Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm
muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine? neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale. 2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine. Mis on heli
Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad. Spetsiifilisusteooria selgitab aga täpsemalt seda funktsioneerimist nii, et karvarakud basilaarmembraani erinevates piirkondades, kas teo tipu osas või teo algus osas aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo
õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52
nimetamisväärse nähtusega. Esiteks, luukesed käituvad kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trumminaha pindala on 15 kuni 30 korda suurem kui ovaalakna pindala. c) Sisekõrv Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu. Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete
keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr.
aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ 9 Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist
aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud 9 kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist
Maitsmisimpulsid edastatakse kesknärvisüsteemi VII ja IX kraniaalnärvi kaudu. Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi. Kuulmine ja tasakaal- mehanoretseptorid Helilaine ülekanne kõrvas- kk võnkuminetrummikile vibratsioon (kuulmetõri ühtlustab rõhu keskkõrva ja väliskk vahel)kuulmeluukeste(keskkõrvas) kaudu helilaine sisekõrva perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid.
Sisekõrvas asuvad sensorirakud.Nendelt lähtuvad impulsside suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu-tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile võnkumised antakse edasi
sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud.Nendelt lähtuvad impulsside suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu- tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile
Vestibulaar- e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4...5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub esile teonärvis erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spinaalganglionini.
Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud. Falangirakkudele järgnevad järjest madalamaks muutuvad piirirakud, seejärel madalad välimised tugirakud. 48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed.
cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF.- sarnaneb rakuvälisvedelikuga, palju Na+. TEOJUHA täidab ENDOLÜMF, kus on palju K+ TEOJUHAS on CORTI organ (teojuha ja trummiastriku vahel), mis asub basilaarmembraanil ning on kaetud kattemembraaniga, Corti organis asuvadki karvarakud. Kui kattemembraan liigub vedeliku liikumise tõttu, liiguvad ka karvarakkude karvakesed, mis on omavahel ühendatud proteiinisildadega, mis avavad ja sulgevad ioonkanaleid ja sellega muudavad membraanipotentsiaali. Kui karvakesed painudvad ühes suunas, Maali-Liina, jaanuar 2012 avanevad kanalid,
vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Corti elund. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste, ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal oleav perilümfi sammas. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 mikromeetri pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotentsiaalide jada). Sisekõrva universaalseks sensoorse raku tüübiks on karvarakk, mis ühendub sünaptiliselt aferentse närvikiuga. Igal rakul on ~60-80 stereotsiili ja 1 teistest pikem kinotsiil. Karvarakkudel on märkimisväärne spontaanaktiivsus. Karvakeste
sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist
vastassuunas liikuma ümarakna membraani. ·Samas rütmis võngub üles ja alla ka "endolümfitoru"koos basillaarmembraan. ·Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda enam teotipu lähedal tekib võnke ampletuudi maksimum (resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalaknale lähedal. ·Basilaarmembraanil asuvate karvarakkude jätked (pikkus 4...5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani.
Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu
annaabi.ee 
