53 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 1st hard disc (IBM), 57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel. OS: CP/M (74), BSD (77 UNIX), Xenix (70 MS), MS-DOS (81), HP-UX (84), Windows (85), AIX (86 UNIX), Solaris (91 UNIX) Digitconvert.com http://www.asciitable.com http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html - lausearvutus http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0040/010_ROBOT_Sissejuhatus. pdf - robotid http://en.wikipedia.org/
TELNET Telnet on TCP/IPil põhinev võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset suhtlusteenust TELNET(2) Loodud 1971 Autor T. C. O'Sullivan Kasutatakse võrgu seadmetesse ligipääsuks TELNET(3) Interneti kaugsisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telnetinimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaugsisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP Trivial File Transfer Protocol Triviaalne failiedestusprotokoll TFTP(2) Loodud 1980 Tänapäeval kasutuses piraatvõrkudes TFTP(3) parameetrid TFTP Server IP Address TFTP File Name TFTP File Type
8. Nädal Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid (multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees), socket. Päiste detailide kohta ei küsita. 9. Nädal Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. OSadmini kohta küsimusi ei tule. 10. Nädal Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Robootika kohta ainus küsimusetüüp: kas mingit sorti ülesannet praegused robotid suudavad täita või ei. 11. Nädal
on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske, masinalähedane ja kiire keel AMD – 1969. a tekkis AMD ehk Advanced Micro Devices paralleelselt Inteliga, samadest inimestest, kes olid koos ära tulnud Shockley Semiconductorist ja asutanud Fairchild Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD ESIMENE MIKROPROTSESSOR – 1970. a tegi Intel esimese mikroprotsessori 4004,
tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelist piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti konfiguratsiooni poolest. Ehituslikud eripärad
tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Eestis hakkas toimima .ee 1993 Esimene avalik populaarne brauser NCSA Mosaic v1.0 ( NCSA=National Center for Supercomputing Applivations) 1994 NCSA WWW- meeskonnast tekib Netscape James Clark asutab Mosaic Communications, hiljem nimetatakse ümber Netscape-ks;Mosaic Communications laseb välja Netscape Navigatori 1.0i; Asutajad: Clark ja Andeerssen GNU/Linux versioon 1.0 & freeware BSD-s;Linus Torvaldis laseb välja 1.0 Linux Kerneli BSD-s & Linux erinevad asjad, et luua UNIX-eid PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. 1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. 05.10.1995 ilmub Eesti Päevalehe online number Tanel Tammet, Marek Strandberg, Ott Köstner, Kalle Muuli. 01.12
1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX-stiilis failide ligipääsuõigused ning ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows lisadega. 1.5. BSD - Fast Failisüsteem, mis üritab võidelda fragmentatsiooniga topelt suurusega sektorite sisse viimisega. Tavaliselt failide säilimiseks kasutatakse sektor suurusega 8 Kb. Samas iga faili lõpus jääb "kaalulisa" , mis on võrdne 4 Kb-ga. Sellel moel sektorit võib jagada 8-ks osadeks, 1 Kb igas osas. Nii saab kõik ruumi maksimaalselt ära kasutada. Pikkades failides palju informatsiooni säilib suurtes klasterites, mis võitlevad fragmentatsiooniga. 1.6. XFS
Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpage...
maintain his personal homepage.. Zeev Suraski and Andi Gutmans, two Israeli developers at the Technion IIT, rewrote the parser in 1997 and formed the base of PHP 3. Created the Zend Engine in 1999. Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. In 2008, Sun Microsystems bought MySQL for US$1 billion. Now owned by Oracle. 1994: GNU/Linux version 1.0 and freeware BSD-s A freeware version of UNIX BSD branch: 4.4 BSD Lite at Berkeley Linus Torvalds releases version 1.0 of the Linux Kernel. NB! Freeware BSD-s and Linux are completely separate projects to create freeware UNIX-es 1995: Eestis esimene päevaleht internetis Eesti päevaleht. http://www.zzz.ee/epl/ Esimene number: 5. oktoober 1995 Käivitamise osalised: Tanel Tammet: pushimine & tegelik igapäevane avaldamine
Illustratsioon tulemüüri seadistamisest Ubuntu keskkonnas Areng toimub ka selles suunas, et integreerida kasutaja idntiteet tulemüüri reeglitesse. Paljud tulemüürid omavad endas omadust, et kasutaja seotakse mingi konkreetse IP või MAC aadressiga, mis on väga üldine ja millest on kerge mööda saada. NuFW tulemüür pakub tõelist identifitseerimisel põhinevat tulemüüri, mis mis nõuab igal ühenduse jaoks kasutajalt signatuuri. authpf BSD süsteemidel laeb tulemüüri seaded automaatselt iga kasutaja jaoks pärast autentimist läbi SSH. 12 2.2 Proksi Proksi, mis jookseb selleks pühendatud serveril või üldotstarbelisel arvutil, võib käituda justkui tulemüür reageerides sissetulevatele pakettidele (näiteks ühendumissoovidele) ning on võimeline ka teatud liiklust blokeerima.
tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server. Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelisi piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti vaid konfiguratsiooni poolest. KOKKUVÕTE
1.2.5 Apple hakkab kasumit teenima 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut. Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul. Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEP'il ja BSD Unix'il, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus. 19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginia's ja California's. Samal aastal tutvustas Apple oma uut muusikapleierit nimega iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni ühiku kuue aasta vältel
Safari Safari veebibrauser on välja töötatud Apple Inc. poolt Mac OS X operatsioonisüsteemidele. Esimene beta versioon väljastati 7. Jaanuaril 2003ndal aastal. Nüüd saavad seda alla laadida ka Windowsi kasutajad, kuna 11. Juunil 2007ndal aastal anti välja versioon, mis toetab ka Windows operatsioonisüsteeme. Opera Selle brauseri töötas välja 1994jandal aastal Norra firma Telenor. Praegu haldab seda Opera Software. Toetab Windows, Mac OS X, Linux, Free BSD ja Solaris (kuni versioonini 10.1) operatsioonisüsteeme. See on üks populaarseimaid veebilehitsejaid mobiiltelefonidele. Statistika Statistika näitab, et praegu on enim kasutatud brauser Mozilla Firefox, mis juhib 42,8% Internet Exploreri ees, mida kasutab 26,6% internetikasutajatest. Peale seda tuleb Google Chrome 23,8 protsendiga ja Safari ja Opera vastavalt 4,0% ja 2,5%.( Tulemused on aasta 2011 Jaanuari kuu kohta) (vt. joonis 4) Joonis 4. Erinevate veebibrauserite kasutatavus.
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
4. Failihaldus 5. Välisseadmete haldus 6. Andmete kaitse 7. Administreerimine 8. Rakendusprogrammeerimise liides 9. Kasutajaliides Tuumade tüübid · Monoliittuum · Moodultuum · Mikrotuum · Eksotuum · Nanotuum · Hübriidtuum Monoliitne tuum · Klassikaline tuum · Kõige rohkem kasutust leidnud · Kõik monoliittuuma osad töötavad ühes aadressruumis · Unix · BSD · DOS · Kernel Software · Rakendused Tuum Riistvara · MT pakub seadmetele laia valiku abstraktsioone · MT nõuab riistvara muudatuste tegemisel ümber kompileerimist · OS komponendid ei ole iseseisvad moodulid vaid ühe programmi koostisosad · MT jõudlus on hea kuna ta töötab kui üks suur protsess · Monoliitsus raskendab o Häälestust o Koodist aru saamist
Nt: MS .NET, JS Angular, Java Spring, etc vabavaralised (gpl Eksamvs Eksammit Eksamja Eksambsd) 1. GPL – kehtib copyleft, kui arendatud programm kasutab GPL’i, peab programm ka olema GPL litsentsi all ja vabavara 2. MIT – Peab ütlema, et on kasutatud MIT koodi, aga ei pea ütlema kus, kuidas ja kui palju, võib kasutada ükskõik mis litsentsi 3. BSD – võib teha patenteeritud koodi ja mitte-vabavaralised Eksam– Eksamärivara, MS Shared Source (Küberkaitse küsimusi ei tule.) Kohustuslikku lugemist sel teemal eksamiks: Martin Fowler tarkvara arhitektuurist The law of leaky abstractions No silver bullet ja lühem kokkuvõte Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest.
