17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis 21) Levinuim mineraalaine organismis on: Kaltsium (fosfaat 99% - sisaldub luudes ja hammastes) 22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide
sioonid:tagavad kehavedelike osmoose rõhuga lahus on põhine seedimise koht ja lõppkoht kus koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. osmilaalsuse,moodustavad bioelektrilisi Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema neid lõhustatakse.Verre imenduvad aint Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid – rakumembraani potentsiaale,on ainevahetuse osmoose rõhuga lahus
vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funktsioonid:taga Valkude seedimine algab maos,peensool on Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose jäägist. Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid vad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid rõhuga lahus rinnapiimas 6-8%,lehmapiimas 3.8-5% .Laktoos on bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on lõhustatakse.Verre imenduvad aint vabad Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema osmoose oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-tüüpiline ainevahetuse katalüsaatoriteks,määravad aminohapped.5% läheb lümfi. rõhuga lahus taimne süsivesik,moodustab tärklise hüdrolüüsil seemnete
VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g. Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada: vererõhu tõus osteoporoosi teke tursete teke väsimuse teke jne. VALGUD (proteiin)
Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ...) Mikrolainetehnika kavaldab aga kõik viis meelt üle, tema jaoks ei ole kaitsetõkkeid. Mikrolainete suhtes on inimene ,,alasti". Nad tungivad takistamatult kehasse ja organitesse. Madalasageduslikud väljad( 3- 3000 Hz) mõjutavad organismi kõiki bioelektrilisi protsesse, nad häirivad kogu kehasisest regulatsiooni, eriti informatsioonisüsteeme, ioonide vahetust, keemilisi protsesse, raku ainevahetust, pulsisagedust jm. Eriti tundlik on närvisüsteem, kuna selle tegevus põhineb elektrilistel protsessidel. Näiteks mobiilsides kasutatavad sagedused on piirides 30 Mhz-st mõne Ghz-ni. See tähendab, et pea sisemuses on kõrgsageduse absorptsioon keskmisest mitu korda suurem. Senini ei ole aga
* Täiskasvanul on ööpäevane vajatava vee hulk 28-40 ml/kg kohta (nt. 70kg kaaluva inimese vajadus on 1960-2800ml) * Imikutel on 120-170 ml/kg * 4-6 aastastel on 75-100 ml/kg 2. Mis on elektolüütide ülesanne organismis? * tagavad kehavedelike osmolaarsuse * on ainevahetuse katalüsaatoriteks * määravad kehavedelike pH * osalevad vere hüübimises * moodust. energia depoosid * stabiliseerivad teatud kudesid (nt. luukude) * moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral lagunevad (dissotseeruvad) vabadeks ioonideks: anioonideks ja katioonideks. 3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja milleks ta kasulik on! Nt. on mõistena antud: Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv
Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina `' kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa'' `'kui->siis'' meetod. Psüühika ja teaduse neurobioloogilised alused Ilma normaalse mittespetsiifilise aktivatsioonita on aju teadvuseta! Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli. Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline.
fosfaat, sulfaat. Milliekvivalent 1 milliekvivalent on elektrolüüti kogus, mis on ekvivalentne tema positiivse või negatiivse laenguga. Katioonide ja anioonide ülesanned: Ekstratsellulaarsed elektrolüüdid: Na, Cl ja vesinikkarbonaat Intratsellulaarsed elektrolüüdid: K, Mg ja fosfaat. Ülesanded: - Tagavad kehavedeliku osmolaarsust - Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale - On ainevahetuse katalüsaatorid - Määravad kehavedelike pH - Stabiliseerivad kudesid - Moodustavad energiadepoosid - Osalevad verehüübimises · Naatrium 500kg lehma organismis on 700-800 g Na, 70 kg inimese organismis on 100 g Na. Ülesanded: ekstratsellulaarruumi osmolaarsuse tagamine; intratsellulaarruumi mahu mõjutamine olenevalt Na
· maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), · sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos) · K+ kaotamine ELEKTROLÜÜDID Organismi põhilised elektrolüüdid: Katioonid: Na K Ca Mn (+) Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid (-) Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: tagavad kehavedelike osmolaalsuse moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale on ainevahetuse katalüsaatoriteks määravad kehavedelike pH stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) osalevad vere hüübimissüsteemis DEHÜDRATATSIOON ISOTONILINE HÜPOTOONILINE HÜPERTOONILINE Organism kaotab isotoonilist Raku välisruumi Raku välisruumi osmolaarsus vedelikku
võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil
mis transpordib Na rakust välja ja K ekstratsellularsest ruumist rakku. Tänu rakusisese ja rakuvälise keskkonna erinevale ioonide kontsentratsioonile on raku välis- ja sisepinnal erinev laeng, mis põhjustabki elektrilise potentsiaali tekke rakumembraanil. Elektrilise potentsiaali teke on aga paljude raku funktsioonide aluseks. Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia
Seda, et teadvuse protsess, mõtlemine on oma olemuselt "jutuajamine" leidis L. S. Võgotski teoreetilisel tasemel, aga L. Max (USA) eksperimentaalsel tasandil. Uurijad on leidnud, et kui mõtlemine kujutab endast kuuldamatut kõnet, siis mõtlemise puhul peab ilmnema keele muskulatuuris nn tegevuse vool (impulsid). Vaatamata sellele ei andnud keele biovooluga tehtud katsed mingit konkreetset tulemust: selles närvide poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel, kuid on võimalik registreerida sõrmede muskulatuuri voolu mõõtes. Kerkib küsimus: kellega me räägime siis kui me mõtleme? Kui iseendaga, siis kuidas seda ette kujutada.
kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks? 1) Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria: tähelepanu on mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja alles seejärel jõuab objekt teadvusesse. 2) Von der Malsburg, Singer, Engel ja Cricki neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism: tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid, mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui me mingit objekti teadvustame, siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40 Hz sageduse ümber. Hiljutised uuringud on oletanud, et ei sünkroniseerita mitte ainult sensoorseid tunnuseid, vaid ka muid kognitiivse akti dimensioone, nt assotsiatiivnemälu, emotsionaalne tonaalsus, motoorne planeerimine. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? claustrum
Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. - Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria – tähelepanu on mehhanism mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? - Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti Kontinuiteedi teooria – keel on arenenud järk järgult pikema aja jooksul läbi geenide ja keskkonna mõju, mi son evolutsiooni
võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polariseerunud: membraani välispind on (+) ja sisepind (-) laenguga, seda on võimalik registreerida mikroelektroodtehnika abil
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust
häireid rakkude tegevuses. Kaaliumi võib neerude tubulaarsüsteemis niihästi tagasi imenduda (resorbeerida) kui ka aktiivselt väljutada (setserneerida). Kaaliumisisalduse muutumine on tihedalt seotud organismi happe-aluse tasakaalu ja naatriumi eritamisega. Hormoon nimega aldosteroon mõjutab ka kaaliumi eritust. NB! Vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired, eriti kaaliumisisalduse muutus, võivad mõjutada närvi- ja lihasrakkude bioelektrilisi funktsioone. Eriti ohtlikud on sellest tulenevad südame funktsioonihäired. Setserneerima – eritist väljutama Happe-aluse tasakaal Ainevahetuse saadused on happelised. Süsinikdioksiid moodustab koos veega süsihappe. Happe- aluse tasakaal peab aga püsima väga kitsastes piirides. Selle tasakaalu mõõduks on pH-väärtus ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Neutraalset pH-väärtust 7,4 tuleb hoida piirides 7,36–7,44.
annaabi.ee 
