Bioloogia I kursus-KT 3 (0)

1.  Sõnasta   rakuteooria  põhiseisukohad:      Kõik organismid koosnevad rakkudest 

Uued  rakud  tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel  Rakul on olemas kõik elu tunnused  Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas

2. Seleta mõisted    :

EELTUUMSED    e.    Prokarüoodid -   Rakud,   millel   ei   ole   rakutuuma   ning,
mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas.

3.  PÄRISTUUMSED    e.    Eukarüoodid -   Rakud,   mille   pärilikkusaine   asub

membraaniga ümbritsetud  rakutuumas .

4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid,

keerukam  ehitus
Eeltuumsed Päristuumsed Puudub  piiritletud  tuumAinu - ja  hulkraksed  organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid , tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma - , taime-,seene-,protistirakud

5. Rakkude omadused:     

Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese  silmale
nähtamatud.   Mida   suurem    rakk ,   seda   väiksem   on   tema   pindala   ja
ruumala   vaheline   suhe.   Inimese    pikimad    rakud   on    närvirakud .
Väikseimad on verepunalibled ja  spermatosoidid .  Kui   kaua   elavad   rakud?   Rakkude   eluiga   ulatub   mõnest    tunnist
mitme   kümne   aastani.   Inimeste   lihas-   ja   närvirakud   on
pikaealised( elavad sama kaua kui inimene) Naha ja  vererakud  on aga
lühiealised ning vahetuvad kiiresti.  Missuguse   kujuga   on   rakud?   On    pulga -,   kera-,   kruvikujulisi,
niitjaid-,   siledaid   või    ripsmete    ja   viburitega   varustatud   vorme.
Päristuumsed   ainuraksed   on   enamasti   liigile    omase    välis   kujuga,
mõningad   neist   on   võimelised   oma   kuju   ka    muutma .   Hulkraksete
organismide   rakkude   kuju   sõltub   sellest,   millist   ülesannet   rakud
täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad.

6. K.E. von  BAER  - Avastas munaraku M.  Schleiden

-Kõik taimed on  rakulise  ehitusega T. Schwann -Kõik loomad on rakulise ehitusega.

7. Nimeta loomorganismide  koetüübid  ja too välja nende ülesanded: EPITEELKUDE

Eraldab   keha   väliskeskkonnast.   Kaitseb   keha   väliste   mõjude   eest. Võimaldab ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Katab keha ja siseelundite  pindu .
Vooderdab kehaõõnt. Osaleb  haavade  paranemisel. Eritab  nõresid (lima, higi, rasu , piim) NÄRVIKUDE  Ärrituse vastuvõtmine,  analüüsimine , edastamine  ja  salvestamine .
LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele
alluvaid  ja allumatuid liigutusi.
SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS   Närvirakkude   kokkupuutekoht,   kus   toimub   ärrituse    üleandmine     ühelt     rakult
teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe………………….
2. Rakud paiknevad hajusalt ja rakuvaheainet on palju……………………………
3. Rakud on pikad ja peenikesed…………………………………………………………
4. Kude koosneb pikkade  jätketega  neuronitest……………………………….