SNMP (Simple Network Management Protocol) lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks TELNET Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti-nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP (Trivial File Transfer Protocol) triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate
SNMP (Simple Network Management Protocol) - lihtne võrguhalduse protokoll. Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. Telnet - Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti- nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN. TFTP (Trivial File Transfer Protocol) - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste
1.1 Klientarvutite ja serverite erinevused Väikefirmades on klientarvutite ja serverite vaheliseks erinevuseks üsna tihti ainult operatsioonisüsteem. Kuna puudub vajadus ülivõimsate serverisüsteemide jaoks mille ülesanne on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid. Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi. Selles osas on määravaks tihtipeale lihtsalt isiklik maitse. Tööjaamades on üldlevinud operatsioonisüsteemiks Windows 2000 ja XP. Kui väikefirma on otsustanud oma IT infrastruktuuris riistvaralise lahendusena kasutada HP/Compaq tooteid, näiteks HP Evo DC5100 MT seeria lauaarvuteid, siis võib ühest sellisest arvutisüsteemist edukalt luua ka võrguserveri riistvaralise platformi. HP Evo DC5100 MT · Protsessor: Intel Celeron D330 2.6 GHz
mised. · A:, B: disketiseadmed; · C: esimese kanali primaarse (master) ketta esimene partitsioon (Parallel ATA) või esi- mese kanali esimene partitsioon (Serial ATA); 3 File Allocation Table 4 New Technology File System 5 UNIX File System 6 Hierarchical File System 41 · D:, E: jne. teised partitsioonid ning laserkettaseadmed jm. kettaseadmed. UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemides (Linux, BSD jmt.) kettatähti ei ole. Kõik seadmed ja fai- lid paiknevad ühises (virtuaalses) kataloogipuus, mis algab juurkataloogist /. Seadmetega suhtlemine toimub seadmefailide (device files) kaudu, mis asuvad kataloogis /dev. Disketi- seadmete, laserkettaseadmete ja kõvaketaste kõigi partitsioonide jaoks on olemas oma sead- mefail. Kõvaketaste seadmefailide tähised alluvad järgmisele numeratsioonile. Element Linux FreeBSD
Sellistel juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega näiteks kaubamärgi kasutamise läbi või kohustab teose igakordseid kasutajaid nõustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel kasutakse. Juriidiliselt tähendab see tüüptingimustega lepingu sõlmimist. Kui õiguslikus mõttes on olemas kolme liiki litsentse, siis vastavalt litsentsi sisule ja lähtuvalt kasutusmugavusest on levinud ka mitmeid muid liigitusi (GNU, BSD) . Selliste tüüptingimuste litsentside väljatöötamisega tegelevad mitmed organisatsioonid, nt Free Software Foundation, Creative Commons. Täpsemalt tarkvara vabakasutuse tüüptingimuste sisust lugege: vanemteadur Kaido Kikkase materjalidest akadeemia.kakupesa.net või Lawrence Liang, A Guide To Open Content Licences, 2004. http://pzwart.wdka.hro.nl/mdr/research/lliang/open_content_guide IO TEHINGUTE MAKSUSTAMINE Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tasu:
Polymorphic Systems introduces the Poly morphic 8800. It is the first microcomputer with an interface for a video monitor, a connection for a cassette tape recorder, and its basic operating system in ROM. Cray Research introduces the Cray-1 vector-processing computer. Bill Joy writes “vi”: a simple visual text editor for UNIX. Vi is a follow-up to the line editors ed and em Joy later became: Main author of the Berkeley UNIX (BSD) version One of the founders of Sun Microsystems One the main authors of Java Loeng 5 1977 The Commodore PET (Personal Electronic Transactor) – the first of several personal computers released in 1977 -- came fully assembled and was straightforward to operate. The Apple II became an instant success when released in 1977 with its printed circuit motherboard, switching power supply, keyboard, case assembly, manual, game paddles, A/C
levitamiseks andmetabloo(d).
3.3 Tarkvaraline vaade
Andmebaasi realiseerime mõnel enamlevinud relatsioonilisel andmebaasisüsteemil,
näiteks Oracle'l, MS SQL Serveril.
Rakendusserveritest pakume www-põhist keskkonda. Reaalsete valikutena
kaalumisel Microsoft Active Server Pages .NET või Java Server Pages.
Klient-terminalide platvormiks valime mõne enamlevinud vabavaralise
operatsioonisüsteemi. Valikutena kaalutavad Suse Linux, Free BSD.
3.4 Sisuline vaade (funktsionaalsed allsüsteemid, registrid)
Kino infosüsteemi üldise arhitektuuri diagramm, selgitamaks, kuidas tegutsejad
erinevatel pädevusaladel kasutavad funktsionaalseid allsüsteeme, manipuleerimaks
andmeobjektidega, mis on koondatud registritesse:
104
<
BPR Business Process Re-engineering [Linux] BPS Bits Per Second + Bytes Per Second BPSK Binary Phase Shift Keying BR Bad Register BRGC Binary Reflected Gray Code BRI Basic Rate Interface + Brain Response Interface BS Backspace BSAM Basic Sequential Access Method BSC Base Station Controller + Binary Synchronous Communication .BSC Boyan Script (file name extension) [Boyan Communications] BSCS Bachelor of Science (Degree) in Computer Science BSD Berkely Software/Standard Distribution BSF Bit Scan Forward BSI British Standards Institute BSM Basic Storage Module [IBM] BSP Bulk Synchronous Parallelism BSR Bit Scan Reverse BS-RAM Burst Static RAM BSS Block Started by Symbol BST Binary Search Tree BSY Busy BSYNC Binary Synchronous Communications (protocol) BT Bit Test BTAM Basic Telecommunications Access Method [IBM] BTB Branch Target Buffer BTC Bit Test and Complement BTI Business Type Identifier
annaabi.ee 
