mendeli i ja ii seadus-2 (0)

Gregor Mendeli seadused



GENEETIKA Monohübriidne ristamine   Koostas: Kristel Mäekask            Hille Arumäe


Geneetika mõisted Pärilikkus  –  organismide  omadus,  mille  kohaselt 
sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma 
vanematega. Geneetika  –  teadusharu,  mis  uurib  pärilikkust  ja 
muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi 
(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub 
lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis


Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati 
avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A).  Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus 
avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse 
väiketähega nt. a).  Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse 
suhtes identsed alleelid, (alleelipaari seisund, kus mõlemad 
alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa Heterosügoot  –  organism/rakk,  kellel  on  vaadeldava  tunnuse 
suhtes erinevad alleelid (ühe geeni erinevad alleelid). Nt. Aa


Gregor Johann Mendel  (1822-1884) • Brno augustiinlaste kloostri munk, kes  pani aluse geneetikale.  • Katsetas 8 aasta jooksul hernestega  (isetolmlejad), et selgitada tunnuste 
pärandumist.  • Uuris 7 tunnuse (seemnete pind ja  värvus, kaunade pind ja värvus, õite 
värvus ja asend, varre pikkus) 
pärandumist ~28 000 taimel


Gregor Johann Mendel (1822-1884) • Valides hoolikalt, milliseid taimi  omavahel ristata, avastas ta, et 
tunnused päranduvad paarikaupa. • Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub  fenotüübis ainult üks tunnus igast 
paarist • Mendel avastas geenid kui  pärilikkuse püsivad tegurid


Geneetikaülesannete sümbolid Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide 
sümbolid (kasutusel tänapäevani).   P – parentes (vanemad)   F – filia, filialis (tütar ja poeg)     x  –  ristamine    http://www.taskutark.ee/m/mendeli-seadused/?auth=dGFz a3V0YXJr
  F 1, F2, F3 – põlvkonnad. AaBbCc – geenivalem Genotüüpi tähistatakse tähekombinatsioonidena  Fenotüüp paigutatakse genotüübi alla sõnadega 


Monohübriidne ristamine  • Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist , mis  fenotüübilt avaldub tunnuste 
edasikandumises järgmisse põlvkonda. • Eeltingimuseks vanemvormide  homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes. • Vanemad erinevad vaid ühe tunnusepaari  poolest


Monohübriidne ristamine • Jälgitakse herneseemne värvusgeeni,  mis esineb 2 alleelina:  • A – kollane (dominantne) 
• a – roheline (retsessiivne) 


Geneetika ülesande sümbolite  kasutamine  • Vanemad P:     AA   x   aa
• Gameedid:       A   A    a   a
• I põlvkond F1    Aa  Aa  Aa  Aa P:  AA     X      aa  (homosügoodid) A    A a         a (gameedid ehk sugurakud) F 1 Aa   Aa    Aa      Aa (heterosügoodid)


Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus  Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud 
esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, 
(heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. sile krobeline siledad Fenotüüp: P: 
genotüüp F 1: Fenotüüp: genotüüp


Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150
• Mendeli I seadus ja selle sõnastus


Heterosügootsete vanemate  järglased  • F1 kollaseseemnelised hernetaimed  Aa
• Vanemad     F1       Aa  x  Aa
• Gameedid:         A   a     A  a
• Järglased      F2   AA  Aa  Aa  aa
• Genotüüp      1   :    2    :   1 • Fenotüüp            3   :    1


Mendeli teine ehk lahknemisseadus  Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub 
järglaspõlvkonnas F 2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt  (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või 
domineerimise korral 3:1 ) Järglastest genotüübilt:  1 osa on dominantseid 
homosügoote (BB),  2 osa heterosügoote (Bb) ja  1 osa retsessiivseid 
homosügoote (bb).


