Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle
Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt)
Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip. Kaks bitti liidakse kokku: Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti
esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient
koaksiaalkaabliga ühendusi. FireWire võimaldab arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. Vahel on FireWire port tähistatud ka "S100" või "S400" viidates sedasi pordi kiirust Mbit/s. 4 Täielikku tuge IEEE 1394a ja 1394b -le võimaldavad järgmised operatsiooni süsteemid - Microsoft Windows XP, FreeBSD, Linux, Apple Mac OS 8.6, Mac OS 9, Mac OS X, NetBSD ja Haiku. 3. USB- hub on paljude Universaalne järjestiksiini portidega kontsentraator. Tavaliselt on arvutitel vaid mõned USB pordid, siis tänu USB hubile saab arvuti külge ühendada mitmeid USB seadmeid. Maksimaalselt kuni 127 seadet. USB hube on nii USB 1.1 kui ka USB 2.0 standardit toetavaid. USB 2.0 hubid toetavad ka 1.1 standardit. Kõik seadmed mis ühendatakse USB 1.1 külge töötavad vaid USB 1.1 kiirusega (12 MBit/s). USB 2
erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed
erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Unix - maailma levinumaid operatsioonisüsteeme, sh. Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed
(Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog "laisk" viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell OS-ide tüüpide puu UNIX kommerts(Solaris, AIX, HPUX, ..).MacOS X, iOS, (WebOS); vabavara (Linux, FreeBSD, NetBSD,Android) ¬UNIX Microsoft (Vista, Windows 7, Windows Phone); ¬MicroSoft (Vanad mobiilid:symbian, Palm OS) UNIXi filosoofia väike on ilus iga utiliit/teenus täidab ainult ühte funktsiooni komponentide ehitus ja opsüsteemi vahendid võimaldavad kerget ja selge liidesega kombineerimist keerulisemad teenused pannakse kokku lihtsamatest tulemuseks on alternatiivsete lahenduste võimalus ja süsteemide mitmekihiline ehitus kõik on fail
kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970- ndatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD. BSD sünd Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool teda ametlikult arendavat Bell-i Laboratooriume (Bell Labs). Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid, ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid, oli California Ülikool Berkeley-s. 1973. aastal inspireerituna Ken Thompson'i esitlusest, ostis
UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Operatsioonisüsteemi roll RIISTVARAVIRTUAALNELIIDESFÜÜSILINE LIIDESOS TUUMPROGRAMMIDTEENUSED ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 OS kihid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 10 Protsesside käivitamine ja peatamine ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 PC OS •MS Windows (2000, XP, Vista) •Linux (Ubuntu, Fedora, Suse) •BSD (FreeBSD, NetBSD, OpenBSD) •Apple Macintosh OS X ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Server OS •Linux (RedHat, Suse) •MS Windows •BSD •Solaris •IBM AIX •HP-UX ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Mobile/PDA OS •Symbian •Windows Mobile •Blackberry ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 15 Embedded devices OS •Linux •BSD •Windows CE •RISCOS ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 Kuidas Unix levis?
annaabi.ee 
