antiikkunstist eeskuju võttev stiil. Klassitsism Klassitsism levis 18. sajandi teisest poolest 19. sajandini, lähtudes antiigiharrastusest ning pidades iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Õitses see stiil just nendes maades, kus valitses absoluutne monarhia. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline selgus ja harmoonia sobis hästi kindla ja korrastatud riigi sümboliks. Mairo Koov 12 B 1 Arhitektuuri välisosa iseloomustas lihtsus, rangus ja reeglipärasus, siseosa veelgi rangem ja tagasihoidlikum kujundus. Dekoratsioonide motiivid muutusid sümmeetriliseks ning levinumaks olid hammaslõige, meander ning rippuva rätiku motiiv. Ehitiste seinanissidesse paigutati skulptuurid. Kuna levima olid hakanud valgustusaja ideed, siis vähendasid need
Carmen Koov Wales Overview Capital of Wales is Cardiff Saint patron is St. David National flag-The Red Dragon National emblemes are leek and daffodil. Castles Wales had over 400 castles, of which 100 are still standing. Caerphilly castle Chepstow castle Lakes There are 398 natural lakes in Wales. Bala lake is a large lake in Gwynedd. Pistyll Rhaeadr is 80 high waterfall in Wales. Food & drink Welsh food includes seafood, also lamb is associated with Welsh cooking. Leek is often used in cuisine, because it's national vegetable. Sports Most popular sports in Wales are rugby and football. Cnapan is traditional Welsh sport, Celtic form of medieval football. Thank you for listening! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Realism Carmen Koov, Sigrid Sepp Üldiselt Realism on 19. saj G. Courbet poolt rajatud maalistiil Realism kujutab ümbritsevat tõetruult e. realistlikult Realsimi viljeleti kogu Euroopas ja Venamaal 19. sajandi lõpuni. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Realism on romantismi vastand Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks Ta loobus õpingutest, koli Barbizoni ja maalis elu lõpuni talupoegi ning maastikke. Honore Daumier Daumier kujutas oma töödes suurlinna liht rahvast, ka...
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat
Endises venekoolimajas on nüüd baptisti õpetaja ja palvekoht." Õpilasi Kõpu koolis 1922 - 188 1932 - 122 1935 - 161 1940 - 207 1942 - 199 1952 - 190 1955 - 157 1962 - 168 1968 - 153 1977 - 95 1982 - 89 1987 - 112 1994 - 107 1999 - 99 2003 - 112 2005 - 70 Kõpu kooli juhte H. Tammist 1870 - 1875 Johan Laane 1875 - 1883 Johan Teekel 1883 - 1890 Hans Lepik 1890 - 1899 Peeter Ruubel 1899 - 1914 Johan Kütt 1914 - 1934 Viktor Koov 1934 - 1940 Huko Soolepp 1940 - 1941 Artur Koort 1941 1945 Richard Urla 1945-1947 Johan Jõgi 1947 - 1948 Voldemar Rebane 1948 - 1949 Hans Rannala 1949 - 1956 Arnold Vares 1956 - 1990 Toomas Vares 1990 - 1992 Andrus Veskioja 1993 - 1998 Thea Pärnamets(kt.) 1998 sept - 1998 dets Vello Bärengrub 1999 - 2003 Mare Tõnisson 2003 2004 Dea Mürk (kt.) 2004 dets 2005 juuli Linda Soots 2005 - · Kõpu on Viljandi maakonna edelapoolseim vald pindalaga 258,8 km2
linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt tegevusse varasem Kuressare jaoskonna loomaarst Aleksander Koov (Amtsblatt, 1942, 1, 4). Kuressaare linnapeana määrati ametisse varasem linnanõunik Vladimir Kallas, Oskar Sepp kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18. veebruaril 1942 vabastati Koov Eestimaa kindralkomissari poolt isikliku taotluse alusel ametist ning ametisse nimetati paranenud maanõunik Arnold Paas (Amtsblatt, 1942, 4, 64). 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud
tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119 Gary Tanner Akad.tee 3 620 4057 Grigori Fainštein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad.tee 3-370 Harald Kitzmann Akad.tee 3-371 620 3955 Heiki Koov Akad.tee 3-380 620 4005 Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120
Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119 Gary Tanner Akad.tee 3 620 4057 Grigori Fainstein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad.tee 3-370 Harald Kitzmann Akad.tee 3-371 620 3955 Heiki Koov Akad.tee 3-380 620 4005 Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120 Ivo Karilaid Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