Mendeli monohübriidne ristamine:


Animatsioon: Dominantsed alleelid Animatsioon: Mendeli pärandumise seaduspärasused Herneste tunnused, mille pärandumise uurimise põhjal 
Mendel on seaduspärasused sõnastas:


Geneetika mõisted Genotüüp – organismi geenide kogum Geenifond – liigi või populatsiooni geenide kogum Fenotüüp – organismi avaldunud tunnuste kogum Polüalleelsus – geen esineb populatsioonis rohkem kui 
kahe variandina (üle kahe alleeli organismirühmas) Polügeensus – ühte tunnust määrab palju geene Intermediaarsus – domineerimisnähtus puudub, esineb 
tunnuste vahepealne avaldumine Kodominantsus – avalduvad mõlemad tunnused


Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid jah ei Juuksekasvupiir kolmnurkne sirge Põselohud jah ei Silmavärvus  pruun sinine Keel  Võime rulli keerata Suutmatus rulli keerata Kõrvanibu  lahtine Kokku kasvanud Käe kasutamine parem vasak


Ülesanne 1: Sinisilmne  mees  abiellus  pruunisilmse  (homosügoot) 
naisega.  Mis  värvi  silmadega  sünnivad  nende  lapsed? 
Koosta ristamise genotüübiline skeem! P: aa x AA
a - sinisilmne
A - pruunisilmne A A a Aa pruun Aa pruun a Aa pruun Aa pruun Vastus: Lapsed on kõik pruunisilmsed


Ülesanne 2: Pruunisilmne  mees  ja  pruunisilmne  naine  (mõlemad  on 
heterosügoodid)  saavad  lapse.  Kui  suur  on  tõenäosus,  et 
lapsel  on  sinised  silmad?  Koosta  ristamise  genotüübiline 
skeem!


Ülesanne 3: Sinisilmne mees abiellus naisega, kellel on pruunid silmad. 
Perekonnas  on  2  tütart,  üks  siniste,  teine  pruunide 
silmadega.  Milliseid  lapsi  võiksid  tütred  saada  abielludes 
sinisilmsete  meestega,  kui  pruun  silmavärvus  domineerib 
sinise üle? Koosta ristamise genotüübiline skeem.


Analüüsiv meetod
Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks.    Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse  tunnusega isendiga.    Kui järglased on kõik dominantse tunnusega, on uuritav  dominantse tunnusega isend homosügoot – sellisel juhul on 
tegemist tõu- või sordipuhta liigiga.    Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse  erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav 
dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes 
heterosügoot – sellisel juhul ei ole tegemist tõu- või 
sordipuhta liigiga.


Ülesanne 4: Ristati  kahte  mustakarvalist  merisiga.  Saadi  3  poega, 
kellest  2  olid  mustakarvalised  ja  üks  pruunikarvaline. 
Koosta  ristamisskeem!  Kas  tegemist  oli  tõupuhaste 
merisigadega? P: Aa x Aa A a A AA must Aa must a Aa must aa pruun Vastus: Ei ole tõupuhtad, kuna esines ka pruune sigu


Genealoogiline meetod  Inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine.    Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes  homosügoot või heterosügoot.    Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste riski  tuvastamiseks   Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa.


Genealoogiline meetod • Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema  sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks  meetodiks. Kokkuleppelised tähised:
           mees                 naine                     abielu       
lastega abielu uuritava  tunnusega isik


Intermediaarsus 10. Ristatakse punast lillhernesorti valgeõielise sordiga. F 1  põlvkonnas on kõik hübriidid roosaõielised. Milliseid 
lillherneid on oodata F 2 põlvkonnas? Koosta  ristamisskeem!
P:   ĀĀ x aa
aa - valge
ĀĀ - punane Ā a Ā ĀĀ punane Āa roosa a Āa roosa aa valge Vastus: Saadakse punaseid, valgeid ja roosasid lillherneid


Ülesandeid: 11.  Punaseviljalise  aedmaasika  ristamisel  valgeviljalise 
sordiga  on  F 1  hübriidid  roosaviljalised.  Milliseid  tulemusi  on oodata F 1 hübriidi ristamisel punaseviljalise sordiga? 12. Peres on vanemad laineliste juustega (Āa). Kui suur on 
tõenäosus,  et  sellesse  perre  sünnivad  järgnevate 
fenotüüpidega lapsed: a) laineliste juustega b) lokkisjuukseline või laineliste juustega c) sirgete juustega laps?


