Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo inimene, sapiens tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks : elasid Aafrikas algselt elutsesid puudel, hiljem maapinnal sellega kaasnes püstine kehaasend Austrolopiteekide järel kujunesid : Osav inimene (homo habilis,oskas teha tööriistu) Hilejm püstine inimene (homo erectus, lisaks töörii...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagun...
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustu...
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdruku...
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees...
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ...
Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaoutustest keskmine, eiooni ja ajastu vahel eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Bioloogiline evolutsioon- bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon-(kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus ; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Evolutsioon-Süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustamine. Bioloogiline evolutsioonseisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgul keerukamate eluvormide tekkesm aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega, Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjendumise bioloogilise evolutsioon...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemi...
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimu...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Inimese paljunemine ja areng 1)tunda jooniselt ära meie või naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust elundile sobiv ülesanne vaata jooniseid õpikust lk 104 ja 105. 2)parandada seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstist vead ülesanne 3)järjesta viljastumise või loote arengu etapid Viljastumine · Mehe ja naise suguühe · Spermid satuvad naise suguteedesse · Üks sprem jõuab munajuhasse · Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse ning sealt edasi emaka poole · Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb ...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel,...
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
Bioloogia kordamisküsimused kt 12.12.11 1. Nimeta evolutsioonivormid õiges järjekorras Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. 2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste H...
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade...
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e....
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
Ontogenees - Isendi areng viljastumisest surmani e. tema individuaalne areng Partenogenees - Kui uus organism saab alguse viljastumata munarakust e. neitsisigimine (nt. mesilased ja lilled) Kehaväline viljastumine - Esineb enamikul selgrootutel ja mõnel selgroogsel loomal. Sugurakkude arv on väga suur kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (nt. kalad ja kahepaiksed) Kehasisene viljastumine - Esineb lülijalgstel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Täismoondeline areng - Esineb suuremal osal putukatel. Nende munast koorub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu p...
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
Elu päritolu Elutekke 3 põhiseisukohta · On toimunud pidev elu loomine · Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt ehk kosmosest · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmos...
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi...
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
Organismi individuaalne areng Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moond...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani.(individuaalne areng ehk ontogenees) 2. Partenogenees kui uus organism areneb viljastumata munarakust (erandlik) 3. Kehaväline viljastumine enamikel selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine, nt suurem osa kalade ja kahepaigsete liike, kelle munarakud viljastuvad vees. 4. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. ...
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuuma...
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioo...
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt täh...
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
annaabi.ee 