Kodominantsus heterosügootidel 11. Ristatakse valge kana ja pruun kukk. F 1 põlvkonnas on  kõik tibud pruuni-valgekirjud. Milliseid tibusid on oodata 
F 2 põlvkonnas, kui F1 pruunivalge kana ristatakse pruuni  kukega? Koosta ristamisskeem! Legend A – valge
a - pruun Vanemad  A A a Aa Aa a Aa Aa Vanemad  A a a Aa aa a Aa aa


Polüalleelsus • Domineerimine võib esineda, aga võib ka puududa
• Inimese vererühmad: O, A, B, AB (üle 20 süsteemi)
ABO-süsteem avastati 1900. a., rakupinna antigeenid O vererühm  ii
A vererühm  IA IA  või IA i    10 000 at  parem    vastupidavus 
nakkushaigustele
B vererühm  IB IB   või IB i    3 000 at  parem  vastupidavus uutele  bakterhaigustele
AB vererühm IA IB         1 500 at  hea  vastupidavus, kuid allergiatele 
tundlik


Vererühmade ülesanne  Ühel vanemal on veregrupp AB, teisel A. Nende esimese 
lapse veregrupp on B. Missuguste veregruppidega lapsi ja 
millise tõenäosusega võib selles perekonnas veel sündida?
•I (P:)   AB  x  A    genotüüp: 1) IAIA   2) IAi •1)  IAIB x  IAIA  või 2) IAIB x IAi
Kui 1) II (F1 )  veregr AB ja A
Kui 2) II (F1 )  veregr A, B ja AB
Vastus: 2)…


Polügeensus  • … ühe fenotüübilise päriliku tunnuse  määramisel osaleb mitu geeni oma  alleelidega samaaegselt. • Nt inimese kasv, kehakaal, 
• Inimese nahavärvus on määratud 4 geeni  alleelipaaride poolt. • Ei kehti Mendeli II seadus


Ülesanne 5: Eesmiste purihammaste puudumine pärandub dominantselt. 
Perekonnas, kus mõlemal vanemal esines nimetatud puue, 
sündis  normaalse  hambumusega  tütar.  Kui  suur  on 
tõenäosus, et nende järgmisel lapsel eesmised purihambad 
puuduvad?


Ülesandeid: 6.  Nudipäist  veisetõugu  ristati  sarvilise  tõuga.  Hübriidid 
olid  kõik  nudid.  Neid  ristati  omavahel  ja  F 2  põlvkonnas  saadi  52  vasikat.  Milline  on  teoreetiline  oodatav  arvuline 
lahknemine genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 7.  Paaritades  nudi  pulliga  (dom.  tunnus)  sarvilisi  lehmi 
saadi  Ühes  karjas  117  nudi  ja  121  sarvedega  vasikat. 
Joonistada  genotüübiline  skeem.  Kas  kahe  sarvedega 
looma  ristamisel  võib  saada  nudisid  järglasi?  Nudide 
ristamisel sarvedega järglasi? Tehke vastavad skeemid!


Ülesandeid: 8. Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune 
tuleb  genotüübiline  ja  fenotüübiline  lahknemine  F 1  põlvkonnas  kui  omavahel  ristati  kahte  albiinot  valge 
värvusgeeni  suhtes  heterosügootset  hobust?  (On  teada,  et 
homosügootsed albiinod hukkuvad juba looteeas). 9.  Kui  suur  on  tõenäosus,  et  heterosügootsete 
pruunisilmsete  vanemate  kahest  lapsest  on  üks  sinisilmne 
ja teine pruunisilmne?  


Kasutatud materjal:
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_Gregor_1822-
1884.jpg  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/
Gregor_Mendel.png http://commons.wikimedia.org/wiki/
File:Punnett_square_mendel_flowers.svg  http://course1.winona.edu/sberg/ILLUST/mendel8.gif  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mendel_seven_characters.svg http://biomedicum.ut.ee/~dyyna/ 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34